Avaleht

Andmebaasi filmiteaduslikus raamatukogus leiate viiteid eesti autorite filmiuuringutele, teadusartiklitele, väitekirjadele, põhjalikumatele ajakirjanduslikele kirjutistele, filmiraamatutele,  õppematerjalidele ja  välisautorite filmialastele tõlkeraamatutele ja publikatsioonidele Eesti filmiajaloo, filmiteooria ja filmianalüüsi kohta. Lingiks muudetud pealkirjad viivad bibliograafias vastava publikatsiooni kirjele e-kataloogides ESTER või ISE, võimalusel avavad kirjutise teksti PDFi digiarhiivides ja digidepositooriumites. 

Bibliograafia koostajad pöörduvad kõigi valdkonnast huvitatute poole palvega aidata seda andmebaasi osa võimalusel täiendada ning kirjutiste autorite poole palvega anda luba oma tööde elektrooniliseks publitseerimiseks meie andmebaasis, saates andmebaasile oma tekstide PDFid (hagi@tlu.ee). Suudaksime nõnda koondada materjale ja vähendada vaeva hajutatud filmiteaduslikku lugemisvara kättesaamiseks.

• Filmiuuringud - artiklid, väitekirjad ja raamatud (alfabeetiline koondbibliograafia)

           Grupeeritud kollektsioonid:
 

• Filmiuuringud - artiklid, väitekirjad ja raamatud kuni 1991 (ilmumisaastate järjestuses)
• FIlmiuuringud - artiklid, väitekirjad ja raamatud alates 1991 (ilmumisaastate järjestuses)
• Bakalaureusetööd
• Doktori- ja magistritööd
• Filmiteaduslikud artiklid
• Eesti autorite filmiraamatud
• Tõlkeraamatud

Filmiteadlase Eva Näripea doktoritöö (2011) “Eesti filmimaastikud. Ruumid, kohad ja paigad Nõukogude Eesti filmis (ning edaspidi)" resümeest:

"Eesti filmi ajalugu on senini suures osas kaardistamata territoorium. Ehkki siinse filmikunsti “ametlikust” sünnihetkest on möödunud juba peaaegu terve sajand, ootab selle ajaloo “krestomaatiline” narratiiv ikka veel kirjutamist ja avaldamist. Kuigi Eesti filmipärandi mitmesuguseid aspekte ja perioode on uurinud kohalikud filmikriitikud ning viimasel ajal ka üha täienev rida nii kodu- kui ka välismaiseid teadlasi, on see üldjoontes ometi jätkuvalt alauuritud valdkond.(...).

Eesti filmiajaloo bricolage’i loomisse on olulise panuse andnud Tatjana Elmanovitši, Ivar  Kosenkraniuse, Õie Orava, Veste Paasi, Jaan Ruusi ja Valdeko Tobro (põhiliselt ajakirjanduslikud) kirjutised nõukogude perioodist, mis mõnel juhul käsitlevad ühelt poolt ka varasemaid saavutusi, ulatudes teisalt osaliselt taasiseseisvumisjärgsesse perioodigi. Nende projekti on jätkanud ja laiendanud kohalike filmikriitikute ja -teadlaste “keskmisse” generatsiooni kuuluvad Lauri Kärk (vt nt Kärk 2000), Peeter Linnap, Tiina Lokk, Jaak Lõhmus, Olev Remsu, Peeter Torop ja Aune Unt. Annika Koppeli mullu avaldatud raamat Arvo Kruusemendi legendaarsest filmitriloogiast “Kevade” (1969), “Suvi” (1976) ja “Sügis” (1990) (Koppel 2010) ning Paavo Kanguri äsjailmunud köide Grigori Kromanovi samavõrd ikoonilisest “Viimsest reliikviast” (1969) (Kangur 2011) lisavad paar uut peatükki sellele võrdlemisi pikale ajakirjanduslikule traditsioonile, mis vajab aga kindlasti täiendamist süvitsiminevalt analüütilisemate ja tänapäevasemaid metodoloogiaid rakendavate käsitlustega. Seda vajadust on jõudumööda rahuldanud noorema põlve eesti teadlased, näiteks Kaire Maimets-Volt, kelle uurimistöö keskendub filmimuusikale (Maimets 2003 ja Maimets-Volt 2009), ning Mari Laanemets ja Andreas Trossek, kelle arvukate artiklite põhiaines on laialdast rahvusvahelist tunnustust pälvinud Eesti animatsioon (nt Laaniste 2006, 2008, 2009; Trossek 2006, 2008, 2009), aga ka nõukogudejärgne live action mängufilm (Laaniste 2010; Laaniste, Torim 2010). “Kõrvalseisja” valgustavat vaatenurka pakuvad mitmed Ewa Mazierska artiklid taasiseseisvumisjärgsest eesti filmist (Mazierska 2010d, 2011) ning kanada päritolu Chris J. Robinsoni raamat eesti animatsioonist, mis ilmus 2003. aastal esmalt ingliskeelsena pealkirja Between Genius & Utter Illiteracy: A Story of Estonian Animation (Robinson 2003) ning tõlgiti eesti keelde alles 2010 (vt Robinson 2010)."

Loe ka lühiintervjuud Eesti filmiteadusest Eva Näripeaga (2013).

Filmikriitika

Sellest varamusahtlist saate edaspidi vaadata Eesti filmiajakirjanike ja filmikriitikute isikulehekülgi. Vaata ka Eesti Filmiajakirjanike Ühing.

Eesti Filmiajakirjanike Ühingu esimees on novembrist 2017 Andrei Liimets (varem Jaan Ruus ja Tristan Priimägi). EFÜ on rahvusvahelise filmiajakirjanike organisatsiooni FIRPRESCI liige.  

Eesti Filmiajakirjanike Ühing

Margit Adorf, Kristiina Davidjants, Karlo Funk, Maarja Hindoalla, Tõnu Karjatse, Annika Koppel, Kaarel Kressa, Kaarel Kuurmaa, Andres Laasik, Andrei Liimets, Jaak Lõhmus, Jaanus Noormets, Martin Oja, Tristan Priimägi, Mart Rummo, Jaan Ruus, Tarmo Teder, Sulev Teinemaa, Teet Teinemaa, Donald Tomberg, Emilie Toomele, Boris Tuch, Maria Ulfsak-Šeripova.

Neitsi Maali

EFÜ aasta filmi auhind on Eesti Vabariigi iseseisvusaja vanim filmiauhind, mis anti esmakordselt välja 1994. aastal. Alates 2005. aastast on auhinnaks Neitsi Maali nimeline pronkskuju, mille autoriks on Priit Tender. Preemiaraha 2000 EURi paneb välja Olympic Casino AS, kes on EFÜ aasta filmi sponsoriks 2003. aastast. Lisaks annab EFÜ iga-aastaselt välja 1000 EUR preemia parimale filmiajakirjanikule viimase aasta jooksul tehtud ajakirjandusliku töö eest. Neitsi Maali auhinna laureaate saab vaadata siit.

Aasta kriitik

EFÜ  preemia aasta parimale filmiajakirjanikule on pälvinud:

2020 - Tristan Priimägi
2019 - Aurelia Aasa
2018 - Hendrik Alla
2017 - Andrei Liimets
2016 - Maria Ulfsak
2015 - Tõnu Karjatse
2014 - Tristan Priimägi
2013 - Jaan Ruus
2012 - Joonas Kiik
2011 - Donald Tomberg
2010 - Annika Koppel ja Ülo Pikkov
2009 - Enn Säde
2008 - Jaan Ruus
2007 - Boris Tuch
2006 - Margit Tõnson
2005 - Andres Laasik
2004 -Tiit Tuumalu
2003 - Kristiina Davidjants
2002 - Tarmo Teder
2001 - Jaan Ruus
2000 - Karlo Funk
1999 - Andres Maimik
1998 - Sulev Teinemaa
1997 - Ilmar Raag
1996 - Jaak Lõhmus
1995 - Lauri Kärk

Artikleid

Tristan Priimägi (2015). Kriitika ja kriitikud. Barbara Lorey de Lacharrière: „Mulle ei meeldi kirjutada negatiivseid arvustusi.“ Sirp, 27.märts.
Kristiina Davidjants (2015). Milline on patriootlik filmikunst? Sirp, 13.märts
(2015) Sirp õnnitleb oma filmitoimetajat Tristan Priimäge 2014. aasta filmiajakirjanikuks valimise puhul. Jaan Ruusi kõne auhinna üleandmisel. Sirp, 9.jaanuar.
Hindoalla, Maarja (2014). Millest kõneldakse eesti filmikriitikas? Sirp, 20.august.
Teinemaa, Teet (2014). Autori surma oodates. (Joonase kinomärkmik). 
Kaas, Kristio (2012). Kriitika – maailma lihtsaim amet, mida on pea võimatu teha hästi. Kes-Kus, 10. detsember.
Teder, Tarmo (2007). Skalpell: Kuhu tuigud, Eesti filmikriitika? Sirp, 26.jaanuar.
Filmikriitika Eestis: subjektiivne, sõpruskondlik, ajalootu? (2007).  Ekspressi vestlusringis on Janis Feldmanis, Jan Kaus, Karlo Funk, Kadri Kõusaar.