Otsingutulemused

Dokumentaalfilm linna puitarhitektuurist ja selle säilitamise võimalikkusest kaasaegse elukeskkonnana Balti- ja Põhjamaade näitel. Jälgitakse Tallinnas, Kalamajas Väike-Patarei 3 asuva vana puitmaja renoveerimistöid ühe aasta jooksul kuni selle lõpliku taastamiseni, mil sellest on saanud kaasaegne elumaja. Oma arvamusi ja seisukohti sellise puitlinnaosa perspektiivikusest tulevikus jagavad asjatundjad ja tavakodanikud Eestist, Soomest, Rootsist, Lätist jm. Olulise teemana tõuseb esile aastakümneid teisejärguliseks peetud puitarhitektuuri rehabiliteerimine ja renoveerimine.

Aeg, millest räägitakse, kipub ununema. Meie silme all on Tallinn kaotamas oma nõukogudeaegset ilmet. Võib tänada saatust, et halvim, mis linna ees ootas, jäi ehitamata. Kolm erinevat loojat, tolleaegsed Tallinna arhitektuuri tipptegijad-otsustajad Mart Port, Dmitri Bruns ja Voldemar Herkel räägivad Tallinna ehitusest nii, nagu nad sellega seotud olid. Vestlust veab arhidekt Ike Volkov. Režisöör Andres Söödi operaatoripilk süveneb nõukogudeaja inetuse esteetikasse, paneelhallidesse uusrajoonidesse, lagastatud linnaehituslikesse tühimikesse, arhitekti kui suure süsteemi mutrikese teo- ja vastutusvõimesse.

Ülevaade Tallinna Masinaehitustehase ajaloost. Arhiivikaadrid läbi mitmete aastakümnete. Tehase töölised ja töökeskkond, saavutused ja edusammud.

Põhjalikus ja ülevaatlikus dokumentaalfilmis tutvustatakse Eesti olulisemat loodusvara paekivi, selle tekkelugu, paiknemist, kaevandamist ja kasutamist läbi aastatuhandete. Eesti paekivid – lubjakivid ja dolokivid (dolomiidid) on olnud meil ehitusmaterjalidena kasutusel juba umbes 3000 aastat, olles puidu kõrval tähtsuselt teine ehitusmaterjal. Tuuakse hulgaliselt näiteid paekivi kasutamisest: alates kivikalmetest ja -aedadest kuni Eesti kultuuriloos oluliste suurehitusteni. Kommenteerib filmi stsenarist, ehitusajaloolane ja publitsist Hubert Matve.

Inimene on sündinud ja kujunenud kiviajas, kus kivi oli tööriist. Kivi raskus, ükskõiksus ja seletamatus on ikka väljendanud midagi müstilist. Raudkivi on kui tardunud, kokkusurutud ruum ja aeg ning igavik. Temasse oleks justkui peidetud kogu möödunud aegade teave - nii nagu see on Eesti kiviaedades. Käsikiri ja teostus Vello Pohla, operaator Kristjan Svirgsden.

Tallinna, kunagise kubermangulinna töölisagulid oma ajutiste barakkide ja kasarmutega on kurb pärand tänasetele elanikele. Majad on kehvas seisus, elutingimused ei vasta tänastele nõuetele. Neis agulites on sündinud ja kasvanud paljud rahvusliku kultuuri suurkujud. Kahjuks ei kajastu see vanade rajoonide saatuse määramisel. Linnaametnikud leiavad, et agulimajade probleemide lahendus on pigem lammutamine ja uute hoonete ehitamine, mitte eheda agulimiljöö ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitamine. Probleemide tõstatamise taustal tutvustatakse ka Tallinna agulite ajalugu, kasutatud on arhiivikaadreid- ja fotosid. Kommentaarid majaelanikelt, arhitektidelt, ajaloolastelt ja linnaametnikelt.

Film eraettevõtluse tekkimisest Eestis nõukogude aja lõpus, mil paljud alustasid lillede kasvatamise, vahvlite ja šašlõki küpsetamisega kuni esimeste kooperatiivide moodustamise ning kämpingute-hotellide ehitamiseni. Autor Mati Põldre.

Muuga lahe ääres asuva sadama ehitus on kestnud neli aastat. Kapten Rein Raudsalu uues ametis sadamakaptenina, ülevaade töödest, mis on seotud sadama esimese järgu käikulaskmisega.

Eesti väikelinna arenguprobleemid, peremehega ja peremeheta alevid. Eesti maa-arhitektuuri parimad näited. Režissöör Indrek Kangur.

Mark Soosaare ja arhitekt Malle Meelaku telefonikõneluse taustal kulgevad olupildid Tallinna uuest linnajaost Lasnamäest. Paneelelamurajooni peaarhitekt Malle Meelak räägib Soosaarele avameelselt linnajao ehitamisega seotud raskustest ja probleemidest, suurlinna magala voorustest ja puudustest. Meelak usub, et viieteist aasta pärast võib Lasnamäe juba inimsõbralik olla.