Otsingutulemused

Tutvustatakse Eesti looduses elutsevaid jahiloomi, nende küttimist ja metsloomade eest hoolitsemist. Lühiülevaade jahinduse ajaloost ja traditsioonidest. Jahipidamise viise käsitletakse vastavalt aastaaegadele: kevadine koprajaht, suvine hiilimis- ja varitsusjaht sokule ja metsseale, sügisene linnujaht, peibutus- ja ajujaht põdrale, karujaht, talvine ajujaht metsseale ning jaht röövulukitele, nagu hunt, ilves, rebane, kährik. Mitmel juhul on kütile abiks ka jahikoerad. Et jahiloomade arvukus Eestis püsiks, aitavad jahimehed metsloomadel külma ja pikka talve üle elada, neile metsa söötmispaikadesse toitu viies.

Tutvustatakse Nõmme ajalugu, arhitektuuriliselt ja kultuurilooliselt olulisi ehitisi, sealset inimsõbralikku looduskeskkonda ning elanike tegemisi ja võimalusi nii töötamiseks, meelisharrastusteks kui puhkamiseks 1990ndate lõpuaastatel.

1993. aastal peab Eesti kaitsevägi oma 75. sünnipäeva. Nõukogude väed pole veel lahkunud, kuid riigikaitse taastamisele on alus pandud. Erinevad riiklikud ja vabatahtlikud struktuurid otsivad õiget kohta kaitsepoliitika kujundamisel. Režissööri huvitab rahva kaitsetahe ning poliitikute õigus otsustada rahva nimel või rahva eest, kas ja kuidas riiki (rahvast) kaitsta või mitte. Need probleemid on Eestile olnud alati elutähtsad. Filmi eelloos tehakse pikk ekskurss ajalukku – Vabadussõjast 1940. aastani, mis vaatleb Eesti riigikaitse arengut ja krahhi.

Dokumentaalfilm räägib Eesti Vabariigi pealinnast kui vanast Hansa- ja merelinnast ning sidemetest teiste Läänemere linnadega. Juttu tehakse Tallinnast kui ida ja lääne vahendajast, linnaehitusest ja linna arenguloost. Tähelepanu on pööratud ristiusu traditsioonidele ja nende arengule vanas Tallinnas.

1988. aasta toovad eestlased olümpiamängudelt kaasa enneolematu medalisaagi. Kes ei mäletaks Erika Salumäe, vendade Tõnistete, Jüri Tamme või Tiit Soku medaleid Soulist? Või Allar Levandi pronksi Calgary talimängudelt? Eesti olustik on küps rahvusliku olümpiakomitee taastamiseks. Jaanuaris 1989 saab see teoks. Nüüd on sobiv aeg filmis tagasi vaadata, kuidas kõik algab. Emotsionaalsel laineharjal surfates jälgitakse, kuidas kasvab Georg Lurichi aegadest alates eestlase spordihuvi. Kuidas jõuab väärikas Argentina karikas Eestisse. Kuidas kantakse õlgadel olümpiasangar Kristjan Palusalu. Kuidas kogutakse ka läbi raudse eesriide Maarjamaale olümpiamedaleid.

Ülevaade Tallinna Masinaehitustehase ajaloost. Arhiivikaadrid läbi mitmete aastakümnete. Tehase töölised ja töökeskkond, saavutused ja edusammud.

Kuidas elatakse Rakverest lõuna pool, meie kirjandusklassiku Eduard Vilde nime kandva ühismajandi mail ja mida siin tehakse, sellest film.

Tagasivaade 1988. aasta augustis toimunud rahvusvahelisele koorifestivalile Tallinn 1988, kus osalesid Alesundi kammerkoor, segakoor Noorus, Läti Riiklik Akadeemiline Segakoor, RAM, RAM-i poiste- ja noortekoor. Korraldamismuredest ja festivalist endast räägib Paul Raud, sündmuste keskel ka Venno Laul, Veljo Tormis, Olev Oja, Gustav Ernesaks.

Iga kolme aasta järel kogunevad Sofiasse lapsed kogu maailmast. IV lasteassambleel rääkisid lapsed rahust ja armastusest, veedeti koos aega tantsides, lauldes ja mängides.

Film 1718. aastal Peeter I poolt Kadriorgu rajatud lossist läbi aegade ja inimeste. Lossis on käinud Rootsi kuningas Gustav V, seal on töötanud riigivanem Rei ja president Päts. Seal on vastu võetud gümnaasiumilõpetajaid, kirjanikke ja diplomaate. Eesti Vabariigi ajal sai sellest valitsuse residents. 1940. aasta 21. juuni sündmustest räägib Oskar Pärn, uue valitsusjuhi Johannes Varese tegevusest tema kunagine sekretär Aldo Roomere. Aegade muutudes tulid lossi uued inimesed - Eduard Päll, August Jakobson, Johan Eichfeld, Aleksei Müürisepp, Artur Vader, Karl Vaino, Johannes Käbin, Arnold Rüütel.