Avaleht
» Filmiliigid
» Populaarteaduslikud filmid
Populaarteaduslikud filmid
Teadus- ja teadmistepõhised ennekõike haridusliku, silmaringi laiendava ja õppeeesmärgiga tehtud filmid. populaarteaduslike filmide alaliigina võib eristada õppefilme, mille pedagoogilised ja instruktiivsed eesmärgid on selgesti täheldatavad. Selle filmiliigi põhjalikum kirjeldamine jääb aastatesse 2019-2020.
Otsingutulemused
Eemalda filtrid
-
1965
|
Muud liigitused, Tellimusfilm, Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Ülo Tambek
Film põllumajanduses kasutatavatest tehnoloogiatest.
Kuigi Eesti territoorium on väike, erinevad meie mullad oma keemilise koostise poolest. Mida vajab põld, et saada korralikku saaki, seda uuritaksegi teadlaste abiga NSV Liidu põllumajandusministeeriumi tellitud filmis.
-
1977
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Märt Müür
Ranna sovhoosi moodne broilerivabrik.
Tutvustatakse Ranna sovhoosi moodsat broilerivabrikut. Linnukasvatusest kõneleb bioloogiakandidaat, Kurtna linnukasvatuse katsejaama osakonnajuhataja Natan Mööl, keda küsitleb filmi autor Märt Müür.
-
1990
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Vallo Kepp
Läbilõige Eesti laulupidude ajaloost.
Läbilõige Eesti laulupidude ajaloost. Igal rahval on oma traditsioonid, mis harva ulatuvad kogu rahvast ühendava ühisloominguni. Laul on olnud eestlaste rahvusliku eneseteostuse väljendajaks, sest sajandeid on Läänemere äärsel maalapikesel keelanud ja käskinud võõras võim. Maailma suurim ühendkoor ainult miljonilisel rahval on läbi aegade kandnud eestlaste vabadusiha. Me laulame, järelikult oleme veel olemas. Käsikiri Ivar Trikkel, režissöör Vallo Kepp, toimetaja Heli Tiks.
-
1989
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Peep Puks, Arvo Vilu
Inimese ja keskkonna hävitav mõju haruldastele merikotkastele Eestis ja töö nende kaitsel.
Meie ainsale elukutselisele kotkaste uurijale Einar Tammurile on teada kõik 23 merikotka pesitsuspaika Eestis. Tihedas koostöös Läänemeremaade teadlastega teeb ta kõik endast oleneva, et hoida alles selle punasesse raamatusse kantud linnu asurkonda siinmail. Ja seda kõike järjest süveneva ökoloogilise kriisi tingimustes.
-
1995
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Rein Maran
"Ma tahan, et iga lind, kes kevadel siia tuleb, leiaks endale sobiva pesapaiga. Et vähemalt siin, minu kodu ümbruses, oleks koht pesitsemiseks olemas." Nii mõtiskleb vana elukogenud mees Hillar Pärjasaar Rein Marani loodusfilmis.
Vana elukogenud mees ehitab lindudele pesakaste, luues ja hoides sellega enda ümber elu. Filmi tegelasteks on tema talu ümbruses elavad kõige argisemad linnud - vares, harakas, linavästrik, hall-kärbsenäpp, põldvarblane, talvike, aga ka valge-toonekurg, väänkael, valgeselg-kirjurähn.
Jutustades lindudest kui oma headest tuttavatest ja kaaslastest, mõtiskleb ta elu üle. Ikka ootab ta uut kevadet, “mil kõik su ümber rõkkab linnulaulust ja elust. Siis tunnen ka enda elust rõõmu ja tänan Loojat selle õnne eest”. Vana mehe kaadritaguseid monolooge loeb Endel Padrik.
-
1984
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Rein Maran
Film ENSV-s rakendatud uudsest rohumahla tootmise tehnoloogiast.
-
1986
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Rein Maran
Loodusliku keskkonna liigirikkus, liikidevaheliste suhete omapärast ja sellest tulenevast ühtsusest.
Loodus on ühtne, lõputu hulk seoseid ühendab liike, ulatub üle mandrite ja merede nagu inimkultuurgi. Kultuur ühendab meid omavahel ja määrab meie suhted ümbritsevaga. Rein Marani autorifilm loodusliku keskkonna liigirikkusest.
-
1991
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Dietmar Buchmann
Film ühe põlisrahva saatusest. Pealetungist evenkide ajaloolisele asualale.
Film ühe põlisrahva saatusest. Administratiivse reformiga moodustati Nõukogude Liidus 1924. aastal Burjaat-Mongoolias evengide rahvuslik territoriaalne piirkond. Tõeline pealetung evengide ajaloolisele asualale hakkas aga Tunguusi kivisöebasseini avastamise ja evitamisega kolmekümnendatel aastatel ja kulmineerus Baikal-Amuuri magistraalraudtee rajamisega 1970-80-ndatel. Asjaolust, et trass hävitab selle piirkonna põlisasukate aastatuhandete vanuse elukeskkonna, vaikiti.
-
1981
|
Muud liigitused, Tellimusfilm, Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Reet Kasesalu
NSV Liidu tervishoiuministeeriumi tellitud populaarteaduslik film imikute hooldamisest.
Filmi autorid on võtnud ülesandeks näidata noortele lapsevanematele, kui oluline on esimene eluaasta väikelapse arengus.
-
1982
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Rein Maran
Populaarteaduslik film uuest kahjurputukate tõrjemeetodist.
Populaarteaduslik film uuest kahjurputukate tõrjemeetodist.
-
1986
|
Muud liigitused, Tellimusfilm, Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Reet Kasesalu
Populaarteaduslik film iseravimise ohtlikkusest gonorröasse haigestumise korral.
Filmi autorid on seadnud eesmärgiks selgitada vaatajale, et suguhaiguste iseravimine on kahjulik. Tuleb ületada valehäbi, mitte kuulata tuttavate-sõprade nõuandeid, vaid pöörduda õigeaegselt spetsialisti poole ja tegutseda vastavalt tema nõuannetele.
-
1986
|
Muud liigitused, Tellimusfilm, Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Reet Kasesalu
Populaarteaduslik film haigete kodusest põetamisest.
Populaarteaduslik film haigete kodusest põetamisest.
-
1989
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Rein Maran
Meil üliharuldaseks muutunud järvekauridest
Eestis on järvekaur pesitsejana muutunud üliharuldaseks. Kilomeetrite kaugusele kostev kaunis hõige öös, tema imeline võime ootamatult ja hääletult vetesügavusest ilmuda ning kaduda, on rahvamuistendites andnud talle müütilise linnu rolli. Nüüd tuli seda kunagi Eestis nii tavalist lindu, metsavööndi rahvaste müütilist ilmalindu jäädvustada Karjalas, Äänisjärve ja Laadoga vahelisel alal.
-
1988
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Rein Maran
Film meie metsade ühest kaunimast ja salapärasemast loomast.
Selle filmi peakangelane on Euraasia üks harvaesinevam kaslastest kiskjaid – ilves. Vaataja ees avanevad ilveste argipäeva askeldused, jahipidamine ja selle kombed ning kevad-talvised lembemängud. Saab kaasa elada vabas looduses tegutsevate ilveste seiklustele ja kaasa tunda vangistusse sattunud kiskja elule.
-
1986
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Peeter Tooming
Populaarteaduslik film Peipsi järve kaitsega seonduvatest probleemidest.
Populaarteaduslik film Peipsi järve kaitsega seonduvatest probleemidest.
-
1991
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Rein Maran
Mõtisklus inimese ja kodulooma suhetest läbi aegade.
See on mõtisklus inimese ja kodulooma suhetest läbi aegade. Filmi keskmeks on koer ja hobune kui inimsoo arengut kõige enam mõjutanud koduloomaliigid. Filmi juhtmõtteks on vastutus. Olles teinud ajaloolise valiku ja kodustanud loom, vastutab inimsugu selle loomaliigi saatuse eest täna ja tulevikus. Olles teinud isikliku valiku ja võtnud mingi kodulooma, vastutab inimene selle konkreetse looma eest.
-
1967
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Ülo Tambek
Tutvustatakse laste noodist laulma õpetamist jo-le-mi süsteemi alusel Tallinna 22. keskkoolis õpetaja Ene Üleoja juhendamisel.
Uue, relatiivse helikõrguse silpnimetuste kasutamise otseseks eeskujuks on Ungaris väljatöötatud nn Kodály meetod ehk jo-le-mi süsteem. Tallinna 22. keskkooli lauluklassis püütakse õpetaja Ene Üleoja näitlikustatud õppevormi abil selgitada, mida endast kujutab jo-le-mi noodilugemismeetod muusikaõpetuses. Eestis võeti Kodály süsteem Heino Kaljuste eestvõttel kasutusele ja kohandati Eesti oludele 1960ndate keskel.
-
1983
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Rein Maran
Kaasaegne kahjurputukate tõrjemeetod.
Juveniilhormooni kunstliku sünteesimise tulemusena välja töötatud kaasaegsest kahjurputukate tõrjemeetodist.
-
2003
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Urmas Eero Liiv
Urmas E. Liivi populaarteaduslik dokumentaalfilm lahkab Eesti loodusmälestise Kaali meteoriidi Maale, Saaremaale kukkumise lugu.
Mõne tuhande aasta eest kukkus Saaremaale suur raudmeteoriit, mis oli atmosfääris tükkideks lagunenud ja maapinnaga kokkupõrkel tekitasid tükid Kaali kraatrivälja. Erinevad meetodid annavad kraatrite vanuseks 7000 – 2400 aastat. Teadlased püüavad Kaali meteoriidikraatri saladust lahendada nii geoloogilisest, etnomütoloogilisest kui ka populistlik-hoiatavast küljest.
-
1994
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Rein Maran
Filmi kangelaseks on Alutaguse looduseuurija Juhan Lepasaar.
Filmi peategelaseks on looduseuurija Juhan Lepasaar. Iseolemine, rikkuste otsimine iseendas ja ümbritsevas teevad sellest mehest harukordselt rikka, sisemiselt tervikliku ning elujõulise inimese. Juhan Lepasaare elus ja iseloomus leidub jooni, mis on iseloomulikud kogu meie rahvale, olles aidanud eestlastel püsima jääda.
-
1962
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Virve Reiman
Lavastatud film ühe liiklusõnnetuse eelloost ja tagajärgedest.
Lavastatud film ühe liiklusõnnetuse eelloost ja tagajärgedest. Ema on kaotanud liiklusõnnetuses oma poja. Ta seisab tee ääres, kus poega meenutab õnnetuskohal olev mälestusplaadiga kivi. Tagasivaatena näeme õnnetuseni viivat sündmuste jada ning inimeste seas valitsevat suhtumist purjus peaga sõitmisesse. Ka naine ise õigustab alguses oma abikaasat, kes on „eluaeg vintis peaga sõitnud“. Kui aga poeg astub isa jälgedes, tekib naisel hirm. Emotsioonid on filmis edasi antud kõnekate pilkudena.
-
1985
|
Muud liigitused, Tellimusfilm, Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Mark Soosaar
Populaarteaduslik film Manilaiul pesitsevatest kosklaliikidest ja laiu faunast.
-
1987
|
Muud liigitused, Tellimusfilm, Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Toivo Kusmin
Populaarteaduslik film Omski oblasti kultuuri-ja tervisekompleksidest.
NSV Liidu Kehakultuuri- ja Spordikomitee tellitud populaarteaduslik film Omski oblasti kogemustest kultuuri-ja tervisekomplekside kasutamisel.
-
1957
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Vladimir Parvel
ENSV põllumajandusministeeriumi tellimisel valminud film kultuurkarjamaadest.
Põhjalik ja informatiivne populaarteaduslik film kultuurkarjamaade vajalikkusest, rajamisest ja hooldamisest, rohkete skeemide ja diagrammide vahendusel tutvustatakse Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsejaamades tehtud teadusuuringuid ja kogemusi.
-
1990
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Kristjan Svirgsden
Kuressaare piiskopilinnuse ajalugu, arhitektuur ja legendid
Film tutvustab üht ainulaadsemat terviklikult säilinud kindlusehitist - Kuressaare piiskopilinnust. Ülevaatliku pildi annab ning lossi ajaloost ja selle arhitektuurist kõneleb Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti. Oluline koht filmis on lossivaimul ja linnuse ajaloost pärinevatel legendidel. Autor Kristjan Svirgsden
-
1985
|
Muud liigitused, Tellimusfilm, Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Reet Kasesalu
Populaarteaduslik film Nõukogude Liidu polikliinikute tööst elanike tervise kaitsel.
Välismaaga sõpruse ja kultuurisidemete arendamise nõukogude ühingute liidu tellitud populaarteaduslik film polikliinikute tööst elanikkonna tervise kaitsel. Tutvustatakse erinevates Nõukogude Liidu piirkondades arstiabi kättesaadavuse võimalusi ja kohalikke tervishoiuasutusi - polikliinikuid, profülaktooriume, kaasaegse meditsiinitehnikaga varustatud laboratooriume ja diagnostikakeskusi.
-
1985
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Hans Roosipuu
Populaarteaduslik film eelkooliealiste laste kehalisest ettevalmistusest kodus ja lasteasutustes.
Populaarteaduslik film eelkooliealiste laste kehalisest ettevalmistusest kodus ja lasteasutustes.
-
1985
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Vallo Kepp
Eestimaa looduskaitsealad, keskkonnahoid
Eestimaa looduskaitsealad ja Põhja-Eesti tööstusmaastik - Vilsandi saar, Matsalu märgala, Nigula raba, Põhja-Eesti pankrannik jm. Loodus- ja keskkonnakaitseprobleemid. Stsenarist Heino Luik, režissöör-operaator Vallo Kepp.
-
1963
|
Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Vladimir Maak, Reet Kasesalu
Filmioperaator Vladimir Maak käis eesti loodusteadlastega ekspeditsioonil Ussuurimaal ja pani kokku filmi reisil jäädvustatud pildimaterjalist.
Ussuurimaa taigas käisid bioloogiadoktor Harald Habermani juhtimisel noored Eesti NSV teadlased ja looduseuurijad, sealhulgas kaheksa bioloogiakandidaati, üks oreparaator, filmioperaator ja karikaturist. Teaduslikuks otstarbeks koguti mitmeid haruldasi näiteid kohalikust taime- ja loomariigist, lõbusaid momente reisiseltskonna elust jäädvustas kunstnik Edgar Valter.
-
1982
|
Muud liigitused, Tellimusfilm, Populaarteaduslikud filmid
| Režissöör:
Valeria Anderson
Põhjalik ülevaade Arnold Seppo meetodist luu- ja liigeseinfektsioonide ravimisel.
Arnold Seppo nimelise Metallostenosünteesi Teadusliku Uurimise Labori ja Kliiniku tellitud tehnilis-propagandistlik film, mis annab põhjaliku ülevaate Arnold Seppo meetodist luu- ja liigeseinfektsioonide ravimisel, näitab ravinõelte ehitust ning nende kasutamist erinevate haigusjuhtude puhul.
