Austraalia eestlased 1. film, I jagu (1995-1996)

Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) asutajaliige Ilmar Mägraken juhatab koosolekut peale XVI Eesti päevade lõppemist Melbourne'is ja tänab korralduskomitee üldjuhti Bruno Metsarit. Oma kodus Sydneys meenutab Arnold Perendi keskorganisatsiooni AESL-i asutamist jaanuaris 1952. Kuna eestlased elasid Austraalias laialipillutatult, loodi AESL piirkondlike seltside baasil, kõik kohalikud seltsid said liidu liikmeiks. Kõige olulisemaks kujunes Eesti päevade korraldamine, noorsoo rahvuslik kasvatus, täienduskoolide asutamine ja õpperaamatute muretsemine, välispropaganda. Koos lätlaste ja leedulastega asutati 1953 Balti Komitee. Immigratsiooniministeeriumi juhtmõte oli eestlastest kohe austraallased kujundada, kuid seltside tegevus aitas säilitada rahvuslikkust. Fotod asutamisest ja juhatuse liikmetest. Paul Öpik räägib Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tööst - toetati ja abistati Eesti teisitimõtlejaid ja nende perekondi. Kuidas õnnestus pakke ja kirju saata okupeeritud Eestisse, petitsioonide esitamisest Austraalia parlamendile Mart Nikluse vabastamiseks ja Nõukogude vägede lahkumiseks Eestist. Tiiu Salasoo jätkab samal teemal. Balti Nõukogu korraldatud protestidemonstratsioonid 1974, vastuseks peaminister Gough Whitlami avaldusele, kus ta tunnustab Balti riikide inkorporeerimist NSV Liitu de jure. Tiina Taemets Brisbane'ist meenutab protestiliikumist ja isiklikku kokkupõrget peaministriga avalikul koosolekul. Piret Reiljan Tasmaaniast räägib ajalooõpetajast, kes peaminstri kohtusse kaebas väite peale, et kõik Balti riigid olid fašistlikud, ja võitis. Organisatsioonist HELP ja nende ajalehest Baltic News, mida jagati ka parlamendiliikmetele. 1975 saab peaministriks Malcolm Fraser, kes avalduse Balti riikide okupeerimise tunnustamisest tagasi võtab. Veel räägivad poliitilisest võitlusest ja teavitustööst Arvi Vainomäe ja Maila Taimre Melbourne'ist ja Tiiu Kroll-Simmul Sydneyst.