Otsingutulemused

Lembit Saartsi (1924-2016) kunstnikuisiksus kujunes välja Pallase maalitraditsioonis. Selle parimad jooned on kandnud ta läbi oma loomingu hilisemasse eesti kunsti, kujunedes üheks meie poeetilisemaks maalikunstnikuks. Tartu pallaslasest Lembit Saartsist jutustavad tema sõbrad, eakaaslane kunstnik Heldur Viires ja noorema põlvkonna kirjanik Mart Kivastik. Saarts arutleb elu ja kunsti üle. Sõna saavad ka elukaaslane Eeva Anti ja kunstiteadlane Tiiu Talvistu. Film kunstnikust, kes 1950ndate lõpul pärast Siberist naasmist kunstiellu tagasi pöördudes leidis end just neil aastail kodumaal taas tärganud modernismis.

Metallikunstnik Enn Johannes (1936) on eesti medalikunstnik, kelle kujundatud ja valmistatud on Kristjan Raua nimelise kunstipreemia ja Konrad Mäe maalipreemia medalid. Loomingulises kõrgvormis kunstnik ja õppejõud on sunnitud loobuma Tallinna korterist, õppejõu tööst Kunstiakadeemias ja elab nüüd vaid üksikute vanakestega asustatud külakeses Hiiumaal. Iga-aastased kunstipreemiate ning riiklike kultuuri- ja spordipreemiate mälestusmedalid tulevad nüüd Tallinna väikesest külast Hiiumaalt, kus Enn Johannes oma abi vajava vennaga vabakutselisena elab.

Kunstnik Lemming Nagelil (1948) on olnud küljes positiivses mõttes halva poisi maine. 1990ndate keskpaigast peale on ta toonud oma töödesse maalivälist materjali, loonud kollaaže, assamblaaže ja asunud maali lausa füüsiliselt analüüsima. Ta on esitanud ühel pinnal väga erinevast loogikast lähtuvaid fragmente, teinud lõuendisse auke, osutanud mitmete (väljamõeldud) maailmade sümbioosile, liikunud absurdimaailma. Lemming Nagel pole seltskondlikult nii aktiivne kui varem, aga tema kunst on muutunud talle omases absurdivõtmes sotsiaalselt tundlikumaks.

1994. aasta sügisel oli vene sõjavägi sunnitud Paldiskist lahkuma, jättes maha lagastatud ja räämas kasarmulinna. Mis saab sõjaväega kaasa tulnud venekeelsest elanikkonnast, kuidas linn uuesti ellu äratada? Film on Ghannel Four Television UK tellimusel tehtud filmi teisendatud ning laiendatud variant.

Võitlus Amandus Adamsoni loodud Vabadussõja mälestussamba Lembit taasavamise ümber Suure-Jaanis. Kaasaegsed meenutavad kuju lõhkumist 1941. ja 1949. aastal ja Lembitu leidmist ühest laost 1950ndatel. Monumendi taastamiskoosolekul on EKP esindaja kuju vastu. Muinsuskaitsjate ja kiriku osatähtsus skulptuuri taastamisel. Fotod mälestuskivi pidulikust avamisest. Filmi pealkirjaks on tsitaat 1217. aastal toimunud Madisepäeva lahingu kirjeldusest Henriku Liivimaa kroonikast (1224–1227).

Perekonnafarmid Tartu rajooni Luunja sovhoosis. Ilma Alas ja Bruno Juhaste, Helle ja Olev Pohla, Maret ja Jaan Jürgenson. Räägivad Agrotööstuskomitee aseesimees Jüri Kulbin, Luunja sovhoosi direktor põllumajanduskandidaat Ilmar Laurits ja Luunja sovhoosi peazootehnik Heldur Peterson.

Filmis antakse ülevaade Tartu Riiklikust Ülikoolist juubelieelsel tööaastal. Tehakse põgus ekskursioon ülikooli kolmesaja viiekümne aastasesse ajalukku, fikseeritakse uusehituste seis, antakse mitmekülgne ülevaade ülikooli teaduskondade ja laboratooriumide tööst. Ülikooli mailmamainega teadlased räägivad oma tööst ja suhetest ülikooliga.

Andres Söödi portreteeritav on legendaarne raadiomees, Eesti Raadio kauaaegne Pärnu korrespondent Feliks Leet. Elutruu, koomiliste püäntidega kujutus väsimatust püstolreporterist tema igapäevatöös – tegemas intervjuusid ja reportaaže päevakajalistest sündmustest ning juhendamas noori reportereid. Alati energiline Leet tuhiseb vilkalt ringi reportermakk õlal talle omases tööhoos Tori hobusekasvanduse juubeliüritusel, Pärnu sadamas, kolhoosi viljapõllul, sõjaveteranide kokkutulekul Saaremaal jm.

Kes meie muutuvas ajas tegelevad muutumatult ehtsa, järjepideva rahvakunstiga? Mis ahvatleb neid looma? Need on Avinurme puunõude valmistajad Helene ja Heinrich Haava, Paide kandi korvipunuja Valeria Taubel, lusikavoolija Jaan Kiipus ja Haapsalu rätikute meister Sinaida Sõer.

Foto ja arhiivikaadritel põhinev ülevaatlik dokumentaalfilm eesti lenduritest ja nende tegevusest esimese maailmasõja lahingutes. Paljud vene, inglise ja prantsuse lennukoolis hariduse saanud eesti noormehed jõudsid tsaariarmees ohvitseristaatusesse. 1917. aasta revolutsioon Venemaal sundis lendureid poolt valima. Paljud eesti lendurid langetasid valiku punaväe kasuks. Põgusalt puudutatakse mitme eesti lenduri elusaatust.