Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (319)

Tormise regi

2005 | Dokumentaalfilmid, Muusikadokumentaal | Režissöör: Sulev Keedus

Sulev Keeduse film viiskümmend aastat regilauluga tegelenud helilooja Veljo Tormise mõtisklustest ja tegemistest ning tema teose "Eesti ballaadid" uuest lavastamisest.

Rahvamuusika on selle filmi suur ühendaja, keskmes helilooja Veljo Tormis. Lauljad ja näitlejad valmistuvad lavale tooma Veljo Tormise „Eesti ballaade”. Dirigent Tõnu Kaljuste teeb muusikutega proove, jaapani koreograaf Aki Suzuki juhendab lavalist liikumist, lavastaja Peeter Jalakas aga püüab lahti sõnastada regilaulus peituvat väge. Vanad külalaulikuid leelutavad vanu laule. Regilaulu ja akadeemilise muusika ühendaja Veljo Tormis ise aga istub oma maakodus laua taga, selg vastu klaverit, räägib muusikast ja ilmast ning naudib vaikust. Meister ei kirjuta enam muusikat, aga meister on mõtetega muusikas.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Äraoldud päevade summa

2005 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Muusikadokumentaal | Režissöör: Marianne Kõrver

Muusikaline dokumentaalfilm pagulashelilooja traagikast: rahvusvahelise mainega 20. sajandi eesti sümfoonik Eduard Tubin veetis elu teise poole Rootsis paguluses, kus valmis suur osa tema heliloomingust – Eestile kirjutatud muusikast.

Eesti suurim sümfoonik, helilooja Eduard Tubin (1905-1982) emigreerus sügisel 1944 Rootsi. Kodumaal tunnustatud helilooja on äkki tundmatu helilooja, kes kirjutab sunnitud vaikelus muusikat ja muutub isemoodi sümboliks oma väikesele rahvale. Ta on üksi iseenda ja oma loominguga. Uus kodumaa Rootsi ei tunne tema loomingu vastu huvi. Väliseestlased ei suuda heliloojale andestada külaskäike Nõukogude Eestisse, kus kõlab tema looming, ka paguluses valminud sümfooniad, ooperid. Traagika kõige kaotatu üle valab Tubin oma sümfooniatesse. Äng ja igatsus on igas helis, värvis ja ajahetkes. Sõna saavad helilooja kaasaaegsed: Neeme Järvi, Käbi Laretei, Veljo Tormis, Asta Lepik, poeg Eino Tubin. Meenutused, ajastu hõngu edasi andvad ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jüri - see mulk, ehk mis tuul müürile...

Jüri - see mulk

2004 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Enn Säde

Enn Säde autorifilm portreteerib Jüri Müüri – üht olulist tegelast Eesti kultuuris, kelle filmid on osa rahvusliku filmograafia kullafondist.

Enn Säde autorifilm Jüri Müürist, kolleegist ja sõbrast, eesti filmimehest (1929 - 1984).15-aastasene läheb Jüri Saksa lennuväe abiteenistusse, seikleb sõja lõpu aegu Saksamaal, Prantsusmaal, Aafrikas, tuuakse 1946. aastal Eestisse tagasi ja kaob varsti KGB eest Karjalasse. Filmi juurde jõuab ta õpingutega Moskva kinoinstituudis. Jüri Müürist saab 60ndate Eesti rahvusliku filmi sünni omamoodi jäämurdja. Viis täispikka mängufilmi, paarkümmend dokfilmi, kamaluga stsenaariume, arvustusi, noorte filmimeeste juhendamisi. Jüri oli selle raskepärase, iseennast üha uuesti tootva, tapva ja jälle üles äratava kinomasinavärgi lahutamatu koostisosa, ohver ja ühtaegu ka looja.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kujutluse tume taevas

2004 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Marianne Kõrver

Jalutuskäik kunstnik Kadri Mälgu ehetemaailmas.

Jalutuskäik Kadri Mälgu ehetemaailmas. Ehtekunstnik Kadri Mälk alustas 1977. aastal õpinguid Tartu Kunstikoolis ning lõpetas 1986. aastal Tallinna Kunstiülikooli, õppides Leili Kuldkepi käe all. Aastast 1996 on ta ehete- ja sepakunsti osakonna juhataja Eesti Kunstiakadeemias. Kadri Mälk on oma töid esitlenud isiku- või grupinäitustel üle kogu maailma, ulatuslikem neist on väljapanek “Fata Morgana” Lissabonis 2004.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Masingu maastikud: Inimesepoeg valgel laeval

Filmitriloogia "Uku Masingu maastikud" II film

2004 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Vallo Kepp

Teine film Vallo Kepi isikuloolisest filmitriloogiast „Uku Masingu maastikud“ keskendub luuletaja, teoloogi ja õpetaja Uku Masingu Tartu-aastatele.

Inimesed, kelle tutvus Uku Masinguga sai alguse 1950ndatel ja kogus jõudu, olgu siis Tallinnas Usuteaduse Instituudis või Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis ja Masingu Vilde (nüüd Hurda) tänava korteris, aitavad luuletajast, teoloogist ja õpetlasest panna kokku isiklikuma pildi. Meenutavad ja mõtisklevad Jaan Kaplinski, Vello Salo, Kalle Kasemaa, Hando Runnel, Andres Ehin, Ave Alavainu, Viivi Luik, Jaan Kiivit, Toomas Paul, Jaan Tooming jt.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Nikolai Kormašov ja vene ikoon

2004 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Sergei Ledenjov

Ikoonide restaureerimine on kunstnik Nikolai Kormašovile sügav, rikas ja rõõmus osa elust.

Nikolai Kormašov teeb ettevalmistusi Nikolai kiriku vanaaegse altari ikooni restaureerimiseks, milleta kunstnik ei kujutaks oma elu ette. Ta kirjeldab ikoonide restaureerimise protsessi ja koos noorema poja Orestiga võetakse ette järjekordse ikooni taastamise keeruline tee. Kormašov, elukutselt puusepp ja plekssepp, on restaureerimiskoolkonna looja Eestis ja suurepärane kunstnik, tagasihoidlikult peab ta maalimist vaid oma harrastuseks. Ikoonidesse ja nende taastamisse suhtub Kormašov aukaurtuse ja lugupidamisega ning leiab, et kunstnik on kohustatud tegema head. Headus – see on harmoonia.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Reporter

2004 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Karol Ansip

Reporter jälgib iseennast, ühte eesti poliitikut ja reklaamiguru ning uurib, millistele põhimõtetele tugineb tänapäeva Eesti identiteet.

Keskmes on kolm eesti meest. Mart Laar käivitab "Welcome to Estonia" märgiprojekti, Linnar Priimägi tegeleb mainekujundusega ja reporter Jüri Muttika otsib oma tegu ja nägu. Peategelane, noor eesti ajakirjanik on üles kasvanud varakapitalistlike kiirete muutuste rütmis. Ta on oma maa patrioot, aga talle jääb arusaamatuks, mida kujutab ja millistele põhimõtetele tugineb tänapäeva Eesti identiteet. Identiteediotsing on filmi keskne telg. Kuna Eesti pole üheselt mõistetav tervik, siis võtab reporter kasutusele erinevad taktikad ning vaatepunktid, et sel teel "valgustada" Eesti erinevaid reaalsusi. Oma otsingutel võtab ajakirjanik appi intervjuukatsed Mart Laari ja Linnar Priimäega.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Söerikastaja

2004 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peeter Simm

Peeter Simmi portreefilm maailmamainega kirjanikust Jaan Krossist

Kirjanik Jaan Kross kõnnib minevikuradadel ja meenutab oma elu: lapsepõlve Tallinna Kalamajas, koolielu Westholmi gümnaasiumis, õpinguid Tartu Ülikoolis, sõda ja vangla-aastaid Siberis. Läbielatu ja kogetu on Krossi sõnul „elustuudium“, mis sillutas tema kirjanikuks kujunemise teed ja mille algust tähistab luulekogu „Söerikastaja“ ilmumine aastal 1958. Kirjaniku silm märkab seda, mida teised ei näe. Tema mälu taasloob selle, mille paljud meeleldi unustaksid. Tema meenutused on õpetus inimpalge säilitamisest, aegade sidemetest ja eestlase kohanemisvõimest. Film põhineb sündmustel, millest Jaan Kross kirjutab oma mälestusteraamatus „Kallid kaasteelised“.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Teekond ruudulisel laudlinal

2004 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peeter Urbla

Peeter Urbla portreefilm Prantsusmaal elavast eesti kunstnikust Rein Tammikust.

Edukas kunstnik Rein Tammik elab juba 10 aastat Prantsusmaal ja on otsustanud siirduda La Manche'i äärsest provintsilinnast Eu'st maalima kunstimetropoli Pariisi valgusse. Rein elab oma perega 17. sajandi tellismajas, kus tal on kunstnikust naise Nikaga väike galerii "Tammik-Stenberg". Andeka ja tööka maalijana on Tammik suutnud prantsuse ärahellitatud kunstiturul läbi lüüa. Film kasutab Tammikute kolimist nii tegevusliku kui sümboolse raamina – elu ühest etapist teise jõudmisena, et vaadata Eesti ühe edukama ja omanäolisema kunstniku loomingu tagamaadele ning kuulata tema arutlusi edukusest, suhetest rahaga ja paljust muust.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Hansuke ilmub vahest linnuna...

2003 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Rein Raamat

Kultuurilooline tagasivaade maalikunstnik Johannes Võerahansu ja pianist Erna Saare kooselule, mida sidus ühte sügav austus ja armastus kunsti vastu.

Johannes Võerahansu (1902 -1980) on eesti maaliklassika silmapaistvamaid meistreid. Esimese põhjapaneva kunstihariduse omandas ta 1920ndate alguses legendaarses Ants Laikmaa ateljeekoolis. Võerahansu on esinenud näitustel ja äratanud tähelepanu oma joonistustega, ent teda tõmbas tegelikult ikka maalikunst. Oma abikaasat meenutab kontsertpianist ja kauaaegne klaveripedagoog Erna Saar. Vanadaam kirjeldab oma tutvumise lugu ja vaimset lähedustunnet endast üle kolmekümne aasta vanema muusikalembese kunstnikuga. See on kahe väljapaistva kunstniku lugu koos veedetud paarikümnest aastast.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
...
12
13
14
15
16
17
18
...
Järgmine
»