Eesti režissööride selle sajandi täispikad mängufilmid

Kui professionaalne Riia taskuvaras Margita pärast ebaõnnestunud džiibivargust satub Vineeri väikelinna Eestis, ei kavatse ta sinna kuigi kauaks redutama jääda. Kuid tema kaasosalise telefon Riias ei vasta. Vaikses linnakeses kohtab ta kolme eesti meest, kes oma veidratest maneeridest hoolimata äratavad temas huvi ja sümpaatiat. Tagatipuks jääb tema hoolde 8-aastane Pavo. Margitale tundub juba, et siin võiks ollagi tema kodu, kuid paraku ilmub Eesti lehtedes kriminaalkroonika…

Siberi lummus toob kütt Niika tagasi põhjarahvaste maale. Kuigi kohalikud nganassaanid ta külalislahkelt vastu võtavad, tuleb välja, et noormehe saatus ei ole enam tema enda kätes - seda määravad nüüd looduse väed. Ta võib enese uuesti leida, kuid selleks tuleb tal kogeda kirge, valu, meeleheidet ja andestamatut süüd. Ta peab kohtama iseenda varju, armastama naist, kellele pole jäänud kedagi teist, ja surmama oma sõbra. Ainus, mis võib teda vabastada saatuse püünisest, on karu süda.

Vana kooliga spartalik agent Sinikael hakkab jalgu jääma maad võtvale õhumüüjate hiilgeajale. Spionaažifirma töötajaid koolitama toodud sakslane Florian ei hooli endisaegsete luurajate käsitööoskustest ja tegutseb moodsate äriteooriate vaimus. Uustulnuka õnge lähevad nii Sinikaela kolleegid kui elukaaslane Monika.

Albert Kivikase samanimelisel romaanil põhinev, Eestis kõik senised vaatajarekordid löönud sõjadraama koolipoistest, kes vabatahtlikena läksid Vabadussõja rindele kaitsma oma kodumaad ja aateid. See on kaasakiskuv lugu mehistumisest, esimesest armastusest ja vabaduse rängast hinnast. Kas saavad nad tasuks armastuse ja isamaa või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil?

Sõja jalust põgenenud rannarootslaste külla on paigale jäänud ainult majakavaht Gottfried. Tema tütar, nooruke Eetla loobub viimasel hetkel paadiga üle mere põgenemast ja naaseb koju. Nüüd on ta koos isaga silmitsi iseenda painete ja küla hõivanud Nõukogude sõduritega. Hirm võõra ja tundmatu ees sunnib Eetlat põgenema unenägudesse. Taeva, maa ja vee piiril seistes heitleb ta reaalsuse ja ulma, elu ja surma vahel. Majakasse varjunud arst Kasper püüab tüdrukut toetada, kuid temagi ei suuda tuua tasakaalu Eetla vankumalöönud maailma.

Film räägib lihtsatest inimestest: meie naabritest, kolleegidest, tuttavatest, nende ambitsioonidest, vajadustest – inimestest, kelles ei ole kadunud inimlikkus. Täpsemalt on see lugu kahest raadio DJst, kes teevad oma rutiinset kuuldemängu, kus nende väljamõeldud tegelased üritavad hakkama saada nii linnas kui maal. Korraga lööb nende maailma välguna sisse tõeline armastus. Õnneliku lõpu nimel peab sekkuma lausa NATO.

1986. aasta suvel sõidavad tuhanded noored Eesti Õpilasmaleva kokkutulekule, et veeta kolm päeva täis seiklusi, armumisi ja pidutsemist. Süsteemi survet tunnevad noored aga siingi – tuleb täita ideoloogilisi reegleid ja mitte suud pruukida, sellest hoolimata, et elu ei vasta loosungitele ja elluastujat võib oodata hoopis Afganistani sõda. Kuid surve tekitab vastusurvet, ja lahvatab mäss süsteemi vastu.

Harri ja Evelini abielu, mis ju ometi on materiaalselt nii hästi kindlustatud, on lagunemise äärel. Evelin juhtub ühel suveööl linnas uidates koos kahe noorega, Älisi ja Kristoferiga, pealt nägema mõrva. Harri politseiuurijana püüab neid rahustada, kuid ühtäkki avastavad noored end kurikaelte tagaaetavatena. Uurija ise käib aga õige hämaraid radu pidi ja seega ei saa keegi neljast olla kindel, et öö ei too hukatust.

Tänapäevane lugu kahest väikesest õest, kes jäävad vanemate äraoleku ajal tädi hoole alla. Puhkev vägikaikavedu laste ja resoluutse lapsehoidja vahel viib läbi ootamatute keerdkäikude õnneliku lõpuni, kus kõik saavad seda, mida soovisid.

Elus ja inimestes pettunud kaugsõiduautojuht Kaminsky otsustab oma elu viimase sõidu teha Eestisse, et täita üks ammune lubadus. Juhuse kombel saab ta teekaaslaseks eestlannast tšellisti Stella, kelle karjäär Saksamaal on lõppenud juba enne algust. Varjuna järgneb treilerile katafalk, milles oma käestlibisenud saaki jälitab algaja eestlasest pangaröövel Hunt, keda sünge minevikuga matusetalitaja Manfred püüab Jumala juurde juhtida. Eestis täituvad kõigi nende soovid, kuigi mitte päris nii, nagu nad ise kujutlesid.

Noor Vanemuise näitlejanna Liina hakkab mängima Tiinat August Kitzbergi “Libahundi” uues postmodernistlikus lavastuses. Kuid teatris kummitab, proovidel lasub needus, mänguverest saab päris veri... Lavastus ei sünni enne, kui pole lahendatud mõrvamüsteerium, mis viib Liina tagasi eelmise sajandi teatrilegendide ja -intriigide juurde. Film valmis eesti kutselise teatri sajandaks sünniaastaks.

13. sajandi alguse Eesti- ja Liivimaa. Saksa ordu on tulnud allutama ja ristima siinseid loodusrahvaid. Eesti soost noormees Uru, kes on vangina viidud Euroopasse ja seal hariduse saanud, otsib endas tasakaalu eestlaseks jäämise ja eurooplaseks saamise vahel. Tema sisevõitluse taustaks on keerulised rahvusvahelised intriigid ja pöörased seiklused, kus temast sõltub sünnimaa tulevik. Uru koos sõber Tugisega võitleb julma Jurmala foogti Hippolyti vastu ning oma armastatu Ilge südame eest. Kas aga ka suguvennad eestlased on vabaduseks valmis?

10-aastane Martin on emaga uude elukohta kolinud. Siin ei ole poisil sõpru ja ta veedab aega üksi Röövlirahnul. Viimasel koolipäeval paneb ema Maris Martinile südamele, et ta vähemalt täna ühtki pahandust ei teeks. Ometi läheb kõik jälle valesti. Kooli direktoril Rolandil on nimelt tütar Marta, kes meeldib Martinile, aga ka Kevinile, kellel on uhke roller ja kallid tossud. Poiste rivaalitsemine lõpeb Martini jaoks ema koolikutsumisega. Viimases hädas tuleb poisile appi riukalik võlurkass Nitram, ühes temaga aga ka uued seiklused.

Pankrotistunud telejaama kostüümikunstnik Alice, õmbleja Ada ja grimeerija Jana otsustavad luua oma firma. Nad sisustavad vanas tehasehoones ateljee, ostavad võlgu ära tulekahjust päästetud kostüümilao inventari ja asuvad riietama inimesi nende unistuste ja igatsuste kostüümidesse. Nad on valmis firma edendamiseks lõputult ohverdama oma jõudu, aega, isiklikke suhteid ja loovaid ideid. Klientide eriskummaliste soovide täitmisega saavad nad hiilgavalt hakkama, kuid nende loomingulisse mängumaailma murrab jõhkralt sisse raha-, kuulsuse- ja naudingujanu.

Kunagise menubändi kokkutulek saab kohutava pöörde, kui rikaste ja ilusate sekka ilmub kutsumata külaline, kes toob sõnumeid Soodoma ja Komorra taastulekust. Vanadest aegadest tuleb nüüd meenutada just seda, mida keegi ei tahtnud mäletada.

Neljakümneaastane edukas ettevõtja Toomas otsustab teha aastase pausi - jätta naine, poeg ja äri ning asuda elama üksildase metsajärve äärde vanasse talumajja. Peatselt koputab uksele naabrimees, tema järel ka teine, ja näib, et terve küla värvikad elanikud vajavad temalt sõnumit, millele vihjab salapärane metsaneid. Toomas tunneb eneses tõekuulutaja väge ja vaimu. Kui aga abikaasa ja äripartner teda külastavad, tuleb loosse ootamatu pööre.

Ruudi elab Saaremaal kahekesi oma ema, konstaabel Karmeniga. Isa pole nende majas kunagi olnud. Ruudi suur kirg on viikingid, ja tema rõõmuks korraldatakse Kuressaare laadal lõbusõit päris tõelise viikingilaevaga. Paraku selgub, et temavanused poisid ilma isata lõbusõidule ei pääse. Nii ei jää Ruudil hädaga muud üle kui asuda sõbratar Vika abiga endale isa otsima.

Laostunud linnake võtab vastu siit aastakümnete eest lahkunud Claire Zachanassiani. Siis oli ta veel Klaara, 17 aastat vana, puruvaene ja rase. Nüüd on Claire miljardär ja kõik loodavad tema helduse peale. Vana daam pakubki linnale miljardi tingimusel, et surmatakse auväärne linnakodanik Alfred Ill, tema lapse isa, kes toona valetunnistajate abil vastutusest kõrvale hiilis. Ebainimlik ettepanek lükatakse pahameelega tagasi. Varsti aga vallandub linnas ostubuum, kõik võtavad võlgu, ja sedamööda, kuidas kasvab üldine heaolu, süveneb hukkamõist Alfredi suhtes.

Eesti tuntuima laulja Georg Otsa (1920 –1975) saatuse kujundasid keerulised ja muutlikud aastad. Valinud noorena inseneri eriala, avastas ta end muusikuna sõjapäevil Jaroslavlis. Erakordne anne ja pühendumus kutsumusele tegid temast üleliiduliselt tuntud tähe, kuid populaarsuse sädeleval medalil oli ka teine pool. See on väga isiklik lugu armastusest ja abielust, kuulsusest ja kiivusest, eneseteostusest ja enesehävitusest.

Andekas, kuid alkoholi tõttu tippvormi kaotanud näitleja Jan Uuspõld otsustab lõpetada teleklouni mängimise ning võtta vastu tõsise rolli Vanemuise teatris. Tartu-sõidust saab aga tavatu, kohati liialdustesse kalduv teekond läbi tänapäeva Eesti elu ja mentaliteeti esindavate inimloomuste, mõttemallide ja hoiakute. Väljamõeldud tegelaste kõrval astub filmis üles palju Eestis üldtuntud inimesi iseenda, teiste kuulsuste või näitlejate esituses. Peaosalise filmisaatus on inspireeritud tema reaalsest elukäigust. See on must komöödia, mis kätkeb põhjamaiselt nukrat eksistentsialistlikku draamat.

Tallinna sadamas on laeva pardalt vette kukkunud järjekordne soomlane. Ta on tulnud Eestisse, et endale korralik abikaasa leida. ”Kinnunen” on komöödia Juha Kinnunenist ja pedagoog Õie Kannikesest, kes juhuse või saatuse tahtel teineteist õpetama hakkavad. Kinnunen ei ole tavaline mees. Ta on soome mees. Õie pole tavaline naine. Ta on eesti naine. Ühist keelt ei ole kerge leida. Sest üks on naine. Ja teine on mees. (EFSA)

See on lugu aust ja väärikusest. Üks kuueteistaastane poiss satub olukorda, kus ta astub klassi peksupoisi kaitseks välja. Hiljem ei saa ta enam oma teost taganeda ja peab jätkama tolle kaitsmist, mis tähendab talle teiste, nn normaalsete klasssikaaslastega vastandumist: ta tõugatakse noorte mikroühiskonnast välja. Sellest hetkest on loo põhiküsimus ülekohtus. Kui palju lubab inimese väärikus kannatada ülekohut? Ja millisest hetkest muutub vastuhakk ise vägivallaks?

15aastase Anni elus on toimumas suured muutused – tal on kasuisa ja kohe sünnib poolvend. Ent Anni ema on närviline ja kiivas kõigi, isegi tütre suhtes. Ann ei mõista, millest tülid ja lõputu muretsemine. Satanistide saiti külastades räägib ta Sethi-nimelise kaaslasega soovide täitmisest ühe erilise palve abil. Spontaanselt lausub ta seda veel sündimata venna kohta. Kui aga vastsündinul avastatakse südamerike, valdab teda hirm. Ta tahab palvet tagasi võtta ja pöördub abi saamiseks oma uue salapärase sõbranna Maya poole.

Magnus kasvab katkises peres, kus lastest eriti ei hoolita, ja mängib surmaga juhul-kui-mänge. Vanemate jutust on ta teada saanud, et oma kopsuhaigusega ei ela ta kuigi kaua. Noorukina on haigus küll välja ravitud, kuid ängistus on süvenenud. Magnus ei näe elul mõtet ega endal tulevikku. Isa, kes on oma raha teeninud valgustkartva äriga, loodab pojas elutahet äratada samade naudingutega, millega ta ise on harjunud. Magnus lähebki isa juurde, kuid tema loodab midagi muud.

Aleksander on andekas noormees, kes ei tea, mida oma eluga pärast keskkooli lõpetamist peale hakata. Mõtted karjäärist, perest, ülikoolist või sõjaväkke minekust tunduvad talle võõrana. Teda justkui ei huvita miski. Õnnetuseks ei oska oma pojale nõu anda ka Aleksandri vanemad ega sõbrad. Aleksander on aastaid kõrvalt jälginud, kuidas elavad teised inimesed ning jõudnud arusaamisele, et ei taha saada nende sarnaseks. Aleksander tahab teistsugust elu. Aga millist just - seda ta ei tea veel. Siinkohal tuleb poisile appi tema onu, kes sõidutab poisi Võrumaale oma venna mõisa, kus pesitseb geeniuste ja hullude seltskond, kellele ükski müsteerium ei tekita probleeme.

Kinnisvaramaakler Ekke tunneb, et kuigi tal on justkui kõik olemas - töö, pere, raha -, pole elul õiget maitset. Otsides sellele vürtsi, sooritab ta tahtmatult väärteo, mis pakub ootamatut pinget. Seda pinget üha uuesti tunda ihaldades jõuab ta meeleseisundini, mida ta enam ei suuda kontrollida. Ta haarab noa ega saa seda enam käest panna.

"„Sügisball” räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Samas leidub seal muigeid ja absurdi ning mõni vastavalt häälestunud vaataja võib isegi laginal naerda saada. Kui katsuda kuidagi žanri määratleda, siis võib öelda, et „Sügisball” on süsimust komöödia üksindusest, ahastusest ja lootusetusest.” Veiko Õunpuu, režissöör

Pealtnäha on elu Eesti vabariigis rahulik, kuid vana rindehunt kindral Põdder aimab halba. Tallinn kubiseb konspiratiivkortereist ja piiri taha on kogunemas mässulisi. Märulidraama 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikust riigipöördekatsest ning verise öö sündmustest, kus kaalul on noore vabariigi ja noore abielupaari saatus.

17-aastane Rass liigub seltskonnas, kus alkohol, uimastid, purunenud perekonnad ja poolelijäänud koolid on rutiin. Rass on kindel, et tema rabeleb sellest välja, kuigi loota on tal ainult endale – ema on surnud, isa võõraks jäänud, tüdruksõber Säde töötu. Rass aga on armastuse, truuduse ja usaldatavuse nimel valmis ka kriminaalsel teel raha hankima. Kui ta oma sulist äripartnerile suure summa võlgu jääb, tundub narkoärikas Olari pakkumine väljapääsuna. Ent esimesele viieteistkümnele annusele järgneb juba palju suurema koguse müümise nõue, mis paiskab Rassi, ta poolvenna Mõssa ja sõbra Janari otseteed allmaailma julma tegelikkusse.

Lootes leida võimalusi iseseisva elu alustamiseks, sõidab Liina maalt pealinna oma sugulase Ave juurde. Supermarketi kassa pole küll just unelmate töökoht, kuid Ave tutvuste kaudu saadaolevatele ta lihtsalt ei sobi. Tööl ja ühiselamus kohtab Liina rohkem või vähem kummalisi inimesi, kellel kõigil on omad soovid. Nagu väidab naaber Saara, on kusagil olemas soovide täitmise puu, kuid kuidas seda kõigi teiste puude seas ära tunda? Ja kuidas aru saada, mida tegelikult kõige enam soovid? Liinal tuleb läbi käia rida absurdseid, kurbnaljakaid ja koguni ohtlikke olukordi, veendumaks, et otsitav on peidus temas endas.