Otsingutulemused

Filmis antakse ülevaade Tartu Riiklikust Ülikoolist juubelieelsel tööaastal. Tehakse põgus ekskursioon ülikooli kolmesaja viiekümne aastasesse ajalukku, fikseeritakse uusehituste seis, antakse mitmekülgne ülevaade ülikooli teaduskondade ja laboratooriumide tööst. Ülikooli mailmamainega teadlased räägivad oma tööst ja suhetest ülikooliga.

Kolm noort meest – Jaan Nusberg, Rudolf Piir ja August Somme teenisid Venemaa õhujõududes. Pärast 1917. aasta oktoobripäevi läksid nad revolutsiooniga kaasa ja osalesid rasketes võitlustes valgekaartlaste ja interventidega.

Noored põllmajandusspetsialistid agronoom Helju Reimets ja zootehnik Aint Reimets on paari aasta eest tulnud tööle Tartu rajooni Võnnu kolhoosi. Filmis tutvustatakse nende igapäevaseid töid ja tegemisi, läbiv teema on, kuidas võita töökollektiivis usaldus ja autoriteet.

Luuletaja ja akvarellist Kai-Mai Olbri vaatab tagasi oma elule ja loomingule. Olbri lahkab siiralt ja pihtimuslikult oma komplitseeritud ja mitmekülgset loojanatuuri, püüdes seda eeskätt iseendale lahti mõtestada ja vastata ühtlasi ka sagedasele küsimusele: „Kai-Mai Olbri, kes sa oled, kas akvarellist, maalikunstnik, luuletaja või kirjanik, hispanist, etleja või avantürist?“. Abielludes armastatud inimesega, selgineb arusaam vastutustundest, tekib veendumus, et just õnnelik abielu on see, mis annab vabadusele sisu ja mõtte. Vabadusega kaasneb julgus võtta vastu uusi väljakutseid, laiendada oma loomingulist ampluaad.

Ülevaatlik käsitlus Eesti lähiajaloost ja laulvast revolutsioonist. Kuigi filmis keskendutakse Eesti taasiseseisvumise protsessile aastatel 1987–91, vaadatakse tagasi ka Eesti okupeerimisele ja järgnenud aastakümnetele. Rohkelt on kasutatud arhiivikaadreid. Sõna saavad inimesed, kes ise sündmustes osalesid ja nende kulgu määrasid –poliitikud, laulupidude dirigendid, dissidendid ja tavalised kodanikud. Esile tõstetakse eestlaste laulupidude traditsiooni ja unikaalset kogemust end veretult vabaks laulda. Film on ingliskeelne ja toodetud rahvusvahelisele publikule.

1994. aasta sügisel oli vene sõjavägi sunnitud Paldiskist lahkuma, jättes maha lagastatud ja räämas kasarmulinna. Mis saab sõjaväega kaasa tulnud venekeelsest elanikkonnast, kuidas linn uuesti ellu äratada? Film on Ghannel Four Television UK tellimusel tehtud filmi teisendatud ning laiendatud variant.

Portreefilm tuntud kunstnikust ja karikaturistist Heinz Valgust ning tema ajast. Heinz Valk on üks 1960. aastate kultuuripõlvkonna markantsemaid esindajaid. Ta on tulnud sirge selja ja klaari maailmapildiga läbi aegade hägu ja müra, raputuste ning täispöörete, läbi väsimatu piigivõitluse bürokraatia ja demagoogiaga. Stsenarist Teet Kallas, režissöör Kristjan Svirgsden.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu tellitud dokumentaalfilm Eesti NSV 45. ja Suure Isamaasõja võidu 40. aastapäevale pühendatud XX üldlaulu- ja tantsupeost. Emotsionaalsed hetked laulupeo ettevalmistustest üle kogu maa, värvikast rongkäigust ja peost endast, koori-ja tantsujuhtide austamistseremooniast jpm. Ekraanil mõtiskleb maestro Gustav Ernesaks meie laulupeo fenomenist.

Tutvustatakse uuemaid suundi põllumajanduses, kultuurkarjamaade arendamist, mille abil on võimalik suurendada veisekasvatuse tarbeks söödakoguseid ja parandada selle kvaliteeti. Meie põllumajandusteadlased võivad uhkusega esitleda oma saavutusi mitmete heintaimede aretustöös. Ülemaailmselt aktuaalseid teemasid arutasid teadlased XII rahvusvahelisel rohumaade kongressil Moskvas 1974 suvel. Osa kongressikülalisi tutvusid ka Eesti teadlaste saavutustega nii Sakus kui ka Jõgeval.

Arhitekt Mart Pordi stsenaariumi järgi tehtud pedagoogilise paatosega film uuest sõnast Nõukogude Eesti arhitektuuris. Lapsesuine, püüdlik ja kaunis reporter esitab kerge muusika saatel kujuteldavale intervjueeritavale küsimusi ehitustehnoloogiate ja uute ehitiste kohta. Sõna saavad ka arhitektid Raine Karp, Ilmar Bork ja Jaan Pärniku.