Andmebaasi on seni sisestatud üle 27 300 filmide tegemisega seotud isiku (sh näitlejate) nimed ja kõigle neile on loodud isikulehed. Nendelt isikulehtedelt leiab filmitegijate biograafilisi andmeid, filmograafia, bibliograafia, fotosid, andmeid auhinnatud filmide kohta jm.
Isikute otsingut saab teha nii andmebaasi avalehelt rippmenüüd "Filmitegijad" avades kui ka siit leheküljelt, mis pakub veelgi detailsemaid võimalusi kasutada koos või eraldi mitmeid otsingufiltreid (nii tähestiku kui ka ligi 200 nimetusega erialafiltrit).
Paljudele tegijatele on toimetuses koostatud ka põhjalikumad biograafilised kirjed. Tõsi, see on mahukas ja vaevanõudev töö, seepärast liigume biograafiate koostamisega edasi tasapisi, vastavalt sellele, kui palju meil selleks ressurssi jätkub.
Sügiseks valmib ka ligi 1000 nimega filmitegijate biograafiline leksikon.
Lauri Aaspõllu (praegu Lauri Andressel) on sündinud 28. jaanuaril 1964. Lõpetas 1982 Tallinna 3. Keskkooli bioloogia eriklassi. Töötas 1985–1987 Leida Laiuse ja Kaljo Kiisa assistendina kinostuudios Tallinnfilm, seejärel läks Moskvasse filmirežiid õppima. Lõpetas 1995 Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi režissöörina. Tema debüütfilmiks oli "Mees paadis" (1987, Per Olov Enquisti novelli ainetel, operaator Tõnis Lepik), originaalse filmikeelega, madalaeelarveline, omafinantseeritud lühifilm. Mitmeid auhindu võitnud filmis mängisid kaks Tilsi lastekodu kasvandikku ja üks Pirita õllepaviljoni stammkunde.
Näitleja Tõnu Aav sündis 21. jaanuaril 1939. aastal Kehras. Ta lõpetas 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) lavakunstikooli I lennu, kursuse juhendajaks Voldemar Panso. Alates 1961. aastast oli Aav Eesti Draamateatri näitleja. Lisaks teatritööle mängis ta nii kodu- kui ka välismaistes filmides ning telelavastustes, lindistas kümneid kuuldemänge ja heliplaate (sealhulgas nt "Onu Remuse jutud" ning "Alice imedemaal"), esines estraadinäitlejana huumori-show’des. Üks tema meeldejäävamaid rolle selles vallas oli vahva sõdur Švejk, kelle juhtumised jõudis ta eluajal ka audioraamatuna sisse lugeda. Tõnu Aava filmirollidest on olulisemad: Eerik („Me olime 18-aastased“ 1965), Ervin („Kirjad Sõgedate külast“ 1966), Ludvig („Marianna“ 1967, Moldovafilm), Tent („Lindpriid“ 1970), Regenbach („Albatrossi viimne reis“ 1971, Moskva Televisioon, 4 seeriat), Rezen („Noor Venemaa“ 1981, Gorki nim stuudio, 13 seeriat), Müllerson („Puud olid, puud olid hellad velled“ 1983), Produtsent („Ränk ja Kilk“ 2001), samuti pikaajaline Feliks Vissi roll telesarjas „Õnne 13“. Oma karjääri jooksul pälvis ta arvukalt teatriauhindu, 2001. aastal tunnustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga, 2010. aastal pälvis ta Oskar Lutsu huumoripreemia. Tõnu Aav suri 14. augustil 2019. aastal.