Sarja kesksetes rollides on Jaan Rekkor, Marilyn Jurman, Viire Valdma, Marika Vaarik, Tiit Sukk, Indrek Sammul, Margus Tabor, Helene Vannari ja Inga Salurand.
Vapustavalt ilus loodus
Ärimees Madis (Jaan Rekkor) toob oma kauni, auahne ja nutika nooriku Lini (Marilyn Jurman) saarele mesinädalaid pidama. Kohale jõudes selgub aga, et kogu pagas on kaduma läinud ja millegipärast ei tööta ka Madise pangakaardid.
Lisaks on sama lennuga Madeirale saabunud kaitsepolitsei uurija Kaire (Viire Valdma), kelle eesmärk on paljastada ühe saarelviibija hämar minevik. Algab ootamatute pööretega lugu, kuhu mahub romantikat, tormilisi suhteid, saladusi ja põnevust.
“Saare sosinate” põhiline võtteperiood toimus eelmise aasta suvel.
Kaitsepolitsei uurijat Kairet kehastav Viire Valdma ütleb reipalt, et sai seal kaugel Madeiral tõesti käidud ja töödki tehtud. “Saavutustest ei oska veel suurt rääkida, vast alles siis, kui asi on oma vormi omandanud ja ekraanile jõudnud.”
Valdma imestab, et Hiiumaast väiksemal Madeiral nii palju põnevaid seiklusi ette sattus. “Seal on mägesid oluliselt rohkem kui meil Eestis, nii et sõita tuli enamasti üles-alla ning sõitmist oli üsna palju.”
Mis töösse puutub, käis Valdma sõnul usin ülesvõtmine iga päev. “Tõsi, üks päev nädalas oli siiski vaba. Tööpäevadel käis aga filmimine hommikust õhtuni.”
Samas lisab ta, et ei teagi kogu tööprotsessist kõike väga täpselt, sest üheaegselt töötas kolm võttegruppi operaatorite-lavastajatega, kes hoidsid silma peal, et asi raamidest välja ei läheks.
Pingelised päevad
“Olgu kohe öeldud, et ma ei kahetse, et selles projektis osaleda sain. Ma polnud sel saarel varem käinud, aga pärast seda tööreisi tahan sinna kindlasti veel kord sattuda. Madeira loodus on vapustavalt ilus.”
Omapärane kogemus oli Valdma sõnul see, et näitlejad said õhtul järgmise päeva suunised kätte, et oleks teada, mida eelolev võttepäev toob. “Ausalt öeldes olime õhtuks nii väsinud, et suuremast analüüsimisest eriti midagi välja ei tulnud,” meenutab ta. “Ja tegelikult anti meile kätte pigem teemad, mitte rollitekstid. Ju oli siis näiteseltskond valitud ka teatava improviseerimisvõime järgi. Ja need teemadki võisid ootamatult muutuda ja laieneda. Ise pidin kujutama väikesest Eesti külast (valisin Vihula) pärit naisterahvast, kellele tuleb ühel päeval kosilane. Kohalik mees.”
Sellega pidi asi täpselt nii kaugele minema, et Kaire mehele lõpuks kindla ei ütleb. “Esialgsete plaanide kohaselt oleksin pidanud tema eralennukiga minema sõitma, aga seda ei olnud võttegrupi eelarves ette nähtud. Sai kosjad lihtsalt tagasi lükatud.”
Üks omapära oli Valdma sõnul selle sarja ülesvõtmisel veel – duubleid ei tehtud. Kõik pidi kohe õnnestuma ja õnneks nii enamasti läkski. Kaasa arvatud golfiväljakul, kus pallid imekombel juba esimese duubli ajal aukudesse veeresid.
“Kui üldse mõnest apsust rääkida, siis ehk oli see autoga mägedes sõitmise lugu,” ütleb Viire Valdma. “Pidin sellega seal mööda mägesid ja orgusid sõitma, aga mind hoiatati, et kui üks punane tuli põlema läheb, tuleb sõit katki jätta. Nii see punane tuli hakkas just üleval mägedes põlema ja sõit jäigi katki.”
Valdma ütleb, et tema võtteperiood kestis küll ainult kaks nädalat, aga kuna Madeirale oli sõitnud ka tema elukaaslane, siis jäid nad veel nädalaks saare imelist loodust nautima.
Paeluv väljakutse
Margus Tabor, kes mängib selles sarjas üht ametnikuhinge, meest, kes arvab endas hulga rohkem peidus olevat, kui pealt välja paistab. “Ta arvab aeg-ajalt, et on psühholoog, kes leiab, et mõnikord on tema käimapanevaks jõuks ei miski muu kui alkohol. Et tänu alkoholile kasvavad talle tiivad. Kuidas asi ekraanil paistma hakkab, seda ma ei tea veel,” räägib Tabor.
“Mina suhtusin ettepanekusse selles projektis osaleda kohe algusest peale väga positiivselt. Hoolimata sellest, et kogu töö käis mõnevõrra uutel alustel. Võtsin seda kui väljakutset. Hiljem selgus, et see, mida ma kõige rohkem kartsin – et mängida tuleb ideest lähtuvalt, improviseerivalt, mitte täpset käsikirja või dialoogi järgides –, osutus just paeluvaimaks.”
Margus Tabor meenutab veel, et tema jõudis saarele teistest hiljem, siis, kui osal oli töö juba läbi ning teisel osal juba võtestik selge.
“Tundus, et nad lükkasid mind mister Beani lainetele. Eks ma siis püüdsin seal lainel vastu pidada. Ja eks ole sel puhul ootuspärane, mis minuga seal juhtuma hakkab – et kõik, mis tegin, ei allunudki alati mu kontrollile.”
Tabor on rahul, et õnneks laabus üldjoontes kõik hästi.
“See, kuidas samal ajal Eestis meie tegemiste ja produtsendi kohta ajakirjanduses ja telemeedias kirjutati ja räägiti, õnneks meisse ei puutunud. Me ei teadnudki sellest suurt midagi.”
Tabor lisab, et nii nagu Madeirat paradiisisaarena reklaamitakse, nii nad ennast nagu paradiisis kogu aeg tundsidki.
“Nii toredas produktsioonis ei olegi ma varem kaasa teinud, alates sellest, et kokku olid sulanud kolm võttegruppi ja tehnilist meekonda, kuni selleni välja, et kogu võtteperioodi jooksul ei tekkinud ühegi lüli tõttu isegi mitte kõige väiksemat ütlemist, tülist rääkimata.
Sarja “Saare sosinad” avaosa on Kanal 2 eetris 11. veebruaril kell 19.35.
