Otsingutulemused

Lugu sellest, kuidas ühes väikeses Euroopa riigis korraldatud prügikoristusaktsioonist kasvas välja ambitsioonikas ülemaailmne keskkonnaliikumine. Nagu kulutuli levis prügikoristamistalgute idee riigist riiki ja lõi lehvima kodanikuühiskonna lipu. Kuni ühel hetkel selgus, et head algatused ei lähe siin maailmas libedalt. Aga tähtis on, et usk ei kaoks. Kümne aasta jooksul filmitud lugu räägib kirest maailma muuta ja sellest, kuidas algatused rohujuuretasandil toimida võivad – et seejärel hanguda. Ja kuidas ambitsioonikad lahendused läbi kukuvad, et veel ambitsioonikamad õnnestuda võiksid.

Film kadunud aegade saatkonnast - rõivaparandusärist Nõmmel - mis töötab järjekindlalt, vaatamata kiirmoe võidukäigule. See on atmosfääriline galerii ühest väärtuslikust eluviisist. Proua Külli, proua Ulve, härra Arnold ja nende kliendid oma parandamist vajavate rõivastega on tegelased selles eluringis. Recycling, upcycling, sustainable fashion – need on moodsa aja võlusõnad, mis võtavad maha kiirtarbimise hoogu ja väärtustavad taaskasutust. Aga samas, vanu rõivaid on siin paesel maal parandatud sadu aastaid, ilma sellest suuremat numbrit tegemata.

Vetelkõndija on keegi, kes ostsib siin elus kahte asja – armastust ja tõde. See on keegi, kes ikka veel usub imedesse ja on ka ise võimeline neid korda saatma. Keegi, kes julgeb olla igal hetkel uus, kes esitab endale väljakutseid ja võtab neid vastu... See on Kristiina ise. See on film Eesti armastatuimast ja rahvusvaheliselt tuntuimast kaasaegsest poetessist Kristiina Ehinist. Kuid mitte ainult. See ei ole klassikaline portreefilm. Pigem on see elufilossoofia film, mis saab edasi antud läbi ühe erakordse inimese ja kirjaniku kogemuste ning loomingu. Omamoodi on see ka film naiseks olemisest.

Enda jaoks oled sa üks, mõne jaoks ei keegi. Ja ümberringi on veel tuhandeid arvamusi. Eneserefkleksioon, päevikufilm, mis põimib endas mõtteseisundeid, inimesi ja kohti olevikust ja minevikust. Erinevate stseenide valikust kummitab küsimus, kas filmitegija on 7 aasta jooksul üldse muutunud?

Oli 1923.aasta 25. november, kui Tallinna Hipodroom oma uksed Eestimaa pealinna südames publikule avas. Hipodroom peibutas külastajaid kihlvedude ja võiduajamistega ning võimalusega oma õnn totalisaatoril proovile panna. Tallinna Hipodroom oli üks suuremaid Baltimaades ja saavutas uskumatu populaarsuse, kuid alanud sõda lõhkus igapäevase idülli. Hävines restoran ja tulekahjus läksid kaduma ka tribüün ja kontorihoone. Majesteetlikust hipodroomist jäi püsti vaid üksik hobusetall. Kuid selle ainulaadse koha tulevik ja saatus on nukker. Tänane linnaplaneering lõpetab maailmasõja ja kolm riigivõimu üle elanud hipodroomi eksistentsi. Samm sammult hakkavad tallid tühjenema. Hobuseid jääb aina vähemaks. Üksteise järel suletakse uksi. Hipodroomi asemele kerkivad mõne aja pärast korterelamud ...

45-aastane Eva on hiljuti lahutanud ja kardab nüüd kaotada nii oma poja kui ka sõbranna eksmehe uuele noorele, edukale ja säravale armsamale Isabelile. Et oma positsioonid tagasi võita, läheb Eva koos sõbranna Marleeni ja oma uue särava rivaali Isabeliga road-tripile, mis viib naised kokku erinevate meestega, ülikoomiliste äpardustega, veelgi koomilisemate tülidega, päris tõelise jahipidamisega ja eelkõige iseendaga, et keset jõulusaginat mõista, mis on ikkagi elus kõige olulisem.

Metsloomad on hädas. Aladel, kus on alati olnud mets, laiuvad nüüd uued elamurajoonid, lõputud magistraalid ja lagedad polügoonid. Inimtegevuse tagajärjel satuvad loomad üha sagedamini õnnetustesse. Vigastatud ja orvuks jäänud metsaelanikel on veel lootust, sest vabatahtlikud Metsloomaühingust võtavad nad oma hoole alla, ravivad terveks ning lasevad tagasi loodusesse.

Sound­Cloudi ja raadio DJ Siim Nestori mahitusel on toimumas Eesti muusikas midagi sellist, mida ammu pole nähtud, ammugi mitte kuuldud. Uus laine. Uued karakterid. Uus Eesti. Lil Eesti!

Noor ja särtsakas Eesti paraujumise täht Matz Topkin on tähelepanuväärne nii kiiruse kui ka isiksuse poolest. Matz on eeskujuks noortele ujujatele, kuid temas on midagi, mida ta võib õpetada igaühele. Matzi puue avastati alles sündides, seega tuli see suurele perele üllatusena. Peres oli juba kaks last ja ema Merje plaanis teha karjääri ooperilauljana, kuid pühendas enamiku aja ja energiat väiksele Matzile. Õed-vennad on alati olnud tublid abilised ega ole Matzi teisiti kohelnud. Tegelikult on Matz olnud pere naljanina ja nooremaid pereliikmeidki kantseldanud. Nad pole seetõttu kunagi oma vennast kui puudega inimesest mõelnud. Kogu pere on võitleja loomusega ja iga tagasilöök ...

Vinüülplaadi pöörlemises ja nõelaraginas on salapärast võlu ning nostalgiat kadunud aegade järele. Tänapäeva maailmas, kus pealtnäha kõik on juba avastatud ja läbi uuritud, kõnnib Tartu melomaan Ahto mööda unustatud radu ning täidab valgeid laike raudse eesriide taguse vinüülimuusika ajaloos.