Telemängufilmid

Pooleldi mängu-, pooleldi tõsielufilm neljast poisist ja nende kasvandikest – hundikutsikatest, sookurest ja mitmest teisest loomast. See on film loodusest ja inimesest, võimalikest loodusetunnetustest ja erinevatest suhetest loodusega. Laanetaguse talus asuvasse metsavahi perre on kutsutud suveks külla vanema poja Timo sõber Riho. Talus käib ka noorema poja Mihkli sõber Hannes ja hargnema hakkab lugu neljast poisist ning nende kasvandikest – emata jäänud hundikutsikatest Bellast ja Donnast ning sookurg Peebust. Suvi möödub. Bella, Donna ja Peep kasvavad suureks. Mis saab olendist, kelle sa oled oma hoolde võtnud? Kes vastutab tema käekäigu eest, kui maailm enam ei mahu su sülle varju ja ...

Eessaare Aadu (Jaan Anvelt) romaani "Linnupriid" motiividel valminud 4-osaline telemängufilm käsitleb eesti kommunistliku töölisliikumise võitlust ja revolutsionääride elu Eesti Vabariigis 1920. aastatel. Film kujutab inimese hinge küpsemist ja lagunemist pingelistes olukordades. Pimedad ristmikud ja kõledad tühermaad loovad painajaliku pingevälja, millesse tegelased satuvad. Nende valikud ja otsused haaravad nad ühel või teisel viisil endasse. Kus on väljapääs? Kas inimene on oma valikutes vaba? Film keelati ära ja esimest korda näidati alles 18 aastat hiljem 1989. aastal.

Eessaare Aadu (Jaan Anvelt) romaani "Linnupriid" motiividel valminud 4-osaline telemängufilm käsitleb eesti kommunistliku töölisliikumise võitlust ja revolutsionääride elu Eesti Vabariigis 1920. aastatel. Film kujutab inimese hinge küpsemist ja lagunemist pingelistes olukordades. Pimedad ristmikud ja kõledad tühermaad loovad painajaliku pingevälja, millesse tegelased satuvad. Nende valikud ja otsused haaravad nad ühel või teisel viisil endasse. Kus on väljapääs? Kas inimene on oma valikutes vaba? Film keelati ära ja esimest korda näidati alles 18 aastat hiljem 1989. aastal.

Eessaare Aadu (Jaan Anvelt) romaani "Linnupriid" motiividel valminud 4-osaline telemängufilm käsitleb eesti kommunistliku töölisliikumise võitlust ja revolutsionääride elu Eesti Vabariigis 1920. aastatel. Film kujutab inimese hinge küpsemist ja lagunemist pingelistes olukordades. Pimedad ristmikud ja kõledad tühermaad loovad painajaliku pingevälja, millesse tegelased satuvad. Nende valikud ja otsused haaravad nad ühel või teisel viisil endasse. Kus on väljapääs? Kas inimene on oma valikutes vaba? Film keelati ära ja esimest korda näidati alles 18 aastat hiljem 1989. aastal.

Eessaare Aadu (Jaan Anvelt) romaani "Linnupriid" motiividel valminud 4-osaline telemängufilm käsitleb eesti kommunistliku töölisliikumise võitlust ja revolutsionääride elu Eesti Vabariigis 1920. aastatel. Film kujutab inimese hinge küpsemist ja lagunemist pingelistes olukordades. Pimedad ristmikud ja kõledad tühermaad loovad painajaliku pingevälja, millesse tegelased satuvad. Nende valikud ja otsused haaravad nad ühel või teisel viisil endasse. Kus on väljapääs? Kas inimene on oma valikutes vaba? Film keelati ära ja esimest korda näidati alles 18 aastat hiljem 1989. aastal.

Võiks olla lausa kohustuslik vaatamine kõigile, keda huvitab filmivallas eksperimenteerimine. Poole tunni kestel on vaataja ees raugematu elaan. Noor mees tormab mööda linna ja teeb maksimaalse innuga kõike võimalikku, elab maksimaalselt. See on katse suruda kogu elu ja tegevus ühte päeva. Mees sekkub absoluutselt kõikjale, justkui tahaks sooritada kõiki võimalikke tegusid, groteskselt ja absurdselt. 1971. aastal valminud filmi võlu ja värskus seisneb suuresti just teadlikus, pooltoores lõpetamatuses, mistõttu see määrati hävitamisele, ent filmitegijatel õnnestus see säilitada ja film taastati 1991.

Paul Kuusbergi jutustuse "Linnukesega" ainetel valminud isikupärane nägemus inimese mõtte- ja tundemaailmast. Ümbritsevaga lepitamatusse konflikti sattunud peategelane asub tõeotsingutele mineviku ja oleviku piiril. Aedlinnakodust pagenud peategelase, ehitusmehe rännakus läbi Eestimaa külade ja linnade avaldub lootusetuse tunne. Mees on ümbritseva füüsilise, ideoloogilise ja vaimse ruumiga lepitamatus konfliktis ja sellest täielikult võõrandunud. Isegi tõelises looduses ei pruugi leiduda elujõulist alternatiivi läbinisti rikutud inimkonnale ja tema loodud tehiskeskkonnale.

Tempoka lühifilmi autor Mark Soosaar parodeerib koos näitlejate Ada Lundveri ja Juhan Viidinguga mitmeid populaarseid filme: Claude Lelouchi "Mees ja naine", Grigori Kromanovi "Viimne reliikvia", Eesti Reklaamfilmi toodangut jm. Järgemööda näidatakse katkendeid rahvusvaheliselt tuntud režissööride võistlusfilmidest ja ka kohalikest filmidest, kus peaosi kehastavateks näitlejateks on Lundver ja Viiding.

Grupp unetusetõve all kannatavaid mehi viiakse eksperimendi korras tõelise sanatooriumi asemel üksikule asustamata saarele. Kohale jõudes selgub, et sanatoorium ja uudne unetusravi osutuvad täiesti teistsuguseks, kui mehed oskasid oodata. Viidud viimase piirini, hakkavad seltsimehed unetud kohe ellu viima hulljulgeid põgenemiskatseid. Entusiasmist tulvil unetud ei aimagi, et üksik asustamata saar on tegelikult poolsaar.

Filmiloo aluseks on Tiibeti 11. sajandi kuulsaima luuletaja ja budismiõpetaja Milarepa looming. Noor õpetlane ja üliõpilane rändavad Burjaatia ja Mongoolia pühapaikades, teejuhiks uurimisretkel viibiv mentor, ning otsivad Milarepa filosoofia ja budistliku kultuuri kaudu teed iseendasse.

Keskealine kirjandusõpetaja, kes vaba aja pühendab luuletamisele, on harjunud olema oma pere, eriti abikaasa imetluse keskpunktis. Ühel ilusal päeval aga saabub majja lapselaps, kes otsekohe röövib kõigi lähikondlaste kogu tähelepanu. Värske vanaisa osutub tõrjutuks ja otsustab majast lahkuda, olles kindel, et see taastab tema endise positsiooni. Järgneb päev täis üllatavaid kohtumisi ja valge öö romantika. Kuid öö möödub ja uus päev leiab poeedi koduukse eest, kus keegi ei näi olevat tema puudumist märganud...

Kas ühe mehe tulek raskesti kasvatatavate poiste kolooniasse võib lükata senise elu uutesse rööbastesse: muuta tumehallid argipäevad värvilisemateks, panna poisid oma tegude eest vastutama? Üksikisiku osa ajaloos on ikka ja jälle loojaid ning mõtlejaid paelunud teema. Kuidas õnnestub Koluvere piiskopilinnuse paksude müüride vahel asuvas poistekodus Einar Kipperi missioon?

Eesti kirjandusklassiku Juhan Smuuli näidendi ,,Lea” alusel valminud filmi tegevus toimub 1941. aasta suvest talveni Saaremaa rannakülas. Saaremaa rannakülas kinnitab kanda nõukogude võim. Kaunis ja elurõõmus neiu Lea on tulvil õnnelootusi. Ootamatult seisab ta aga ummikseisus, millest leiab pääsu jumala poole pöördumises. Sõda ja Saksa okupatsioon toob kaasa ärevad ajad. Lea, kes arvab end olevat leidnud hingerahu, seisab taas valikute ees. Alanud sõja ärevatel aegadel tuleb valida, kelle poole hoida ja mida uskuda.

F1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...

1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...

Saatuse tahtel langevad Raimond Valgre parimad eluaastad Eesti Vabariigi lõpu, Teise maailmasõja ja stalinliku režiimi võimutsemise aega. Noor andekas muusik, kelle laulud kõnelevad armastusest, ei leia ise armastuses õnne - ei kauni rootsi neiu Alice'iga, vene intelligendi Niinaga ega oma naise Evaga. Sõjast läbi tulles kogeb ta nii sõjasõprust kui lahingute õudust, nii suuremeelsust kui reetmist, ja see teeb ta haavatavaks nii vaimselt kui füüsiliselt. Film on tulvil Raimond Valgre kaunist muusikat.

Kätte on jõudnud päev, mil menukas ja armastatud balletisolist Pukspuu saadetakse pidulike auavalduste saatel pensionile. Teadagi ei saa balletiartisti karjäär kunagi väga pikk olla, seega avastab noor pensionär Pukspuu äkki, et tal ei ole oma eluga midagi peale hakata. Nii hakkabki endine balletiartist otsima uut kohta elus. Ta katsetab mitme ametiga, kuni saatus viib ta kokku üleannetu noore neiuga, kellele lendurist ema on ammu otsinud koduõpetajat. Algavad peadpööritavad seiklused, mis keeravad pahupidi nii Pukspuu, emalenduri ja tema tütre ning mitmete teiste tegelaste elu.

Tummfilm ja kaskaad-komöödia pensionile siirdunud balletiartistist, kes sõidab kakskümmend aastat hiljem kodukülla oma esimese armastuse juurde. Kohapeal selgub, et tal peaks olema laps, kelle otsingutele mees otsemaid tarmukalt asub. Kas noor pensionär leiab oma lapse ja on see tüdruk või poiss?

Eesti Televisiooni esimene mängufilm ehk NSV Liidu esimene telemängufilm valmis Voldemar Panso samanimelise jutustuse järgi. Nimiosas Voldemar Panso, teistes osades Ruts Bauman, Jüri Järvet, Linda Rummo, Ester Pajusoo, Franz Malmsten, Rudolf Nuude, Aksel Orav, Kulno Süvalep jpt. Käsikiri Jüri Järvet, režissöör-lavastaja Virve Aruoja, operaator Anton Mutt, kunstnik Linda Andreste.

Maad laastanud katk toob poisikeseohtu Clemeti tallu orvuks jäänud neiu Getteri ja rootslaste kadumaläinud vanade priiusekirjade saladuse. Getteri armastus ja poisi õlgadele langenud vastutus hõimlaste saatuse ees suunavad Clemeti vabaduse eest võitleja okkalisele teele.

Hülgepüügil paatkonnaga ühel väikesaarel öömajale jäädes kohtab Clemet söakat Walborgi. Sellest ööst jääb Walborg lapseootele, ja kuigi Clemet lootis oma tulevaseks kaasaks Getterit, tuleb tal nüüd teise naisega altari ette astuda. Tema süda aga hoiab ikka Getteri poole. Järsk elumuutus käib Clemetil üle jõu ja soodsal võimalusel põgeneb ta meremehena maailma avastama.

Clemetist on saanud laevakapten, keda külakogukond hindab kui haritud ja maailma näinud meest ning suure pere isa. Mõis püüab talurahvale aina suuremaid koormisi panna ja vabad talupojad kaitsevad oma õigusi. Clemet ja pastor Kroll seisavad nende eest parun von Ungern-Sternbergi juures, kes seepeale otsustab rannarootslaste priiusekirjad iga hinna eest kätte saada. Ähvardused ja äraostmiskatsed lõpevad Skalluse sulase Jacobi hukkumisega mõisamehe käe läbi. See sunnib rannarootslasi ette võtma ränkraske kohtutee õigluse jaluleseadmiseks.

Hiiumaa mõisnike omavoli kohta vabade rootslaste kallal on kaevatud kõrgemale poole, isegi keisrile, kuid otsust ei ole ikka veel. Parun von Ungern-Sternberg kaotab kannatuse ja paneb Clemeti valiku ette, kas priiusekirjad või perekond. Walborg saadetakse naabermõisa, kust ta aastaid tagasi põgenes, lapsed ähvardab parun ükshaaval maha müüa. Clemet aga mõtleb eelmistele põlvkondadele, kes on vabadust tema jaoks hoidnud, ja järgmistele, kelle vabadus on nüüd tema käes. Selle hind on kõrge ja see tuleb maksta tal endal ja tema kõige kallimatel.

Õpetlik lühifilm väikesest poisist, kes muutus ahviks, sest oli sõnakuulmatu, ei armastanud pesemist ega pidanud korda. Väikemehe esialgne rõõm ahviksolemise üle kaob, kui ta mõtleb tulevikule: ei lasteaiasõpru, ei jalutuskäike õues koos emaga. Poiss otsustab teha kõik, et ahvist inimeseks tagasi saada. Väikemehe rollis tänane ajakirjanik, toona 5-aastane Rein Sikk.

Sõda on kõikidel aegadel hirmu ja hävingu külvamise kõrval jätnud ruumi armumisele, armastusele, sündimisele. Surmast olulisem on elu jätkumine. Lugu kahest eesti tüdrukust Maarjast ja Leedast ning nende elukäiku määravatest inimestest, oma armastuse leidmisest. Baltisakslane Gert, kunagine Tallinna koolipoiss, läinud Hitleri kutsel Saksamaale, jõuab tagasi Saksa eriteenistuse ohvitserina. Linna tänavarägastikus varjab end julgeolekuteenistuse poolt tagaotsitav Mati – Surnud mees. Okupatsiooniaegne Tallinn, kus igaüks püüab hakkama saada, kuis oskab. Tehtavatest valikutest ja otsustest sõltub rohkem kui arvaja aimata oskab. Ja lõpuks tuleb kardetud Saksa väejuhatuse otsus Eestimaa maha jätta.

Lugu kahest eesti tüdrukust Maarjast ja Leedast ning nende elukäiku määravatest inimestest, oma armastuse leidmisest. Linnas ootab tüdrukuid hoopis teistsugune saatus, kui nad ette arvata oskasid. Sündmused leiavad aset mõni päev enne Saksa okupatsiooni lõppu Eestis, Teise maailmasõja ajal, septembris 1944. aastal. Baltisakslane Gert, kunagine Tallinna koolipoiss, on läinud Hitleri kutsel Saksamaale ja jõuab nüüd tagasi Saksa eriteenistuse ohvitserina. Tallinna tänavarägastikus varjab end aga julgeolekuteenistuse poolt tagaotsitav Mati – Mees Haua Äärelt. Okupatsiooniaegses Tallinnas püüab igaüks hakkama saada, kuis oskab. Tehtavatest valikutest ja otsustest sõltub rohkem kui arvaja aimata oskab. Ja lõpuks tuleb kardetud Saksa väejuhatuse otsus ...

Lugu kahest eesti tüdrukust Maarjast ja Leedast ning nende elukäiku määravatest inimestest, oma armastuse leidmisest. Linnas ootab tüdrukuid hoopis teistsugune saatus, kui nad ette arvata oskasid. Sündmused leiavad aset mõni päev enne Saksa okupatsiooni lõppu Eestis, Teise maailmasõja ajal, septembris 1944. aastal. Baltisakslane Gert, kunagine Tallinna koolipoiss, on läinud Hitleri kutsel Saksamaale ja jõuab nüüd tagasi Saksa eriteenistuse ohvitserina. Tallinna tänavarägastikus varjab end aga julgeolekuteenistuse poolt tagaotsitav Mati – Mees Haua Äärelt. Okupatsiooniaegses Tallinnas püüab igaüks hakkama saada, kuis oskab. Tehtavatest valikutest ja otsustest sõltub rohkem kui arvaja aimata oskab. Ja lõpuks tuleb kardetud Saksa väejuhatuse otsus ...

Lugu kahest eesti tüdrukust Maarjast ja Leedast ning nende elukäiku määravatest inimestest, oma armastuse leidmisest. Linnas ootab tüdrukuid hoopis teistsugune saatus, kui nad ette arvata oskasid. Sündmused leiavad aset mõni päev enne Saksa okupatsiooni lõppu Eestis, Teise maailmasõja ajal, septembris 1944. aastal. Baltisakslane Gert, kunagine Tallinna koolipoiss, on läinud Hitleri kutsel Saksamaale ja jõuab nüüd tagasi Saksa eriteenistuse ohvitserina. Tallinna tänavarägastikus varjab end aga julgeolekuteenistuse poolt tagaotsitav Mati – Mees Haua Äärelt. Okupatsiooniaegses Tallinnas püüab igaüks hakkama saada, kuis oskab. Tehtavatest valikutest ja otsustest sõltub rohkem kui arvaja aimata oskab. Ja lõpuks tuleb kardetud Saksa väejuhatuse otsus ...

Eduka ärimehe Vestmanni vanem tütar, kuulsusejanuline ja võimukas Matilde sunnib oma luuserist abikaasat, Ludvig Sanderit kirjutama romaani, et pääseda seeläbi kultuurieliidi ihaldatud maailma. Alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et naise soovi täita. Luisates perele, et romaan on peagi valmimas, ei edene aga loometöö ridagi. Sanderi päästeingliks osutub koolivend Tiit Piibeleht, tunnustamatu kirjanik, kellega Sander sõlmib salalepingu. Piibeleht müüb Sanderile oma äsja valminud romaani. Siit saavad alguse peadpööritavad sündmused, mille tulemusi ei oska keegi ette näha. Vaimuka komöödia televersiooni tegelasi kehastab suurepärane näitlejateansambel, kelle nauditav esitus on selle loo hoidnud vaatajate seas populaarse läbi aastate.

Vanemuise teatris 1976. aastal esietendunud Jaan Toominga lavastuse „Põrgupõhja uus Vanapagan“ filmiversioon ei ole lavastuse ekraniseering, pigem lavastaja ja režissööri heiastus toonasest lavastusest ning soov sulatada teatrifluidum filmikeelde. Modernse kaamerakeelega, omas ajas uuenduslikus filmis on lavapilti isegi välditud, fookuses on suured plaanid, mis kaotavad distantsi ja sunnivad vaatama tegelaste sisemusse. Kas inimene võib ja tahab õndsaks saada? Kas inimsool on tulevikku?