Otsingutulemused

Tõsielufilm Savelide suguvõsa kahest tõuaretajate põlvkonnast, peredünastia sidemetest ja ühtehoidmisest, loomakasvatuse arengust ja väljavaadetest 1970ndate Eestis.

6. veebruaril 1976 võtsid kombinaadi Balti manufaktuur kuus töötajat kohustuse töötada korraga kuuel pneumoketrusmasinal. Film jälgib naisi kõrgendatud kohustuste täitmisel tekkinud keerukas tootmissituatsioonis.

Skulptor Mare Mikof valib Kaarma karjäärist oma tulevaste skulptuuride tarvis välja dolomiidirahne. Nii algab loomeprotsess. Kaamera jälgib skulptori esimest tutvumist kiviga, mis kasvab leebest käesilitusest üle ränkraskeks kirkatööks. Kõige huvitavamat osa loomeprotsessist, mil kuju hakkab juba oma ilmet võtma, filmitegijad ei näita. Küll näeb filmi lõpus Mare Mikofi valminud skulptuure.

Propagandafilm konstrueerib ideoloogilist vaenlasekuju, kuigi portree piirjooned on ähmased ja harali: Tallinnat külastavad välisturistid, nimetud usutegelased siit ja sealtpoolt piiri ning Lääne ühiskonna allakäiku eksponeerivad foto- ja filmikaadrid. Filmitegijad resümeerivad: võitluses kommunistliku ideoloogiaga on USA luure tunnistanud efektiivseks võitlusvahendiks kiriku, mis aitab imbuda vaenlase territooriumile ja tagada baasi oma õõnestustegevuseks. Näidatakse Tallinnat külastavaid Soome turiste, kes toovad Nõukogude Eestisse usuteemalist kirjandust, enamasti piibleid.

Filmilugu Estonia kaevanduse põlevkivikaevurite brigaadist. Töökeskkonda ja kaevurite elu ja tegemisi on kirjeldatud mõnevõrra poetiseeritult ja salapärastatult. Oma osa mängib ka kasutatud värvilahendus. Omapärane loominguline lähenemine on võimaldanud töölistemaatikat emotsionaalselt kujutada.

Antakse ülevaade Nõukogude Eesti kolhoosiravilatest ja sanatooriumitest. Rõhutatakse nõukogude võimu hoolitsust rahva tervise eest. Töölised ja kolhoosnikud Eesti NSV sanatooriumides puhke- ja ravivõimalusi nautimas.

Film kuulub seeriasse "10 minutit mööda Nõukogude Liitu" ja annab ülevaate sellest suurest tööst, mida tehakse Eesti NSV Kirovi nimelises kalurikolhoosis rahva elatustaseme tõstmiseks. Käsitletakse ühiskondlike tarbimisfondide osa inimese isiklike vajaduste rahuldamisel. Aastas saavad 4260 kolhoosiliiget 60 rubla eest tasuta teenuseid. Rõhutatakse, et kolhoosi tulud ja seega ka rahva elatustaseme tõus on saavutatud ühise töö eeskujuliku korraldusega. Vaatamata filmi propagandistlikule iseloomule on autoritel õnnestunud näidata tegelikkust ilustamata, usutavalt.

Eesti ajaloo, looduse ja kultuurielu kõrval vaadeldakse filmis Eesti kui väikevabariigi osa Nõukogude Liidu majandussüsteemis, meie rahvamajanduse arengut, rahvatulu kasvu, vastastikust abi ja koostööd teiste liiduvabariikidega. Näidatakse, et väikevabariigi tingimustes mitmetel elualadel saavutatud küllaltki kõrge tase põhineb majanduslikul koostööl vennasvabariikidega ning nende abil.

Soe ja südamlik, dokumentaalse ja lavastusliku piirimail filmilugu ühe klassi tegemistest 1970ndate alguses. Õpetaja Helle Raigna ja klassikaaslased õnnitlevad 21. keskkooli kolmanda klassi sünnipäevalapsi (sünkroon). Ees ootab pioneeriks astumine, seepärast kordavad lapsed pioneeriseadusi (sünkroon). Õpetaja vestleb eraldi mõne õpilasega nende käitumise üle. Kinni on püütud laste kõnekad ilmed ja olek ning oskarlutsulik koolimiljöö.

Eesti NSV koolinoorte III laulu- ja tantsupidu toimus 23.–25. 06. 1972 ja oli pühendatud NSV Liidu moodustamise ja leninliku pioneeriorganisatsiooni 50. aastapäevale. Kaadrid rongkäigust, laulu- ja tantsupeost.