Otsingutulemused

2017. aastal kuulutab Kinoteater välja töökonkursi, et leida inimest, kes poleks teatris käinud ning vaataks ära kõik 2018. aastal loodud teatrilavastused. 450 kandidaadi seast leitakse 21-aastane Alissija-Elisabet, rätsepaharidusega Valga tüdruk venekeelsest perekonnast. Noor inimene, kes ei tea midagi Eesti teatrist ega tunne ühtegi eesti näitlejat. Noor inimene, kes enne eksperimenti kaalus, kas minna tööle Maximasse või Euroopasse vabatahtlikuks. See on inspireeriv lugu iseseisvumisest, oma koha otsimisest ja sellest, et vahel piisab ainult väikesest juhusest, et veerema läheks lumepall, mis muudab kogu elu.

Vladimir Frank on tänavamuusik. Iga päev esineb ta Tallinnas Eesti parlamendihoone ees sadadele turistidele. Oma ainulaadse laulustiili järgi tõlgendab ta oma elu lugu: täielik pusle, mis on kokku pandud riigi ajaloo viimastel aastakümnetel.

17.-18. sajandil pagesid udmurdid ristiusustamise ja sotsiaalse surve eest ning liikusid massiliselt Kaama jõest itta. Nad leidsid pelgupaiga baškiiride seas, kes olid islamiusulised ega keelanud neil elada esiisade tavade järgi. Nõukogude usuvastased kampaaniad ei suutnud udmurtide usutraditsioone välja juurida, kuigi paljudes külades peatati mõneks ajaks avalike palvuste pidamine. Täna toimub Kaama-taguste udmurtide juures udmurdi traditsioonilise usu taassünd, palvusi viiakse läbi peaaegu kõigis külades. Nende peamine eesmärk on tagada jumalate soosing, palvetada inimeste ja koduloomade tervise, viljasaagi, kogu maailma rahu jms eest. Elen vösi peeti kuni 1920-ndate aastateni kõigi Kaama-taguste udmurtide ühispalvuseks. See palvus taastati 2008. aastal ning see toimub igal aastal suvise ...

Tallinna vangla naisteosakonnas on emade päev - laua taha kogunevad kuus kinnipeetavat, et lugeda linti üks muinasjutt, et saata see siis oma lastele. Dokumetaalfilm arutleb sellistel teemadel nagu kuritegu ja karistus ning kuidas on taolises olukorras võimalik säilitada ema ja lapse vahelist sidet.

Poeetiline dokumentaalfilm looduse elementidest ja liikumistest ning ood vana aja haiku luuletajatele. Filmi pealkiri viitab kesksele kodukoldele, mis soojendab maja, mis on sajandeid olnud kodu südameks, mille ümber inimesed on kogunenud, et saada soojust, turvatunnet ja toitu. See on meeldetuletus ja meditatsioon meid ümbritsevatest ülimuslikest tingimustest ja südamest, mis meid kaitseb.

Futuristlik lugu materjalistlikust maailmast jutustab rutiiniga harjunud ja eluga rahulolevast ametnikust, kelle ülesandeks on torust tulevaid esemeid riiulile asetada. Ametnik on oma tööga valges karbis rahul ning ei oska paremat elu tahta ega millestki tähtsamast unistada. Tal ei teki oma ülesande ning enda olemasolu kohta küsimusi. Kuni ühel heal päeval koputab tema uksele võõras, kellel on midagi, mida ametnikul pole. See on miski, mis pöörab ametniku tõekspidamised pea peale.

Master Li on viimane tuulelohemeister Shanghais ning koos oma sõbra ja õpilase master Huangiga soovivad meistrid tuulelohede valmistamise oskust anda edasi tulevastele põlvkondadele.

Kirjanik Paul-Eerik Rummo jutustab mälestustest filmitegemise aegadest. Läbi lõbusa meeleolu arutatakse mehe elukäiku läbi filmimaailma.

2.augustil 1912. aastal saatis Eesti Rahva Muuseum kõikidele Eesti ajalehtedele avaldamiseks teate, milles öeldi: „Muuseumi poolt saadeti juunikuul päevapiltnik Joh.Pääsuke välja, et huvitavatest maastikkudest, rahva tööst ja talitustest, ehitustest, rahvateaduslikest asjadest ja inimestest ülesvõtteid teha...“ Hardi Volmeri mängufilm jutustab seiklusliku ja romantilise loo Eesti esimesest filmitegijast Johannes Pääsukesest läbi tema müstilise uurimisretke Setumaale 1912. a. suvel. Tervest retkest ainult seitse minutit? Seda pidi olema rohkem, aga keegi ei tea, kuhu kadusid ülejäänud kaadrid. Ka Pääsukese rännupäevik, mida ta ontlikult täitis, on kadunud. See teadmine annab meile ahvatleva, aga üksiti ka riskantse võimaluse taasluua see ammune retk nii, nagu meie seda ...

Lühimängufilm “Kaevik” räägib loo noormehest, kes ajateenistusest füüsilise ja vaimse surve tõttu põgeneda üritab.