Otsingutulemused

Rohke animatsiooniga dokfilm ülipopulaarsest karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad farss ja draama, palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Võim koondub uute diktaatorite kätte. Ja see võim ei karda midagi rohkem kui enda naeruväärsust. Samas on vaenlase naeruvääristamine üks tema tõhusamaid relvi.

Johannes Võerahansu (1902 -1980) on eesti maaliklassika silmapaistvamaid meistreid. Esimese põhjapaneva kunstihariduse omandas ta 1920ndate alguses legendaarses Ants Laikmaa ateljeekoolis. Võerahansu on esinenud näitustel ja äratanud tähelepanu oma joonistustega, ent teda tõmbas tegelikult ikka maalikunst. Oma abikaasat meenutab kontsertpianist ja kauaaegne klaveripedagoog Erna Saar. Vanadaam kirjeldab oma tutvumise lugu ja vaimset lähedustunnet endast üle kolmekümne aasta vanema muusikalembese kunstnikuga. See on kahe väljapaistva kunstniku lugu koos veedetud paarikümnest aastast.

Film Jõgeva noorteklubi Hekto ettevõtmistest erinevatel üritustel. Klubi aktiivseks eestvedaja on selle president, kaks kõrgkooli lõpetanud tippsportlane Ants Paju, kes räägib olulistest aspektidest noorteklubi tegevuse kujundamisel ja juhtimisel. Sõna saavad Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Jaan Eilart, Jõgeva KEK-i juhatuse esimees, tennisemeister Ants Juhvelt, partei Jõgeva rajoonikomitee esimene sekretär Alfred Kütt.

Kaamera püüab kinni erilisi hetki Eestimaa loodusest ja inimesi, kellele on loodus tähtis, olgu nad siis ametimehed või asjaarmastajad. Loodusest mõtisklevad jahindusbioloog Harri Põldsam, üliõpilased TRÜ ja EPA looduskaitseringist, mida juhendab Jaan Eilart ja nakkushaiguste arst Mart Martson, kes oma kutsetöö kõrvalt on avastanud huvi linnuvaatluse ja –uurimise vastu. Kõiki vestlusi ümbritsevad haruldased kaadrid looduse maailmast: metsisekukkede mäng, pesakond abituid hundikutsikaid, alpi-võipätakas, tömbiõiene luga, Saaremaa robirohi jpm.

Dokumentaalfilm Eest NSV rahvakirjanik Juhan Smuulist (1922–1971) tutvustab eelkõige tema kirjanduslikku loomingut, aga ka kirjanikku kui inimest ja ühiskonnategelast. Suur osa filmist on pühendatud Juhan Smuuli sünnikohale, Muhu saarele. Sealsed inimesed ja olud on andnud kirjanikule eluteele kaasa tunnetuse oma kohast ja kohustustest ühiskonna ees.

Ülevaade Tallinnas toimunud Rahvusvahelise Filmiamatööride Liidu (UNICA) 48. filmifestivalist ja 44. kongressist, seal nähtud filmidest ja üritustest. Räägivad UNICA žürii liige Joan Francesc Ainaud Barcelonast, žürii esimees Mark Soosaar, filmirežissöör ja -kunstnik Priit Pärn, amatöörfilmitegijad Prantsusmaalt ja Hollandist. Filmis on kasutatud lõike Dziga Vertovi tööst "Inimene filmiaparaadiga" ja katkendeid konkursifilmidest.

Filmi autor tugineb põhiliselt oma isiklikule eluteele ja kogemustele, emotsioonidele ja mälestuspiltidele. Temaga koos on ekraanil lähisugulased ja saatusekaaslased Siberi-aegadest. Matsimärdi talu õuel meenutatakse eluolukordi võõral maal. Tänastele arusaamadele toetudes püüab Märt Müür luua tuhandete traagilise saatusega Eestist Siberisse küüditatute koondportreed.

Peeter Mudist on kunstnik, kes ei maali seda, mida näeb, vaid seda, mida mõtleb. Tema jaoks on tähtis vaid sõnum, valguse otsimine. Tal on, mida öelda, ja ta kannab selle puhtfüüsiliselt iseendast andes lõuendile, ignoreerides oma rasket haigust. Film hõlmab ajavahemikku kevadest sügiseni 1990. Režissöör Liina Kulles.

Dokumentaalfilm V. I. Lenini elust Poolas aastail 1913–1914. Linalugu räägib Lenini sidemetest Eesti bolševikega ning tutvustab Lenini muuseume Poroninis ja Varssavis, samuti tema revolutsioonilise tegevusega seotud paiku Krakówis. Kõnelevad Tereza Skupiéni villas üles kasvanud Andrzey Skupién ja ajalooprofessor Valentina Naidus.