Avaleht » Kontakt, abi

• 2013.oli Eestis viljakas filmiaasta

  27.05.2014

  Eestis valmis 2013. aastal 40 pikka filmi, neist kümme pikka mängu-, 27 pikka dokumentaal-, kaks pikka animafilmi ja üks pikk muu film, teatab Statistikaamet.
  Kokku valmis Eestis 2013. aastal 235 filmi, millest 40 olid täispikad ja 195 lühifilmid, enamik neist on linastunud televisioonis. Kinos esilinastus 18 pikka filmi, neist üheksa pikka mängufilmi, seitse pikka dokumentaalfilmi, üks pikk animafilm ja veel üks pikk film, mis eelmiste alla ei liigitu. Kuigi võrreldes 2012. aastaga, mil Eesti film tähistas oma 100. sünnipäeva, valmis veidi vähem filme, oli mullu siiski viljakas filmiaasta.

• Andmebaasi külastuskordade arv ligineb veerand miljonile

  13.05.2014

  15 kuuga on filmiandmebaasi külastatud 245 000 korral, unikaalseid kasutajaid on nendest 70%.

• Eesti esimese mängufilmi esilinastusest möödub veebruaris 100 aastat

  12.02.2014

  Vana kalendri järgi 13.02.1914 esilinastus Tartus kinos Ideal Eesti esimene mängufilm, Johannes Pääsukese tehtud "Karujaht Pärnumaal". Ajakajalisele pilafilmile pakkus ainet Pärnu linnapea Oskar Brackmanni ning Postimehe Pärnu tütarlehe toimetaja ja agara eesti-eduerakondlasest poliitiku Jaan Karu vaheline konflikt, laiemalt eestlaste ja sakslaste võitlus juhtivate poliitiliste rollide pärast, konservatiivide ja edumeelsete vastasseis.
  Kümme aastat tagasi restaureeritud ja digiteeritud filmi saab andmebaasis vaadata siit, andmebaasist leiate filmi kohta ka huvitavat tausta- ja lisainfot.
  

• 2013. aasta filmipreemiad

  10.01.2014

  Jaanuarikuu algul anti preemiad 2013. aasta filmiloomingu eest. Neitsi Maali auhinna ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemia audiovisuaalse kunsti valdkonnas said Zaza Urushadze, Ivo Felt ja Rein Kotov aasta mängufilmi „Mandariinid“ eest. Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemiad said Hans Roosipuu, Silmviburlane OÜ, Veiko Õunpuu, Mart Taniel, Riina Sildos, Mait Laas, Ragnar Neljandi, Märt Kivi, Ivika Luisk, Triin Sarapik-Kivi, Lembit Ulfsak, Dorian Supin, Kristina Märtin, Mihkel Soe ja Aljona Surzikova. Vaata täpsemalt Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad audiovisuaalse kunsti valdkonnas

• Andmebaasi varamusse lisandus Rein Raamatu erakogu

  31.12.2013

  Varamu sahtlisse Erakogud lisatud filmilavastaja ja -kunstniku Rein Raamatu kogu sisaldab fotosid 1950-60ndate mängufilmide tegemisest, nende seas haruldasi fotojäädvustusi legendaarse "Viimse reliikvia" (1969) dekoratsiooni ehitamisest Kukeranda Läänemaal ja 1971. aastal Tallinnfilmi juurde rajatud joonisfilmi grupi algusaastatest. Erinevate fotograafide portreefotod Rein Raamatust on kogutud galeriisse Portreed.
  

• EFÜ Aasta filmi auhinna Neitsi Maali nominendid

  18.12.2013

  Eesti Filmiajakirjanike Ühing (EFÜ) kuulutab 8. jaanuaril välja Aasta Filmi, mida pärjatakse rahalise auhinna ning Neitsi Maali pronkskujuga. Samuti antakse välja EFÜ preemia parimale filmikriitikule ning tunnustatakse Eesti kinodesse jõudnud levifilme. EFÜ liikmed esitasid auhinnale kokku 18 kodumaist filmi erinevatest žanritest. Pingerea alusel kandideerivad Neitsi Maali auhinnale viis nominenti (tähestiku järjekorras):
  “Elavad pildid”, mängufilm. Režissöör Hardi Volmer, produtsent Anneli Ahven, tootja Exitfilm;
  “Free Range ehk Ballaad maailma heakskiitmisest”, mängufilm. Režissöör Veiko Õunpuu, produtsent Katrin Kissa, tootja Homeless Bob Production;
  “Kertu”, mängufilm. Režissöör Ilmar Raag, produtsent Riina Sildos, tootja Amrion;
  “Mandariinid”, mängufilm. Režissöör Zaza Urushadze, produtsendid Ivo Felt ja Zaza Urushadze, tootja Allfilm ja Cinema 24;
  “Õlimäe õied”, dokumentaalfilm. Režissöör Heilika Pikkov, produtsent Ülo Pikkov, tootja Silmviburlane.
  

• Andmebaas sõlmis lepingu Vificom OÜga Eesti filmide parema kättesaadavuse huvides

  02.12.2013

  Eesti Filmi Andmebaas (EFA) sõlmis lepingu Internetis tasulist videolaenutuse teenust, nn „Video-on-Demand“ teenus, osutava firmaga Vificom OÜ. EFA lisab oma veebilehel lingid VIFIle iga nende poolt laenutatava Eesti filmi andmete juurde - vaata, kuidas see toimib näiteks siit - Vaatamisvõimalused /Laenuta. Vificom OÜ (www.vifi.ee) lisab oma veebilehel iga laenutatava Eesti filmi juurde lingi vastava filmi andmetele EFA andmebaasis. Leping sõlmiti Eesti filmide parema kättesaadavuse huvides.

• Uus võimalus andmebaasis - filmifestivalide otsing

  21.11.2013

  Andmebaasis on nüüd võimalus otsida ja sirvida filmifestivale, vaadata erinevatel festivalidel osalenud filmide nimistut, nominatsioone ja saadud auhindu. Loetelus on ligi 1200 festivali ning otsingu hõlbustamiseks on festivalid riigiti ja riikide gruppide kaupa klassifitseeritud. Festivalide otsingulehele pääseb andmebaasi avalehekülje tegumiribal oleva tabi "Filmiasutused" alammenüüst "Festivalid".

• Andmebaas on oma kasutajad leidnud

  29.10.2013

  Google Analyticsi andmetel on 10 kuuga on Eesti filmi andmebaasi veebilehekülge külastatud 133 000 korral, neist unikaalseid külastajaid on olnud 93 000 (70%). Vaadatud on 470 000 lehekülge ja keskmine külastuse aeg on ligi 3 minutit. Huvilisi on olnud ligi 70 riigist. Enim külastajaid on Eestist, järgnevad Soome, Venemaa, USA, Saksamaa, Rootsi, Inglismaa, Läti, Kanada ja Norra (vaata tabelit uudise täistekstis).

• Lahkus Virve Aruoja

  16.09.2013

  Eile, 15. septembril, lahkus 92. eluaastal tuntud telerežissöör ja mängufilmilavastaja Virve Aruoja (aastast 1978 Aruoja-Hellström). Lisaks arvukatele teleülekannetele, -reportaažidele ja -saadetele on Aruoja teinud 25 mängu- ja dokumentaalfilmi ning 32 telelavastust.
  1960. aastal lavastas Virve Aruoja mängufilmi "Näitleja Joller" (Jüri Järveti stsenaarium Voldemar Panso samanimelise jutustuse järgi, peaosades Panso ja Järvet), mis oli nii Eesti kui NSV Liidu esimene telemängufilm, "Parkinsoni seadus" (1964/65, Ants Lauteriga) läks teleajalukku kui esimene omamaine teleseriaal.
  “Näitleja Joller” dubleeriti vene keelde ja film jooksis kogu Nõukogude Liidus.Telefilmi kui nähtust ja selle tulevikupotentsiaali märgati. 1968. aastal kirjutas kirjanik ja stuudio Tallinnfilm toimetaja Lennart Meri oma Sirbis ja Vasaras ilmunud artiklis “Suur üksiklane”: "Telefilmil on suuremaid eeldusi eesti filmikunsti baasiks kujuneda. Ärgem unustagem, et televisiooni struktuuri paindlikkusele ja tema kollektiivi sihipärasele kujundamisele me võlgneme esimese arvestatava eesti mängufilmi, "Näitleja Jolleri" (V. Aruoja)“. Vaata Virve Aruoja biograafiat siit.

• Andmebaas alustab esilinastuvate filmide tutvustamist

  05.09.2013

  Alates tänasest alustame andmebaasi avaleheküljel esilinastuvate Eesti filmide tutvustamist. Püüame uue filmi kohta kättesaadava info tuua kasutajateni niipea, kui esilinastuse kuupäev on selgunud ning hankida selleks ajaks filmi kohta ka lisa- ja huviinfot.. Esilinastuvate filmi teave ilmub andmebaasi avalehekülje suurele pildiväljale.

• Lahkus Aare Ermel

  14.08.2013

  13.augustil seiskus ootamatult meie hea kolleegi, toimetaja Aare Ermeli süda. Aare oli filmiandmebaasi jaoks asendamatu inimene. Ta koostas ja toimetas üht eesti kultuurist seni puuduvat olulist varamut - eesti filmitegijate biograafilist leksikoni. Tema detailitäpsus, kirg jõuda oluliste pisiasjadeni, teema valdamine ja töövõime oli haruldane. Samas polnud tagasihoidlikumat inimest kui Aare. Aare koju ja arvutisse jäi palju lõplikult viimistlemata töid, veel paar päeva tagasi ütles ta, et tahab need artiklid veelkord üle lugeda ja täpsustada.... Leiname head kaaslast. Avaldame kaastunnet Aare lähedastele.
  Eesti filmi andmebaasi toimetus.

• Uus infokogu andmebaasi varamus - film koolis: õpetajate tuba

  11.08.2013

  Avasime andmebaasi varamus uue "sahtli" - Film koolis: õpetajate tuba - et hõlbustada õpetajatel eesti filmide ja Eesti filmi andmebaasi kasutamist koolis.

• Nüüdsest on andmebaasist kättesaadavad kino- ja filmialaste artiklite bibliograafiad 1918-1960

  24.06.2013

  Andmebaasi varamu sahtlis "Bibliograafiad" on nüüdsest elektroonilisel kujul kättesaadavad ajakirjanduses ilmunud kino- ja filmialaste artiklite bibliograafilised loendid (kokku 9) aastatest 1918-1960. Kirjed põhinevad Rahvusraamatukogu filmialastel teemakataloogidel ja "Artiklite ja retsensioonide kroonikal". Paljud artiklid on lingitud Rahvusraamatukogu digiarhiivi ning neid saab veebis lugeda. Andmeid kogusid ja korrastasid meie praktikandid Epp Järv ja Eda Liiväär.

• Selgusid Eesti Vabariik 100 filmiideede konkursi tulemused

  13.06.2013

  Eesti Vabariik 100 filmiideede võistluse žürii valis välja 17 visandit, mille põhjal valmivad riigi juubelit tähistavate filmide stsenaariumid. Konkurss oli avalik, kolmeetapiline ja esimeses etapis anonüümne. Kokku osales konkursil 152 tingimustele vastavat tööd. Filmiideede konkursi korraldasid Riigikantselei, Kultuuriministeerium ja Eesti Filmi Instituut.

• 2012. aasta filmistatistika

  29.05.2013

  Statistikaamet teatas, et 2012. aastal valmis Eestis 241 filmi, neist 195 olid lühifilmid. Aasta filmitoodangus oli rekordarv pikki filme (kestus vähemalt 60 minutit) - kokku 46, millest 13 olid mängufilmid ja 33 dokumentaalfilmid. Vaadatuimad eesti filmid olid Toomas Hussari „Seenelkäik“ (73 700 vaatajat). Ilmar Raagi „Eestlanna Pariisis“ (36 600 vaatajat) ning Andres Kõpperi ja Arun Tamme „Vasaku jala reede“ (33 000 vaatajat).

• Eesti Vabariik 100 filmiideede konkursile esitati 165 filmiideed

  06.05.2013

  Neist seitsme stsenaariumidee teostused jõuavad vaatajateni viie aasta pärast toimuval riigi juubeliaastal. Juuni lõpus valitakse välja 17 lugu, nende hulgas ajaloolised filmid ja ekraniseeringud, laste- ja animafilmid, kaasaegsed draamad ja noorte režissööride debüütfilmid. Pärast arendusperioodi valitakse lõplikult välja 7 filmi, mis esilinastuvad 2017. ja 2018. aastal.

• Andmebaasi arhiivikino eeskavad teevad filmide valimise ja vaatamise mugavaks

  01.03.2013

  Täiendasime Arhiivikino menüüd andmebaasis täispikkuses vaadatavate filmide ning filmisaadete loendite ja lühiannotatsioonidega, et otsingut ja valikut hõlbustada. Otsetee nimekirjas olevate filmide käivitamiseks on "vaata" lingi all, kindlasti tuleb tähele panna sisselogimise nõuet. Telemängufilmidele ja televisiooni muusikafilmidele lisandub peagi teledokumentaalfilmide valik, huvi peaksid pakkuma ka ETV filmisaated "Kaadris" (2012), "Kommentaare Eesti filmile" (1994-1998) ja "Anima tsoon" (2001).

• Nüüd on andmebaasis võimalik vaadata ka TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste töid

  26.02.2013

  Veebruarikuu lõpust on andmebaasis võimalik näha ligi seitsekümmet Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli tudengifilmi. Vaatamisvalikut hõlbustavad filmiloendid on kättesaadavad andmebaasi Arhiivikino rippmenüüst. Loodame järgmise poolaasta jooksul vaatamseks kättesaadavate tudengifilmide arvu mitmekordistada.

• Riigi kultuuripreemia 2012.aasta loominguliste saavutuste eest

  14.02.2013

  Filmivaldkonnas esitati riigi kultuuripreemia kandidaatideks 2012. aasta loominguliste saavutuste eest: Jaak Lõhmus (Eesti Film 100), Piret Tibbo-Hudgins, Toomas Hussar, Rein Kotov, Raivo E. Tamm, Elina Reinold (Seenelkäik), Hagi Šein, Reet Sokmann (Eesti filmi andmebaas), Sulev Keedus („Varesesaare venelased“). Preemia sai Jaak Lõhmus programmi "Eesti Film 100" läbiviimise ning 35-osalise ETV saatesarja "Kaadris" loomise ja toimetamise eest. Õnnitleme kolleegi!

• «
• Eelmine
• 1
• 2
• 3
• 4
• 5
• 6
• 7
• Järgmine
• »