Otsingutulemused

Kahekümnendates aastates kontorinoormees otsib oma elus sidet tõelisusega, proovides järgida kuulsaimat eestikeelset gräffititeksti, ent satub juhuste, vääritimõistmise ning halbade nõuandjate tõttu psühhedeelsetesse pahandustesse.

Vürst Mõškini ilmumisel Peterburi seltskonda ei oska keegi aimata, et see varatu ja haige mees võib inimestele nii suurt mõju avaldada. Tal on võti isegi paadunud hingede jaoks, nagu Rogožin ja tema kaaslased, kindral Jepintsevi perekonnast rääkimata. Noor, kaunis ja süütu Aglaja on tema pärast valmis kõigeks. Vürst aga pühendub Nastasja Filippovnale, kelle ihade põrgust läbi käinud hinge puhtus äratab temas aukartust ja lootust päästa naine hukatusest.

Janne Lubi on noor ja särtsakas juuksur, kes otsustas ise ettevõtjaks hakata ning ehitas abikaasa abiga valmis ratastel juuksurisalongi. Ainulaadse maailmas! Ratastel, sest maakohtadesse ei ole rentaabel rajada püsivat salongi, kuid Lõuna-Eestis on hulga külasid ja aleveid, kus juuste pügamiseks peaks ette võtma aega ja lisaraha neelava reisi Viljandisse, Tartusse, Tõrvasse või Pärnusse.

Kunstnik ja üritustekorraldaja Tarmo Ladva on võtnud eesmärgiks rajada Eesti äärealale Taheva valda Laanemetsa külla Kartuli Wabariigi, muuseumi kartuli kui eesti toidu sümboli tutvustamiseks ja ajaloo mäletamiseks. Lennukad ideed, nagu vannikino ja pärimusteater, takerduvad aga rahanappuse ja üleüldise skeptitsisimi taha. Entusiast ei taha alla anda, vaid üritab edasi.

2001. aasta 7. aprillil kell 4 öösel haihtus Kaspar Mägi suur unistus saada tippsportlaseks. Sellel ööl muutus Mägide perekonnas kõik. Tuli teade, et perepoeg Kaspar on olnud osaline liiklusõnnetuses ning lamab haiglas koomaseisundis. Halvatud Kaspar on kaotanud kõik oma sõbrad. Õnnetuse põhjustanud endine sõber on teda vaatamas käinud vaid korra. Kõikidest tagasilöökidest hoolimata püüab Kaspar säilitada positiivset meelt ja uskuda endasse, et kord siiski ratastoolist tõusta.

Kunagise rokkansambli solist Keiser ei lepi läheneva vanadusega ja otsustab endised bändikaaslased uuesti kokku kutsuda. Tema suurim soov on jälle koos semudega suurele lavale pääseda. Hoolimata meeste esialgsest vastuseisust õnnestub tal oma tahtmine saavutada - vähemalt osaliselt. See on tempokas, humoorikas ja lohutust pakkuv komöödia inimestest, kes olusid ja aegu trotsides ning ennast ületades püüdlevad ihaldatud sihile.

Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas magistritööna valminud nukufilm on noore animafilmitegija Anu-Laura Tuttelbergi režissööridebüüt. Vanade nukkude kasutamine annab filmile erilaadse õhustiku. Jahimehed sügisesel põllul ja uimaselt ukerdavad kärbsed vesiveski pööninguaknal on kummastaval kombel omavahel seotud. Mölder, kelle hoole all pesakond pardipoegi lennuvõimeliseks sirgub, lisab loole veelgi seostemüstikat.

Üksik poiss elab tavalist, igapäevast elu. Teda märgatakse, kuid tõrjutakse. Ühel hetkel satub ta olukorda, kus näeb röövlit ründamas noort neiut - saabunud on tema oodatud kangelashetk ning ka võimalus sattuda tähelepanu keskpunkti.

Abielupaari suhted on muutunud rutiinseks ja igavaks, mees ei märka enam oma naist. Juhuslikult tekib pulma-aastapäeval olukord, mis äratab mehe süütunde.

Kuldlõikelises ideaalmaailmas, otsekui Th. Moruse päikeselinnas, toimetavad antiikjumalate sarnased olevused – atleedid. Kogu ühiskond koosneb noortest, tervetest ja tugevatest. Isegi nende liikumine on väljapeetult graatsiline, isegi koreograafiline. Siin ei ole kohta vanadele, väetitele ja hälvikutele. See on allegooria utoopiamaailmast, kus raske füüsiline töö on asendunud raske füüsilise treeninguga, mis külgneva lisaväärtusena toodab täiuslikku ilu. Kogu see jõu ja ilu sümbioos produtseerib või interpreteerib pelgalt nn ametlikku meinstriimi. Siin ei ole kohta loovusel või ükskõik millel, millest võiks oodata hälbimist ametlikest standarditest.