Otsingutulemused

Johannes Käisi (1885–1950) juhtmõte on, et "lapsi tuleb õpetada mitte niipalju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma ning kasvatada neid vaimselt iseseisvaks". Nõukogude perioodil, kuni 1960. aastate keskpaigani Käisi teosed keelustati, süüdistades teda kodanlik-natsionalistlike vaadete propageerimises. Eesti Vabariigi haridusministeeriumi tellimusel valminud filmis antakse ülevaade Johannes Käisi elust, mälestusi jagavad tema õpilased ja sugulased, pedagoogikateadlased hindavad tema väärtuslikku elutööd.

Helilooja Veljo Tormis räägib portreefilmis oma kiindumusest rahvaloomingusse, regilaulust ja selle kasutamisest kaasaegses koorimuusikas. Eesti regilaulu rikkus ja omapära tulevad esile just elavas esituses. Näeb Tormist regilaulu väsimatu propageerija ja eeslauljana innustamas rahvast kaasa laulma, samuti oma rahvalaulust inspireeritud kooriteoste proovides ja kontsertesitustel. Rahvalaul on eesti rahva kõige omapärasem looming, mis elab edasi meie keeles ja küllap ka geenides, kinnitab helilooja. See on kultuuri varasalv, mida tuleb ikka ja jälle taasavastada. Taasleitud laulul peab olema kindel koht meie tänases kultuuripildis.

Kaamera jälgib luuletaja Debora Vaarandit (1916–2007) Pirita rannas, Tartus Toomemäel ja kohvikus, kirjanikega vestlemas, töölaua taga ja kudumas, Saaremaal kaluritega rääkimas ja kodukandis käimas. Filmipildi taustal loeb Vaarandi luulet näitleja Kersti Kreismann. Ekraanil Aira Kaal, Ingrid Rüütel, Ralf Parve, Paul Kuusberg, Jaan Eilart, Vive Tolli, Lembit Remmelgas ja Endel Nirk.

Dokumentaalportees näeb skulptorit ja õppejõudu, professor Enn Roosi juhendamas oma õpilasi kunstiinstituudis, oma ateljees töötamas ja õpilaste töid hindamas. Arhiivifotod Pallase kunstikooli skulptuuriklassist, kus Roos kunstihariduse omandas. Enn Roosi modelleeritud skulptuurid ja monumendid. Enn Roos räägib oma kunstnikutee algusest.

Riigimees ja diplomaat Friedrich Karl Akel, elukutselt silmaarst, oli Eesti Vabariigi riigivanem, kolme valitsuse välisminister, saadik Soomes, Roostis, Taanis ja Saksamaal. Ta arreteeriti 1940.aasta sügisel ja mõsiteti surma järgmise aasta suvel. Kaua aega ei teatud tema saatusest usaldust väärivat tõde. Oma isast ja perekonna saatusest kõnelevad Fr. Akeli tütred Lia von Sydow Stockholmis, Asta Treude Tallinnas ning tütretütar Lii Heribertson. Akeli saatuslooga põimub Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi lugu, mida kroonib Carl XVI Gustavi ja kuninganna Silvia visiit 1992. aasta kevadel.

Filmi autor tugineb põhiliselt oma isiklikule eluteele ja kogemustele, emotsioonidele ja mälestuspiltidele. Temaga koos on ekraanil lähisugulased ja saatusekaaslased Siberi-aegadest. Matsimärdi talu õuel meenutatakse eluolukordi võõral maal. Tänastele arusaamadele toetudes püüab Märt Müür luua tuhandete traagilise saatusega Eestist Siberisse küüditatute koondportreed.

Peeter Mudist on kunstnik, kes ei maali seda, mida näeb, vaid seda, mida mõtleb. Tema jaoks on tähtis vaid sõnum, valguse otsimine. Tal on, mida öelda, ja ta kannab selle puhtfüüsiliselt iseendast andes lõuendile, ignoreerides oma rasket haigust. Film hõlmab ajavahemikku kevadest sügiseni 1990. Režissöör Liina Kulles.

Ülevaade Tallinnas toimunud Rahvusvahelise Filmiamatööride Liidu (UNICA) 48. filmifestivalist ja 44. kongressist, seal nähtud filmidest ja üritustest. Räägivad UNICA žürii liige Joan Francesc Ainaud Barcelonast, žürii esimees Mark Soosaar, filmirežissöör ja -kunstnik Priit Pärn, amatöörfilmitegijad Prantsusmaalt ja Hollandist. Filmis on kasutatud lõike Dziga Vertovi tööst "Inimene filmiaparaadiga" ja katkendeid konkursifilmidest.

Dokumentaalfilm V. I. Lenini elust Poolas aastail 1913–1914. Linalugu räägib Lenini sidemetest Eesti bolševikega ning tutvustab Lenini muuseume Poroninis ja Varssavis, samuti tema revolutsioonilise tegevusega seotud paiku Krakówis. Kõnelevad Tereza Skupiéni villas üles kasvanud Andrzey Skupién ja ajalooprofessor Valentina Naidus.