Otsingutulemused

Meenutuslik portreefilm luulerühmitusse Arbujad kuulunud Betti Alverist (23.11.1906 –19.06.1989) on sündinud kohe pärast luuletaja lahkumist. Veel seisab puutumata tema viimane eluase, veel on värsked temaga kokku puutunud inimeste mälestused. Poetessi meenutavad paljud teda tundnud inimesed: lähedased, sõbrad ja kolleegid.

Tagasivaade aastatele 1978–1988, mil eesotsas Karl Vainoga viidi Eestis ellu sihikindlat, hästi kavandatud ja juhitud genotsiidipoliitikat. Karl Vaino on (sünd 28. mail 1923 Tomskis NSV Liidus) on endine Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Kümne aastaga saavutati Eestis tema juhtimisel ennenägematu industrialiseerimine, käivitus ohjeldamatu migratsioonilaine, venestamispoliitika ja loodusvarade raiskamine.

Johannes Hint (20.09.1914–5.09.1985 ) oli eesti tehnikateadlane, tehnikateaduste doktor, kirjanik Aadu Hindi vend. Tema nimel on üle 200 teadustrükise, 62 leiutist, 28 patenti. Tema leiutisi kasutatakse tänini Saksamaal, Austrias, USA-s, Jaapanis, Venemaal. Ometigi suri Johannes Hint 70-aastaselt Tallinna Patarei vanglas. Novembris 1981 vahistati ta fabritseeritud süüdistuste alusel. Sisuliselt poliitilisel protsessil mõisteti ta süüdi mitmesugustes ametialastes kuritarvitustes ja karistati 15-aastase vabadusekaotusega. Tema riiklikud autasud, aunimetus, teaduslikud kraadid ja kutse võeti kohtu taotlusel ära ning kogu tema vara konfiskeeriti.

Rahvusvaheliselt tuntud dissident ja vabadusvõitleja Mart Niklus (1934) oli NSV Liidu meelsusvang aastatel 1958–1966, 1976 ja 1980–1988. Filmis räägib ta esitatud süüdistustest, elust sunnitöölaagris ja tulevikumõtetest. Filmis on kasutatud ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riikliku Keskarhiivi ning NSV Liidu Filmi- ja Fonodokumentide Riikliku Keskarhiivi materjale.

1968. aastal ära keelatud dokfilm. Režissöör Ülo Tambekile heideti ette põhjendamatult pessimistlikku ja ideoloogiliselt väära lähenemist probleemidele Eesti maarahva elu sotsiaalsel ümberkujundamisel ehk kollektiviseerimisel, kaasaja üle ironiseerimist ja mineviku lubamatut romantiseerimist. Filmi lõpetamine peatatakse. Uue vabaduselaine saabudes juba pärast Ülo Tambeki surma saab operaator Toomas Kirdelaht võimaluse kakskümmend üks aastat hiljem, 1989. aastal film lõpetada. Algusesse lisatakse Tallinnfilmi stuudio direktori käskkiri 1968. aastast, ülejäänus säilitatakse täpselt Ülo Tambeki omaaegne versioon.

Vasakpoolsete poliitiliste vaadetega akadeemik Hans Kruus (1891–1976) töötas pärast sõda kõrgetel riiklikel ametikohtadel: ta oli Eesti NSV välisasjade rahvakomissar ja hiljem Eesti NSV teaduste akadeemia esimene juht. Tema karjäär katkes, kui ta langes 1950. aastal stalinliku repressiooni käigus kodanliku natsionalistina põlu alla. Kasutatud on ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide riikliku keskarhiivi materjale nõukogude korra algusaastate sündmustest Eestis.

Ülevaatlik reportaažfilm on sündinud fosforiidisõja (1987– 1988) harjal, mille põhjustasid Lääne-Virumaale Toolsesse ja Lääne-Kabalasse kavandatavad fosforiidikaevandused Venemaalt sissetoodava tööjõu baasil. Fosforiidisõda oli Eesti lähiajaloos avalik protestiliikumine Nõukogude režiimi ja tema keskkonnavaenuliku poliitika vastu. Suurimaid keskkonnakaitse aktsioone oli maikuine noorte rattaretk “Kuidas elad, Virumaa?”. Virumaa pärast peetav forforiidisõda oli ka filmi autori, Peeter Toominga sõda kaameraga käes.

Kunda on väike tööstuslinn Põhja-Eestis. Linna elu mõjutab tsemenditehas, nii otseselt kui ka ülekantud tähenduses. Missugune on linna tulevik ökoloogilises ja sotsiaalses plaanis? küsib filmimees Peeter Tooming.

Kiirabiarstina töötava noore Naise elus on näiliselt kõik korras. Ta on valinud mõistvust ja kaastunnet eeldava elukutse, kuid vajab ise abi oma hinges valitseva rahutuse vaigistamisel. Arstina puudub Naisel patsientidega suheldes emotsionaalne side, ta tunneb võõristust ümbritseva olustiku ja kaasinimeste vastu. Tema käitumine on irooniline ja provotseeriv. Istudes oma kodu, kivilinna paneelelamu ees pingil sunnib juhuslik mööduja Naist peeglisse vaatama.

Dokumentaalfilm tippspordist teenelise meistersportlase jalgrattur Riho Suuna pürgimiste ja ebaõnnestumiste taustal. Eesti jalgratturil on keerulised ajad NSV Liidu koondises võistlemisel ja püsimisel.