Otsingutulemused

Ilmalikus kultuuris kipub surm olema tabuteema ja sellest rääkimist välditakse. Olenemata, et surm on üks elu osa, on inimestel tekkinud sellega seoses liigsed hirmud. Ameerikast Eestisse kolinud kultuuriloolane ja antropoloog Paul Firnhaber arvab, et üheks põhjuseks võib olla teadmatus - me ei tea lõpuni, mis surm on. Erinevate maade matmisrituaalne ja surmakultuuri uurinud teadlane arutleb oma Viljandi kodugaleriis surmahirmu üle ning valgustab meid, millest on surma kujutamine kujutavas kunstis välja kasvanud, milline on inimkonna pärand ühiskonnale üldisemalt ning mis teda köidab väikeses Viljandis, kuhu ta on tulnud oma vanaduspõlve veetma.

Väike Tartu idufirma rakendab tehnoloogiat, et võita tagasi reklaami poolt reostatud linnaruum. SprayPrinter pole tavaline start-up, pigem meenutab see kirju seltskond metsikut rock-n-roll bändi. Nad ei järgi reegleid ja siiani on see toonud neile tähelepanu ja edu nii Eestis kui Räniorus. Kuid elu kahel kontinendil pole lihtne ja peagi põrkuvad nende suured unistused ja ambitsioonid vastu argielu reaalsust.

Selle filmiloo keskmes on suured üldinimlikud teemad. Kunagi varem pole tuumperekondi elama suunatud eraldatud korterikastidesse nii nagu on juhtunud meie postindustriaalsel ajastul. Ilma sugulaste, ilma kogukonna toeta, on see meid ajanud üsna ängistavasse ja kõledasse tupikusse. Film jälgib rühma täiskasvanuid ja nende lapsi, kes 2014. aasta suvel otsustavad loobuda harjumuspärasest elukorraldusest ning asutavad Eesti esimese teadliku ökokogukonna. Nad panevad oma säästud kokku ja ostavad kamba peale vana mõisakompleksi, 3750 ruutmeetri jagu poollagunenud hooneid koos selle juurde kuuluva 33 hektari põllumaaga. Enne neid paiknes seal hooldekodu. Kokku kolib elama viis peret – 12 täiskasvanut ja 6 last. Nende eksperiment sai innustust ...

Dokumentaalfilm Rein Taageperast on kvintessents suure mõtleja ja suure tegutseja eluteest ning elutööst. Filmis kõnelevad arhiiviürikud, aga ka tema kaasteelised nii Kalifornias kui Eestis. Ja muidugi Rein Taagepera ise.

Mees aitab naiskliendil elukaaslase juurde kolida, kuid naisele, kes elus oma kohta otsib, ei jää see, järgmine ega ülejärgmine kolimine viimaseks.

Uure on uuristatud mälestuste muster, aja keerustiku sooneline jälg. Kiri, mis on loodud hoidma ja kaitsma. Uure jäljendab aju struktuure. Sümboliseerib mõtlemist ja meenutamist. Esitab küsimuse, uuristab lahenduse. Uure kirjeldab uurimise protsessi, uurimistöö uuristusi, keerd- ja võidukäike. Tekitab põnevust, vaimustust ja rõõmu. Uure on mäng, mis kutsub arhiivi uurima.

Meie ümber on inimesed, kes teevad päevast päeva märkamatult oma tööd. Nii töötab ka pensioniealine Marko Pühvel ööpäevaringselt ehitusplatil valvurina. Aastaid on ta teinud seda rutiinset tööd, olles unustanud kõik, millest unistanud. Kuniks ühel hetkel illusioon stabiilsest eluviisist purustatakse ja silma tuleb vaadata suurtele muutustele.

Lapšelapsed tulevad suveks maale Vanamehele külla. Idüllilisest suvepuhkusest vanaiša juures on asi kaugel, sest Vanamees ruunab karmi maa tööga nii lapsi, kui ka oma lüpsilehma. Jõmpšikad ei mõista maaelu kombeid ja põhjustavad hinnatud lehma põgenemise. Nüüd on Vanamehel ja lastel aega 24 tundi, et leida lehm üles enne, kui lüpsmata udar plahvatab ja piimatuumakatastroofi põhjustab. Vanamees ja lapšed alustavad armutut võidujooksu ajaga, sest udar tuleb kahjutuks teha enne, kui saladuslik Piimavana lehma taevasele heinamaale läkitab. Sellel teekonnal jõuavad meie kangelašed silmitsi seista veel maaelu põlgavate hipsteritega, metsakollidega, meeleheitel saekaatrimeestega ja kõhukinnisuse käes vaevleva õgardist karuga.

Paula on pika tööstaažiga uudisteankur, kelle suurimaks hirmuks on vananemine. 70ndate aastate telemaastik on plaanimas üleminekut mustvalgelt telepildilt värvilisele. See toob pinnale kartuse, et tema “tõeline” pale tungib ekraanile.

Tulnukas võtab ette reisi Maale, et saada osa ulmefilmis.