Otsingutulemused

1970.–1980. aastad eesti skulptuuris kujunesid valdavalt pronksiläikeliseks. Väärismaterjalist valmis arvukalt avalikke skulptuure ja vabaloomingut, mis neil "suletud" aastakümnetel liikus kindlameelselt modernismi jälgedes. Enamik Tallinna Kunstihoones 2001. aastal toimunud näituse “Pronksiaeg” eksponaate on muuseumihoonete puudumisel aastakümneid olnud Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu kunstimuuseumi hoidlates, noorem eesti kunstiavalikkus tunneb neid vaid reprodena. 25 skulptori taieseid ja kunstnikuisiksusi portreteerinud "Pronksiaeg" on omamoodi kataloog-film tollaste kujurite loomingulistest põhimõtetest.

Lugu pimedast poisist ja tema visioonidest.

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse poolt produtseeritud dokfilmisarja "Eesti lähimineviku okupatsioonid 1940-1991" 6.film. Rohkete arhiivikaadritega film keskendub Eesti NSV oludele ja majandusele alates 1968 "Praha Kevade" sündmustest kuni perestroikani 1987a. Rahvamajanduse struktuurist ja röövmajandusest, elamuehitusest, põllumajandusest. Ajaloolase Enn Tarveli sissejuhatus;kirjanik Jaan Kaplinski räägib meeleoludest 1960-date lõpus; Albert Norak (ENSV rahandusminister 1967-1979) räägib rahanduspoliitikast; Villo Saar (s.1926,agronoom) räägib põllumajanduse olukorrast;Mati Kiirend (s.1939, poliitvang1974-1979) vabadusvõitlusest ja ÜRO memorandumist; Rein Ruutsoo (s.1947,sotsioloog) sotsioloogiliste andmete salastatusest Nõukogude Liidus;Jaan Kaplinski "40.kirja"asjaoludest; Elsa Gretškina (s.1932,ENSV haridusminister) haridusdirektiividest; Peeter Volkonski (s.1954,näitleja,lavastaja,muusik) räägib totaalsest esinemiskeelust; Heiki Ahonen (s.1953, poliitvang 1983-1987) vastupanuliikumisest ja infovahetusest; Enn Tarto (s.1938,poliitvang) räägib Europarlamendi 1983 otsusest Baltimaade iseseisvuse ...

Dokfilm jälgib Von Krahli teatri ambitsioonika projekti "Graal" valmimisprotsessi 2001. aastal, lugemsiproovist esietenduseni. Lavastaja Peeter Jalakas kasutas lavastuses paralleelselt kolme ekraani, mis mängisid näitlejatega ideaalses sünkroonis. "Graal" on Mati Undi 1999. aastal kirjutatud näidend. Tekst kasutab usu, lootuse ja armastuse teemade väljatoomiseks kuningas Arthuri ümarlaua müütiliste tegelaste tungi ülima täiuslikkuse poole.