Leonhard Lapin. Protsess (2020)

Film esitab tervikloo Leonhard Lapinist kui loojast, kuid fookuses on Lapin just arhitektina, kelle kunsti- ja arhitektuurilooming on liikunud tuntavalt paralleelradadel. Avanevad ka peategelase maailmavaade, tõekspidamised ja mässumeelne olemus.
Leonhard Lapini lapsepõlv möödub 1950ndate aastate Räpinas. 1960ndate teisel poolel, kesk sügavat nõukogude aega, läheb ta aga pealinna, et kunstiinstituudis arhitektuuri õppida. Mässumeelsest tudengist kujuneb Nõukogude Eesti esiavangardist, kes maalib, teeb graafikat ja arhitektuurijoonistusi, arhitektoone ja arhitektuuriprojekte, korraldab performance’eid ja happening’e, aga ka kirjutab ja luuletab ning loob oma arhitektuuri- ja värviteooria. Keevalise natuuriga käivad kaasas konfliktid võimudega, samuti kirglikud inimsuhted. Lapini lähiringist kujuneb välja legendaarne arhitektide sõpruskond, kellest on räägitud kui Tallinna koolist. Nad võtavad jõuliselt sõna massehituse, aga selle kaudu kaudselt ka toonase venestamispoliitika vastu ning saavutavad 1980ndatel suure populaarsuse, mis ulatub isegi kaugemale Nõukogude Liidu piiridest. Filmis astuvad lisaks peategelasele üles arhitektid Vilen Künnapu ja Toomas Rein, arhitektuuriajaloolane Andres Kurg, Leo kauaaegne elukaaslane Kristel Jaanus jpt.