Otsingutulemused

Filmis demonstreeritakse vabariigi töötajaskonna sõjajärgse ülesehitustöö grandioosseid edusamme kõigil elualadel, mis on saavutatud tänu bolševike partei ja suure Stalini targale juhtimisele. Oluliseks hinnatakse filmi patriootilise kasvatuslikkuse mõju noorsoole.

Eesti lugu koroonakriisist. Filmi peategelased on molekulaarbioloogia haridusega Kaari Saarma, kes leiab, et koroonakriisi lahendaks ivermektiini kasutusele võtmine ja teiseks peategelaseks on PERHi intensiivravi peaarst Kairi Riigor, kes ravib igapäevaselt raskelt haigestunud koroonapatsiente. Film uurib, kuidas on Eestis tekkinud nii suur veelahe tavameditsiini ja nö vaktsiniini vastaste vahel. Kuidas tekib paralleelreaalsus, kus on ühepool inimesed, kes elavad oma igapäevast elu ja kriis neid väga ei puudutagi ja teisel pool inimesed, kes satuvad raske koroonaga haiglasse oma hirmude ja kummastavatest kohtadest info hankimise tagajärjel.

Harukordne filmidokument Arvo Pärdist pedagoogirollis musitseerimas koos Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilastega ja juhendamas neid enne peatset helilooja autorikontserti. Pärt innustab proovides noori muusikuid ise improviseerima, jagab peenetundeliselt soovitusi esituste viimistlemiseks, leidmaks paremat kõla, räägib teoste juurde lugusid, sageli mängib ka ise klaveril ette. Meeleolukas loomeprotsess, kus pühendunud noored proovivad mitmekesist valikut maestro loomingust – alates lihtsatest lastepaladest ja kuulsatest tintinnabuli-teostest kuni vähemtuntud näideteni vokaal- ja instrumentaalmuusikast.

Dora Gordine’i peeti oma hiilgeaeadel üheks andekaimaks skulptoriks maailmas. Sündinud Libaus, kasvanud, õppinud ja kujuriks saanud Tallinnas, staariks kerkinud Pariisis ja Kagu-Aasias, jäi Gordine lõpuks pidama Londonisse, kus ta end kunstimaailma absoluutsesse tippu töötas. Abielu kaudu krahvi pojaga õnnestus Gordine’il tungida ka briti aristokraatia ladvikusse. Tema tähelend tipnes 1963. aastal, mil ühe ta kuju avas kuninganna Elizabeth II isiklikult. Film võtab ülesandeks avastada ja käsitleda olulisemaid episoode tema elus, küsides pidevalt: kes ikkagi oli Dora Gordine?

Kontsertsalvestus Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikaõpilaste Arvo Pärdi loomingule pühendatud kontserdist Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus 4. juunil 2011. Autorikontsert sündis koostöös Rahvusvahelise Arvo Pärdi keskusega ja sellele eelnesid noorte muusikute proovid koos maailmakuulsa heliloojaga.

Tagasivaade helilooja Artur Kapi elule ja loomingule, tema osale Eesti professionaalse muusika rajajana. Rikkalikule arhiivimaterjalile (kirjad, fotod, dokumendid, kroonikafilmid) toetudes tutvustab portreefilm helilooja kujunemiskeskkonda ja eluteed, täis tõuse, mõõnu ja hingeheitlusi.

Film Saaremaa külast, sellest mis kunagi oli ja mis on tänaseni säilinud, aga varsti kadumas. Vanade majade ja põllutööriistade vahel on teiste Jursi küla vanakeste hulgas ka Sannika Juuli, kelle noorusaeg oli üksainus töörügamine oma venna puumaakohal ja kes tänavu kevadel suri.

Edukas kunstnik Rein Tammik elab juba 10 aastat Prantsusmaal ja on otsustanud siirduda La Manche'i äärsest provintsilinnast Eu'st maalima kunstimetropoli Pariisi valgusse. Rein elab oma perega 17. sajandi tellismajas, kus tal on kunstnikust naise Nikaga väike galerii "Tammik-Stenberg". Andeka ja tööka maalijana on Tammik suutnud prantsuse ärahellitatud kunstiturul läbi lüüa. Film kasutab Tammikute kolimist nii tegevusliku kui sümboolse raamina – elu ühest etapist teise jõudmisena, et vaadata Eesti ühe edukama ja omanäolisema kunstniku loomingu tagamaadele ning kuulata tema arutlusi edukusest, suhetest rahaga ja paljust muust.

Isikulooline dokumentaalfilm Tallinna linna raamatukogu kauaaegsest juhatajast Aleksander Sibulast (1884-1981) on üles ehitatud rohketele foto- ja arhiivimaterjalidele. Isa ja vanaisa meenutavad filmis tütar Helle Sibul ja tütretütar Tiina Peenoja. Lisaks pikemad intervjuud kirjandusteadlase Livia Viitoliga ja raamatukogude ajaloo uurija Piret Lotmaniga. Katkendid Heidi Sarapuu lavastusest "Kui me elasime raamatukogus…". Käsitletakse meie riigi ja raamatukogude ajaloos olulisi perioode, sh raamatute hävitamisi okupatsioonide ajal. Samuti antakse ülevaade inimestest, kes Aleksander Sibula kõrval Eesti raamatukogunduse arengut kujundasid - Mall Jürma, Friedrich Puksoo, Richard Antik, Mart Pukits, Helene Johani.