Otsingutulemused

Paarile andekale tüdrukule toetudes asub kunagine Epp Mäe treener ja olümpiasportlane Arvi Aavik looma Eesti esimest maadlusnaiskonda, kus sportlased ja ka treenerid töötavad tema kujundatud treeningkava järgi. „Hulluks treeneriks“ kutsutud kompromissitu ja kirglik Aavik ei piirdu aga ainult spordiga, ta tahab luua midagi, mis on suurem kui sport. Ta tahab kaotada piiri treeneri ja sportlase vahel, et kokku võiksid saada inimene ja inimene.

Rein Maran on Eesti filmi suurmees, kelle elutööks on mahukas ja unikaalne loodusfilmide kogu. Ligi poolesaja loodusteemalise filmi autorina on ta tundliku operaatorisilmaga jäädvustanud hindamatut filmimaterjali. Kõige selle kõrval noori filmitegijaid õpetades on tema panus Eesti kultuuriloole suurem, kui seda keegi suudab hoomata. Saame aimu Rein Marani elufilosoofiast ja käime temale armsaks saanud võttekohtades.

Kirjanik, tõlkija ja helilooja, aga ka keemik Enn Vetemaa avab läbi heatahtliku, eneseiroonilise huumori oma loomingu ja elukunsti lätteid. Kaasa räägivad ka tema lähedased sõbrad, kunstnikud, kirjanikud, kellega koos jäeti märkimisväärne jälg Eesti kirjandusse, kunsti ja muusikasse ning kelle looming sai hoo sisse “sula ajal”, tormilistel 1960ndatel. Enn Vetemaa loomingulist kreedot iseloomustavad kõige paremini tema enda sõnad: "Ma kirjutan vaid sellest, mida tean. Tõeline kunstnik loob eelkõige enda oma elu. Kunst pole elukutse, vaid seisund. Tuleb kirjutada seda, mida ei saa kusagilt lugeda. Kirjutamine on haigus, muusika on hinge seisund".

Tuntud eesti skulptor Tauno Kangro idee valmistada skulptuur rahvuseepose kangelasest Kalevipojast pärineb juba aastast 1997. Hiidsuure skulptuuri kavatses Kangro esialgu erakapitali toel, hiljem juba linna kulul püstitada Tallinna lahte. Suurprojektil on nii mõjukaid poolehoidjaid kui ka vastaseid. Aastal 2007 võidab Kangro linnavalitsuse korraldatud Kalevipoja monumentaalskulptuuri ideekonkursi. Suurejoonelise idee teostamiseks oleks tee justkui sillutatud, ent võimumängud on salakavalad. Film dokumenteerib järgneva kolme aasta jooksul skulptuuriga seotud tähtsamaid sündmusi ja persoone, skulptori igapäevast tööd ja pingutusi oma unistuse teostamisel.

Ülevaatlik käsitlus Eesti lähiajaloost ja laulvast revolutsioonist. Kuigi filmis keskendutakse Eesti taasiseseisvumise protsessile aastatel 1987–91, vaadatakse tagasi ka Eesti okupeerimisele ja järgnenud aastakümnetele. Rohkelt on kasutatud arhiivikaadreid. Sõna saavad inimesed, kes ise sündmustes osalesid ja nende kulgu määrasid –poliitikud, laulupidude dirigendid, dissidendid ja tavalised kodanikud. Esile tõstetakse eestlaste laulupidude traditsiooni ja unikaalset kogemust end veretult vabaks laulda. Film on ingliskeelne ja toodetud rahvusvahelisele publikule.

Kunstnik Lemming Nagelil (1948) on olnud küljes positiivses mõttes halva poisi maine. 1990ndate keskpaigast peale on ta toonud oma töödesse maalivälist materjali, loonud kollaaže, assamblaaže ja asunud maali lausa füüsiliselt analüüsima. Ta on esitanud ühel pinnal väga erinevast loogikast lähtuvaid fragmente, teinud lõuendisse auke, osutanud mitmete (väljamõeldud) maailmade sümbioosile, liikunud absurdimaailma. Lemming Nagel pole seltskondlikult nii aktiivne kui varem, aga tema kunst on muutunud talle omases absurdivõtmes sotsiaalselt tundlikumaks.

Maalikunstniku ja Tartu Ülikooli maalikunsti professori Jaan Elkeni (1954) loomingu aineseks on peamiselt nüüdisaegne urbanistlik keskkond, varasema hüperrealistliku motiivikesksuse on asendanud jõuliselt ekspressiivne abstraktne laad. Tema loomingut on omandanud mitmed muuseumid ja kunstikollektsioonid Eestis ja kaugemal, seda on tunnustatud ka mitmete autasudega. Elkeni loomingut tutvustatakse kolmel aastal (1997 – 1999) toimunud näituste kaudu, kunstniku loomingut kommenteerib kunstitedlane Harry Liivrand.

1994. aasta sügisel oli vene sõjavägi sunnitud Paldiskist lahkuma, jättes maha lagastatud ja räämas kasarmulinna. Mis saab sõjaväega kaasa tulnud venekeelsest elanikkonnast, kuidas linn uuesti ellu äratada? Film on Ghannel Four Television UK tellimusel tehtud filmi teisendatud ning laiendatud variant.

Meeleolukas kokkuvõte Eesti malesuurmeistri Jaan Ehlvesti esinemisest maleturniiridel Minskis ja Zagrebis. NSVL meistrivõistlustel Minskis saavutab Ehlvest 3.–4. koha, Zagrebis MM võistlustel jagab ta 2.–3. kohta. Võistluspinge kajastub enamasti läbi treenerite ja ajakirjanike emotsioonide, nende toetuses, kaasaelamises ja uudiste edastamises raadiokuulajatele.

Eesti Põllumajanduse Akadeemia veistepidamise labori tööd elektroonika rakendamisel veisekasvatuses. Laboratooriumis tehtud katsed söötmise ja füsioloogiliste mõõtmiste automatiseerimisel on äratanud üldist tähelepanu. Räägivad põllumajandusteadlased Arnold Rüütel, Jaan Praks, Martin Lihu, Väino Poikalainen, Olev Põldmaa jt