Otsingutulemused

Režissöör Ove Musting on Eesti telemaastikul tõeline tipptegija, kuid tuntuse ja tunnustuse taga peidab end karm tõsielu: turu väiksuse tõttu napib siin erialast tööd, enamik projekte ei näe kunagi eetrivalgust ja need, mis näevad, tuleb ära teha nii kesise eelarvega, et lähed pingetest laperguseks ja pead nende maandamiseks marssima merre või ronima punkbändiga lavalaudadele kitarri tinistama.

Dokumentaal jälgib teatri lavatöölisi nende öövahetuse jooksul, millesse sekkub Riia linna kummaline ööelu.

Ilmalikus kultuuris kipub surm olema tabuteema ja sellest rääkimist välditakse. Olenemata, et surm on üks elu osa, on inimestel tekkinud sellega seoses liigsed hirmud. Ameerikast Eestisse kolinud kultuuriloolane ja antropoloog Paul Firnhaber arvab, et üheks põhjuseks võib olla teadmatus - me ei tea lõpuni, mis surm on. Erinevate maade matmisrituaalne ja surmakultuuri uurinud teadlane arutleb oma Viljandi kodugaleriis surmahirmu üle ning valgustab meid, millest on surma kujutamine kujutavas kunstis välja kasvanud, milline on inimkonna pärand ühiskonnale üldisemalt ning mis teda köidab väikeses Viljandis, kuhu ta on tulnud oma vanaduspõlve veetma.

II maailmasõda – Eesti. Nõukogude ametnikud kuulavad üle kinnivõetud noormeest.

Oleme kõik omaenda keha ja vaimu lõksus, takerdunud oma igapäevase rutiini nõiaringidesse. Kuid kas me vastutame nende loomise eest - või isegi selle reaalsuse, milles need ringid eksisteerivad?

Filmituna looduses, Mehhiko ja Peruu troopilistes vihmametsades, püüab film filmilindile igavese elu ja surma tantsu nii, nagu seda tunnetavad portselanist võluelukad – loomad, linnud, putukad ja lilled – ühteaegu õrnad ja vastupidavad. Loodusliku valguse, kiirelt mööduva aja ning peene animatsiooni unikaalne kooslus loovad omapärase poeetilise reaalsuse, mis paneb meid märkama meie enda elava maailma maagilisust ja materiaalsust.

Filmi tegevustikku raamib Arno Tali poja Arnoldi naasmine kodumaile, mis puhub Paunvere noorte Tootside-Kiirte ja Teelede vahel lõkkele kirgliku armukolmnurga. Okupatsiooniaja piirangutest hoolimata prassitakse ja pidutsetakse, käiakse ehal ja kembeldakse, nooruslik uljus ei lase end ohtlikulgi ajal kammitseda. Filmis on oluline koht ka armastatud vanemal põlvkonnal, kus Teele, Kiir ja teised ammu tuttavad tegelased oma laste õnne nimel maid jagavad.

“The Art of Stopping Time” on Looking China programmi raames valminud dokumentaalfilm, mis räägib hiina kunstnikust Shen Jiashanist, kes soovib elada ajatult kiiresti muutuvas Shanghais.

Meie ümber on inimesed, kes teevad päevast päeva märkamatult oma tööd. Nii töötab ka pensioniealine Marko Pühvel ööpäevaringselt ehitusplatil valvurina. Aastaid on ta teinud seda rutiinset tööd, olles unustanud kõik, millest unistanud. Kuniks ühel hetkel illusioon stabiilsest eluviisist purustatakse ja silma tuleb vaadata suurtele muutustele.

Paula on pika tööstaažiga uudisteankur, kelle suurimaks hirmuks on vananemine. 70ndate aastate telemaastik on plaanimas üleminekut mustvalgelt telepildilt värvilisele. See toob pinnale kartuse, et tema “tõeline” pale tungib ekraanile.