Eesti režissööride selle sajandi täispikad mängufilmid

1940. aastate algul oli Tartu ülikooli filosoofiatudeng Erna õnnelikus abielus väikese tütre ema. 27-aastase naise perekond küüditati koos tuhandete eestlastega Siberisse ühel 1941. aasta juuniööl. Tema mees saadeti vangilaagrisse, Erna koos tütrega lähetati Siberi asustamata aladele. Ajaloolise mängufilmi aluseks on Erna päevikumärkmed, aga ka küüditamisest rääkivad kirjad, mälestused, arhiivimaterjalid, joonistused, fotod ja intervjuud. Erna jaoks peatus aeg sel hetkel, kui ta oma kodust vägivaldselt ära viidi. Aja peatumisest lähtub ka filmi audiovisuaalne lahendus (tableau vivant): kaadris on inimesed tardunud, kolmemõõtmelises pildis liigub vaid kaamera.

Nõukogude ajal aset leidnud sündmustel põhinevas õudussugemetega mängufilmis satuvad eesti tudengid Siberis burjaatide külas hirmujudinaid tekitavate sündmuste keskele. Matkal oma kaaslastes pettunud kinnine grupijuht Olle jääb retke viimasel päeval mägedes kadunuks. Vabameelne ja seiklusi hindav Eero ning ülejäänud matkajad on silmitsi ülesandega, mida nad esialgu ei taha, kuid hiljem enam ei oska lahendada. Keegi aga pole valmis nendeks vapustusteks, mida näib dirigeerivat kadunud Olle. Võõral maal ja võõra rahva hulgas kogeb matkagrupp, et tehtud teod ja kättemaks ei tunne surma piiri.

Väikest talukogukonda ähvardab lähenev sõda. Hirmunud elanike elu pööratakse pea peale, kui majja saabuvad kaks põgenikku, kes pagevad salapärase ja nähtavasti kättemaksuhimulise Peedu eest. Järgnevad sündmused süüvivad habrastesse sidemetesse inimeste vahel ja indiviidi iseolemise tähendusse nende taustal. Pealtnäha pessimistlik lähtepunkt areneb filmi edenedes millekski märksa mitmetahulisemaks - teoseks, mis kujutab sügava inimliku ühenduse haprust ja taaskehtestab selle kui õiguspärase võimaluse, juhul kui õpime teisest inimesest lahti laskma.

Mari, Sadu, Olav ja Anton on neli Supilinna last, kelle rõõmus argipäev pööratakse pea peale, kui nende kodulinna tabab salapärane mürgitus, mis pooled linna täiskasvanud lasteks muudab. Lastel on lahenduse leidmiseks aega vaid 48 tundi. Algab peadpööritav seiklus, mis viib lapsed kõige ootamatumatesse paikadesse nii maa peal kui ka maa all. Praeguse kodulinna kõrval õpivad nad tundma ühte teist, aastatetagust Tartut, teejuhiks Mari vanaisa käest saadud märkmik salapäraste vihjetega.

Teekonnafilmi sugemetega komöödia elust enesest põhineb Eesti tudengite tõestisündinud lugudel Ameerika Ühendriikides ukselt uksele raamatuid müües. Karismaatiline müügikunn Norris, hädavaresest motivatsiooniraamatute fänn Alan, seiklushimuline Läti tüdruk Anna ja kõige suhtes skeptiline Eesti poiss Martin leiavad end 8000 kilomeetri kaugusel kodust, Ameerika kõrbelinnas, ukselt uksele raamatuid müümas. Neile lubati elu suurimat seiklust ja võimalust teenida palju raha, kuid kas kõik ikka on nii nagu paistab? USA-s üles võetud mängufilm on filmitud nn gerilja-meetodil – väike entusiastlik meeskond, 18-tunnised võttepäevad, käepärased rekvisiidid ja filmimine tavaliste inimestega nende igapäevakeskkonnas California ja Nevada kõrbelinnades.

Kaasaegse retro pastelsetes toonides väikelinna krimilugu pakub äratundmist ja mõrkjat huumorit. See on põnevikuline lugu unistuste püüdmiseks tehtud tormakatest otsustest, mille tagajärjed jäävad end veel tükiks ajaks meelde tuletama. Tulistamise tagajärjel koomasse langenud täiskasvanud poja eest hoolitsev naine seisab silmitsi terve väikelinnatäie inimestega, kes üritavad tema pojaga juhtunud mõistatust lahendada. Aga ühes Eesti väikelinnas, kus kõik teavad kõiki ja kõike, välja arvatud seda, mis toimub otse nina all, võib ka maailma kõige kohmakam kuritegu jääda lahendamata.

Kooli lõpetamisest on möödas 25 aastat ja kolm klassivenda asutavad end vastumeelselt kokkutulekule. Mart, Toomas ja Andres on tavalised tublid ja toredad mehepojad, kelle elus on kõik pealtnäha korras, aga ometi on eredaimad unistused jäänud kas saavutamata või vajunud kaugele unustuse hõlma. Et ennast argirattast korraks välja tõmmata, otsustavad semud üritusele eelneval nädalavahetusel linna peale minna ja tunda end taas 18-aastastena. Ometi on maailm aastatega kõvasti muutunud. Pole midagi naljakamat keskealistest meestest, kes püüavad meeleheitlikult olla nooremad kui kere kannatab. Pole seega sugugi üllatav, et Tallinna ööelus toimub tol õhtul nii mõndagi piinlikku.

Sarmitu alkohoolikust luuraja Gustav Tukk kohtub salapärase mustlannaga. Peagi selgub, et tegemist on Vene luure seatud lõksuga. Et vastase kavatsustele paremini jälile saada, antakse Gustavile käsk suhet jätkata. Paraku kipub ülesanne mehel üle jõu käima, sest eneselegi ootamatult on ta vaenlasesse armunud. Mustlanna vastu tunneb romantilist huvi ka luuletaja Miku Tähn, kes on paras tüütus. Käivituvad protsessid, mis ei tõota ühtegi head lahendust.

Provintsilinna professionaalse sümfooniaorkestri eesotsas seisab autoritaarne ja kindla käega dirigent Paul Levald, kes on juba aastaid ohjanud nii orkestrit kui ka suhteid peres. Dramaatiliste sündmuste tõttu tuleb Pauli väimehel Egon Reil ootamatult üle võtta nii orkestri juhtimine kui ka keerukate suhete korraldamine pereringis. Lisaks orkestrisisestele pingetele pärandab äi Egonile koos dirigendikepi, võimu ja vastutusega ka oma keerulise minevikuga seotud saladused ja kohustused. Vanadest valedest kasvavad välja uued ja ühel hetkel mõistab Egon, et tõe väljatulek tooks kaasa tõelise kaose.

Süsimusta huumoriga vürtsitatud tragikomöödia tegevus toimub 1990. aastate teises pooles ühes väikeses vaeses maakohas. 27-aastane Allar, pisut rumalavõitu ja tahtejõuetu noormees liigub ühelt südasuviselt peolt teisele. Tempo on laes ja sündmused segased, värvikatest tegelastest rääkimata. Pingelised ja jaburad sündmused panevad Allari oma elu üle tõsiselt järele mõtlema ning ees ootab pöörane eneseotsing Eesti üheksakümnendates.

Anna ja Juhan loodavad rikaste sõprade maamajas puhates oma suhteid parandada. Nad pakuvad öömaja tormi kätte jäänud paarile, kes peab neid maja omanikeks. Anna ja Juhan haaravad kinni uutest rollidest ning alustavad mängu, mis viib neid hävingu äärele.

Viimaseid aastaid noor, aga üksildane Viivi avastab ühel kenal hommikul enda kõrvalt voodist tundmatu mehe. Paanikas naine püüab oma peas taastada eelmise päeva sündmusi. Selgub, et seljataga on elu halvemaid päevi: valutav õlg, tööle hilinemine, arsti diagnoos, korralik tüli apteegijuhatajast tšikiga, keda ta silmaotsas ei salli, ja kõige selle tagajärjel õhtu lõpp kõrtsis, kus ta mõistab, et võid olla nii korralik ja tubli, kui tahad, aga õnne peab ka olema … Mees, kelle Viivi linade vahelt leiab, on viiekümnele lähenev Andres, lahke loomuga kutseline äparduja, inimene, kes ei suuda öelda "ei". Ühel õhtul satub ta oma kodukõrtsis tantsima kena võõra naisega …

Paavo Piigi auhinnatud näidendil põhineva Priit Pääsukese nüansirikka ja peenekoelise situatsioonikoomikaga vürtsitatud debüütmängufilmi "Keti lõpp" tegevus hargneb linna serval asuvas viimast päeva avatud burgerirestoranis Kett, mis toimib minimudelina maailmast. Üksteise järel ilmuvad Ketti viimase päeva värvikad külastajad. Tuleb lihtsat tööd otsiv tippülikoolides üleharitud noormees, tuleb omavahelistes suhetes väljakannatamatu aususeni jõudnud abielupaar, tulevad kaks jänkut, et enne tüdrukuteõhtule suundumist korralik põhi laduda - tulevad ja lähevad. Kõik justkui omas mullis, mis Ketis plahvatab - lootuses leida mõistmist ja lähedust. Peategelane, Ettekandja, on selle kõige tunnistajaks.

Eri aegadel kulgeva kolme loo peaosalisteks on mässumeelsed naised, kes tahavad ise oma saatuse üle otsustada. „Mehetapja“ tegevus toimub 19. sajandi lõpus, mil inimelu vormivad veel patriarhaalsed kombed. Vägisi mehele sunnitud Maara üritab meeleheitlikult oma saatuse eest põgeneda. „Süütu“ tegevus leiab aset 1949. aasta kevadel. Ingerimaalt Eestisse küüditatud Elina elab uues küüditamishirmus ja üritab oma elu päästa vastumeelse abieluga. „Vari“ kulgeb kaasajas, justkui piiramatu vabaduse ajastul, kus hinge täitva tühjuse eest üritab põgeneda Luna Lee. Kolmes filminovellis kehastab nii Maarat, Elinat kui ka Luna Leed näitleja Rea Lest.

Lahutusjärgses masenduses muusikakriitik Hugo soovib just oma elu hakata taas üles ehitama, kui ukse taha ilmub ootamatult tema isa, džässmuusik Raivo. Kiusliku loomuga vanamees teatab, et on kohe-kohe maist teekonda lõpetamas ja ootab ainsalt pojalt enda eest hoolitsemist. Kui aga meeste ellu ilmub atraktiivne psühhoterapeut Marian, hakkavad isa ja poeg naise tähelepanu pärast omavahel konkureerima. Vanal riukamehel Raivol õnnestub luua ridamisi piinlikke olukordi, millega Hugo romantilised plaanid ära rikkuda.

Andrus Kivirähki romaani "Rehepapp ehk November” ainetel valminud filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamine mure on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Miski pole tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile – puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks. Loo peategelane, noor talutüdruk Liina on lootusetult armunud külapoiss Hansu, kellele on silma jäänud hoopis imekaunis mõisapreili. Liina isa nõuab aga, et neiu läheks naiseks ropu suuvärgiga Endlile.

Kaks vana pätti Markus (Tõnu Kark) ja Eduard (Sergei Makovetski), kes on enamuse oma elust trellide taga veetnud, saavad lõppude lõpuks vabadusse. Maailm on muutunud aga meeste pikaaegsed unistused ja plaanid sunnivad neid kiiresti kohanema. Kuid kõik nendega toimuv, uus reaalsus, takistused ja absurdselt koomilised situatsioonid millesse nad satuvad, pööravad nende illusioonid pea peale. Neid pole kellelegi vaja, nad "rikuvad pildi ära" ning ei kohane ühiskonna normidega. Nad on üleliigsed.

Hoogne seikluskomöödia saab alguse 1980ndate Eestis. Kolm Tallinna kutti põgenevad Nõukogude Liidust välismaale, et vabas maailmas Rootsis elada just nii šeffi elu nagu nähtud telesarjades „Miami Vice“, „Knight Rider“ ja „Santa Barbara“. Sõbrad võetakse svenssonitemaal vastu kui tõelised kangelased, kes murdsid läbi raudse eesriide. Kui aga meediakära vaibub, avastavad sangarid, et neist on saanud tavalised tülikad sisserändajad. Äraelamiseks tuleb hakata tegema midagi nii nõmedat nagu… töö! Poisid pole siiski loomult allaandjad ja üritavad uute pööraste plaanidega läänemaailmas läbi lüüa. Nüüd aga lähevad asjad hoopis hulluks.

Kui kümneaastane linnatüdruk Eia viiakse talvevaheajaks salapärasesse Lõuna-Eesti tallu, hakkab juhtuma põnevaid seiklusi. Tüdruk ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, viima kokku kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.

Skandaalse pop-duo Respekt solisti Kerdo lapsepõlv ei olnud roosiline. Alkohoolikutest kasuisad ja pidev kodutu tunne on jätnud oma jälje. Tema unistus saada kuulsaks lauljaks on ainus kindel asi, mis teda saadab. Artisti elu on aga täis takistusi ja ahvatlusi. Ainult põgenemine fantaasiatesse aitab tal ellu jääda. Kui vanaema oma säästudest loobumisega teeb suure unistuse täitumise veelgi kättesaadavamaks, haarab teda põrgulik eufooria. Paraku isegi mitte Pariis ei täida tema kõiki soove ja nõudmisi. Reaalne elu kisub Kerdot ikka valele teele. Leida kuulsust, raha ja armastust üheaegselt näib miskipärast võimatu. Ta elab eilses ja unistab homsest, ning oleviku katkematu masinavärk tirib teda halastamatult elu hammasrataste vahele. Kas õigete valikute tegemiseks on juba liiga hilja? Mis on kellegi jaoks õige? Miks sündisin nii? Kerdot on üks - aga siis on tema sees veel Jumal ja Kurat! Kes neist võidab? Isegu hullumaja arstid ei saa aru . "Elu Hammasratastel" otsib vastuseid ja vist ei leiagi. See on täiesti haige film, kus miski ei ole päris nii nagu näib!

Lumises ja üksildases paigas keset eesti metsa elab Marti oma rutiinset elu. Teda painavad minevikus tehtud halvad otsused, mistõttu ta on inimestest võõrdunud ja temas pole eluvaimu. Mehe sõber, kohalik poepidaja Kalev üritab Martit veenda minevikust lahti laskma ja eluga edasi minema. Pärast tavapärast poeskäiku leiab mees oma ukselävelt noore naise Irene. Samal ajal märkab Kalev oma poe ees kahtlaseid võõraid. Teda ähvardavast plaanist teada saanud peab Marti otsustama, kas sõlmida iseendaga rahu või kannatada tagajärgede all.

Mustast huumorist pakatav järjefilm toob kinodesse tagasi kolm kooliaegset sõpra, kes on otsustanud korraldada ägeda poissmeesteõhtu, aga satuvad ootamatult hoopis matustele. Unustamatust klassikokkutulekust on omajagu aega möödas ja lustlike sõprade elus puhuvad uued tuuled. Kuum rokkstaar Toomas on lõpuks otsustanud naise võtta, Mardi abielus on suured jamad ning Andres on naissoole sõja kuulutanud ja hakanud põhimõtteliseks poissmeheks. Kuigi tujukad mehepojad on keskeakriisiga leppinud, kestab kirgede torm elumere lainetel endise hooga. Jultunud komöödia oma tuntud headuses koos armastatud Eesti näitlejatega räägib elust enesest ja enamastki veel.

Karina ja Martin on vabaabielus elavad lapsevanemad, kelle omavahelises armastuses pole põhjust kahelda. Aga kui hing ihkab midagi veel, mingit seletamatut kõdi, saavad alguse sündmused, kus miski pole enam endine. See on lugu suurest igatsusest millegi järele, mida ei ole veel tundnud või mida võib-olla isegi ei eksisteeri. Järgides oma sisemist tungi algab otsingute teekond, mis on mänguline, muhe, läbinisti inimlik, täis eksimise ja uuesti alustamise võimalusi ning värvikaid karaktereid, kes kõik on teel ja kel kõigil on üks eesmärk – leida õnn. Film vaatleb tänapäeva inimest, kelle tasakaalupunkt on paigast nihkunud. Kelle isklikku ruumi on kogunenud kõike rohkem kui mahub. Kergelt koomiliste sugemetega seikluslik draama on tunnustatud näitleja ja teatrilavastaja Lauri Lagle esimene täispikk mängufilm, mille peaosalisi kehastavad näitlejad Mirtel Pohla ja Margus Prangel.

Filmi tegevus on inspireeritud Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest. Rahvast on aastaid rõhunud sõda, nälg ja katk. Saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan (Meelis Rämmeld), kes leitakse teadvusetult mererannalt. Jaan ei mäleta oma minevikku. Ta on võõras niihästi iseendale kui inimestele enda ümber. Juhuse tahtel asub Jaan elama paruni (Andres Lepik) juurde kohalikku mõisahoonesse, kus mõni aeg tagasi on aset leidnud õõvastav kuritöö. Ajapikku hakkavad ilmnema vihjed salapärase võõra tausta ja varasemate tegude kohta. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?

On aasta 1950 Nõukogude Eestis ning stalinlik terroriaparaat töötab täistuuridel – kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema. „Kui sa oled hea laps, siis tulen ma varsti tagasi,” on ema viimased sõnad, kui ta püssimeeste vahel ära viiakse. Leelo püüabki kõigest väest hästi käituda, aga ema ei tule ikka koju. Nii sugeneb lapse hinge hirm, et just tema on ema äraviimises süüdi. Mõistmatus aina süveneb, sest „heal” ja „halval” pole sellel segasel ajal justkui enam õiget tähendust. Miks on sinimustvalge ühtäkki keelatud? Kes on rahvavaenlane ja miks hirmus enkaveedeelane ümber nende kodu luusib? Kas pioneer olla on au- või häbiasi? Selles kummalises kahepalgelises maailmas püüab Leelo ema tagasituleku nimel olla võimalikult tubli, kuid satub üha uutesse sekeldustesse ning aina segasem näib seegi, mida hea laps olemine tegelikult tähendab.

Maria Avdjuško lavastatud müstiline põnevusdraama küsib, millises reaalsuses tahame elada, et elul oleks mingigi mõte. Filmi peategelaseks on 38-aastane Pia, kes avastab end ühel hetkel olukorrast, et tema mees on ta nö. "noorema mudeli" vastu ümber vahetanud ja ootab nüüd uue elukaaslasega peatselt ka perelisa. Nende lahkumineku peamiseks põhjuseks oli Pia viljatus. Pia üritab kõigiti oma eluga edasi minna, aga kergete killast see ülesanne pärast pöörast kihutamist emotsioonide ameerika mägedel ei ole...

Ühel unisel laupäevahommikul saab 30-aastane ehitaja Erik jalustrabava uudise: endine tüdruksõber Moonika, keda mees pole pool aastat näinudki, on just lapse sünnitanud. Tüdruku. Naine ise pole emaduseks valmis ja kui mees last endale ei taha, läheb tüdrukuke lapsendamisele. Võta või jäta! See on lugu Eriku pikast, keerulisest ja kohati koomilisest isaks kasvamise teekonnast. Lugu, mille käigus tavalisest eesti mehest saab igapäevaelu kangelane, Superman, kes on oma isaduse eest valmis küünte ja hammastega võitlema. Mis teeb isast isa?

2.augustil 1912. aastal saatis Eesti Rahva Muuseum kõikidele Eesti ajalehtedele avaldamiseks teate, milles öeldi: „Muuseumi poolt saadeti juunikuul päevapiltnik Joh.Pääsuke välja, et huvitavatest maastikkudest, rahva tööst ja talitustest, ehitustest, rahvateaduslikest asjadest ja inimestest ülesvõtteid teha...“ Hardi Volmeri mängufilm jutustab seiklusliku ja romantilise loo Eesti esimesest filmitegijast Johannes Pääsukesest läbi tema müstilise uurimisretke Setumaale 1912. a. suvel. Tervest retkest ainult seitse minutit? Seda pidi olema rohkem, aga keegi ei tea, kuhu kadusid ülejäänud kaadrid. Ka Pääsukese rännupäevik, mida ta ontlikult täitis, on kadunud. See teadmine annab meile ahvatleva, aga üksiti ka riskantse võimaluse taasluua see ammune retk nii, nagu meie seda ette kujutame. Me taastame vanade kaadrite vahele selle, mille aeg on meilt võtnud.