Otsingutulemused

Kunstnik Lemming Nagelil (1948) on olnud küljes positiivses mõttes halva poisi maine. 1990ndate keskpaigast peale on ta toonud oma töödesse maalivälist materjali, loonud kollaaže, assamblaaže ja asunud maali lausa füüsiliselt analüüsima. Ta on esitanud ühel pinnal väga erinevast loogikast lähtuvaid fragmente, teinud lõuendisse auke, osutanud mitmete (väljamõeldud) maailmade sümbioosile, liikunud absurdimaailma. Lemming Nagel pole seltskondlikult nii aktiivne kui varem, aga tema kunst on muutunud talle omases absurdivõtmes sotsiaalselt tundlikumaks.

Peeter Tooming – fotograaf, operaator, režissöör ja publitsist on elanud ja elab väga intensiivset loovelu vaatamata sellele, et Damoklese mõõk riputati ta pea kohale. Elab tahtest ja mehisusest. Ta on inimene, kes seisab väravatel, inimene, kes on kaugemal kui meie. Kes seisab vastamisi Tundmatu ja iseendaga. Ta on meie keskel ja samas juba poolel Jõel. On veel lootust, et ta tuleb tagasi, kuid mitte kunagi endisena. Ta on näinud maailma ja tema väärtusi veidi teisest perspektiivist. Ta on näinud iseennast ja oma loomingut veidi teise pilguga. Toominga mälestusele pühendatud film räägib tema võitlusest – heitlusest ravimatu haigusega viimasel eluaastal ...

Edvard Oja on oma filmi objekt ja subjekt. See on teesklematult avameelne lugu kroonilisest alkoholismist, teekond läbi viinaravi ja religiooni, surma ja sõpruse. Kõikidel eluetappidel on Edvardi tingimusteta toetajaks tema ema. Ema on ainuke inimene filmis, kes ei õilista viinatõves keskkonda. Ometi ei jätku pojal jõudu oludest välja rabelda. Kas paranemine ongi üldse võimalik?

Eestis skulptuuriõpingutega alustanud, kuid sõjakeerises võõrsile elama asunud eesti skulptor Maire Männiku (1922 - 2003) põhilooming sündis Pariisis. Rein Raamat ongi jäädvustanud teda Pariisi ateljeedes töötamas ja oma mõtteid filmiloojatega jagamas. Kommenteerivad Harri Liivrand, Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar ja prantsuse kunstiajaloolane Emmanuelle Corcellet-Prévost. Film on ühtlasi hüvastijätt 2003. aastal lahkunud Maire Männikuga.

Esimesel juunil 2000 saanuks 80-aastaseks tuntud vene luuletaja David Samoilov (1920 – 1990), kes oma elu viimased 14 aastat elas Pärnus. Kõlavad Samoilovi luuletused, ka viisistatud kujul, valitud Samoilovi loomingu paremikust, kulgedes ainestikult lapsepõlvest vanaduseni. Taustaks fotod kirjanikust ja tema kaasaegsetest ning videokaadrid Pärnust ja selle ümbrusest.

Lühifilm kunstnik Laurentsiusest valmis 1999. aastal, mil tema looming väljendas kriitikute sõnul ehedaimal kujul MTV-põlvkonna kunsti. Teda on nimetatud meie aja apokalüpsisemaalijaks ja küüniliseks visionääriks, kes valdab perfektselt maalitehnikat. Laurentsius (Lauri Sillak) pälvis 1996. aastal koos oma toonase koostööpartneri Tommyga Vaal galerii aastapreemia. Eesti Kunstnike Liidu tellimusel valminud videofilm annab lühiülevaate Laurentsiuse loomingust.

Sumomaadlejad, keda Jaapanis hellitavalt ka “raudlilledeks” kutsutakse, seostatakse iidse legendiga tõusvast päikesest, millest sai alguse ka Jaapani rahvuslipu sümboolika. Eesti sumomaadlejate võistkond on maailma üks tugevamaid. Kuigi kõik sumomaadlusega seonduv on Jaapani kultuuris olnud naiste jaoks alati tabu, on tänases amatöörsumos koht ka naiste jaoks, ka Eesti sumokoondises.

Cognosce te ipsum! - Tunne iseennast, öeldi antiikajal. Mida me siis teame, kui mõne aasta pärast tunneme oma sadat tuhandet geeni? Jõuame me kunagi elu sügavaimate saladusteni? "Uurija tee on lõputu. Selles peitubki teaduse võlu!" ütleb professor Mart Saarma. See film on ühest Eesti nimekaimast elu-uurijast, molekulaarbioloog Mart Saarmast, kes juhib Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituuti.

Rein Raamatut (1931) võib õigusega pidada eesti joonisfilmi ja animatsioonikunsti suureks teerajajaks. 1970–71 külastas ta Moskvas Sojuzmultfilmis tulevaste kunstnike-multiplikaatorite kursuseid, kus tutvus joonisfilmi tehnoloogia, selle erinevate etappide ning režii- ja dramaturgiaküsimustega. 1971 rajas Rein Raamat Tallinnfilmi juurde eraldi joonisfilmigrupi, praeguse Eesti Joonisfilmi eelkäija ja töötas selle juhina 1989. aastani. Filmide kaasloojaiks valis Raamat võimekamaid ja omanäolisemaid kunstnikke, heliloojaid ja operaatoreid, kellega koostöös sündisid joonisfilmid, mis on leidnud kõige laialdasemat tunnustust.

Portreteeritav on eesti motospordi hing ja grand old man Richard Laur, Kalevi suursõitude algataja, võidusõitja ja treener, kes on kogu oma teadliku elu pühendanud mootorrattaspordile. Fragmentaarne, kuid sisutihe ülevaade Richard Lauri titaanlikust tegevusest maalib pildi mehisest isiksusest, kes sillutas aastakümneid teed kuulsusrikkale Eesti (NSV) motospordile, mis mängis NSV Liidus avangardset rolli. Laur sõitis ise, organiseeris meeletult ja ta käe alt kasvasid sajad võidusõitjad. Eesti motospordis on kõik temaga seotud. Film on valminud TPÜ telerežii üliõpilaste Andrus Priki ja Andres Arro diplomitööna.