Avaleht

1969

Režissöör Rainer Sarnet on sündinud 3. märtsil 1969. aastal Rakveres elektrotehnika inseneri pojana. 5. klassist hakkas ta koos kaksikõe Kristeliga käima näiteringis, mida juhendas GITISe lõpetanud Valdur Liiv, hilisem Lääne-Virumaa kultuurijuht. Lõpetas 1987 Rakvere  3. Keskkooli, millele järgnes teenistus Nõukogude armees. Pärast sõjaväeteenistust töötas Sarnet 1990–1992 Rein Raamatu rajatud joonisfilmistuudios Stuudio B, algul multiplikaatorina, hiljem kolme animafilmi („Koer kosmoses“, „Piloodid laviinis“, mõlemad 1992, „Naerev troll“, 1993) (kaas)režissöörina. 1992 asus Rainer Sarnet õppima režiid Tallinna Pedagoogikaülikooli juurde loodud filmikooli esimeses lennus, mida juhendas Arvo Iho. Koos kursusekaaslastega (Jaak Kilmi, Marko Raat, Rein Pakk, Mikk Rand, René Vilbre, Urmas E. Liiv) kasutas ta lademetes seisvat 35 mm mustvalget filmi, et kunsti teha, eeskujudeks maailmakuulus nimekaim Rainer Werner Fassbinder ning Helsingis sügiseti toimuv friigifilmifestival „Armastus ja anarhia”. Filmi ja video eriala lõpetas ta 1998.aastal, diplomitööks oli hiina müstikasse süüviv lühimängufilm „Kooljad ja libarebased“ Pu Songlingi novellide põhjal. Rainer Sarnet töötas 1996–2001 copywriter’ina mitmes reklaamiagentuuris (Brand Sellers DDB, Sacco & Vanzetti, Kontuur Leo Burnett). Koos Rein Pakuga oli ta fotokoomiksi „Ekspressioon“ (1993–1995) autor. Seda pildirida, mis rändas Nelli Teatajast Eesti Ekspressi ning seejärel Hommikulehte ja Päevalehte, on peetud toonase Eesti ajalehekoomiksi üheks originaalsemaks saavutuseks. 2000–2002 oli Rainer Sarnet seotud reklaamiklippide tegemisega filmistuudios Sugar Film, 2002–2005 Rudolf Konimois Filmis, 2005. aastast tegutseb vabakutselisena.

Rainer Sarnet on teatri jaoks adapteerinud Stanisław Przybyszewski “Lume” (2003), Maksim Gorki “Ema” (2005), Elfriede Jelineki “Nora ehk Ühiskondade toed” (2008) ja Federico Garcia Lorca “Lillede keele” (2012).

2011. aastal valmis Sarnetil produktsioonifirmas Homeless Bob Production Fjodor Dostojevski “Idioodi” ainetel mängufilm “Idioot”, mille eest ta sai Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (kahasse operaator Mart Tanieliga), samuti kriitikute peaauhinna Euroopa filmide festivalil Palic’is. Samas stuudios valmis Sarnetil 2017. aastal fantaasiafilm „November” Andrus Kivirähki menuromaani "Rehepapp" ainetel. Uue filmina arendab Sarnet praegu raamatu “Mitte sellest maailmast” põhjal Vene mungakloostris aset leidvat lugu sellest, kuidas automehaanikust saab pühak.

Sarnet kirjutab valdavalt oma stsenaariumid ise, kuid leiab pea alati ainest juba olemasolevast materjalist – paljudel juhtudel kirjandusklassikast. Filmitegijana on Sarnetit paeluva materjali läbivaks teemaks inimhing oma erinevates vormingutes. Jõuliselt joonistus see välja ka Dostojevski põhjal kirjutatud ja lavastatud “Idioodis”. Dostojevski soovitust järgides usub ta: oma tegevuses tuleb keskenduda sellele, et inimene ja kultuur ei devalveeruks, et ei hakataks madalaid asju olulisteks pidama.

Loe lisaks:
PERSONA GRATA RAINER SARNET - Teater.Muusika.Kino
Teinemaa, S. (2003). Persona grata: Rainer Sarnet. Teater. Muusika. Kino nr 11, lk 123-126.

Rainer Sarnet - Teater. Muusika. Kino
Teinemaa, S. (2007). Vastab Rainer Sarnet. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 4-15.

Filmograafia

(arenduses) Nähtamatu võitlus (mängufilm), Homeless Bob Production, režissöör, stsenarist

2017 November (mängufilm), Homeless Bob Production, režissöör, stsenarist

2011 Idioot (mängufilm), Homeless Bob Production, režissöör, stsenarist

2007 Kuhu põgenevad hinged (mängufilm), Exitfilm, režissöör, stsenarist (koos Peeter Sauteri ja Aidi Vallikuga)

2006 Tabamata ime (lühimängufilm kassettfilmis „Tabamata ime”), Von Krahli Teater/ F-Seitse, režissöör, stsenarist (koos Liina Keevallikuga)

2005 Libahundi needus (mängufilm), Eesti Televisioon/ Shop of Dreams, režissöör, stsenarist (koos Margus Kasterpalu ja Ilmar Raagiga)

2000 Töö (dokumentaalfilm), F-Seitse, režissöör, stsenarist

1999 Pauli laululaegas (lühimängufilm kassettfilmis „Kass kukub käppadele”), Exitfilm/ Zentropa Enterprizes ApS, režissöör, stsenarist (koos Taavi Eelmaaga)

1998 Libarebased ja kooljad (lühimängufilm, diplomitöö), Eesti Telefilm/ Diplomifilm, režissöör, stsenarist (koos Andrus Kivirähkiga)

1994 Vari seinal (lühimängufilm, tudengifilm), Eesti Telefilm/ Cumulus Projekt, režissöör, stsenarist (koos Alvar Jaaksoniga)

1994 Eestimaa kaunimad paigad (helindamata jäänud B-filmi laadis vaatefilm, tudengifilm), TPÜ, režissöör

1993 Merehaigus (lühimängufilm, tudengifilm), Cumulus Projekt, režissöör, stsenarist

Teatrilavastused

2012 Federico Garcia Lorca "Doña Rosita ehk Lillede keel" (Von Krahli Teater; esietendus 04.04.2012)

2008 Elfriede Jelinek, „Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed“ (Von Krahli Teater; esietendus 09.04.2008)

2005 Maksim Gorki, „Ema“ (Von Krahli Teater; esietendus 12.01.2005)

2003 Stanisław Przybyszewski, „Lumi“ (Von Krahli Teater; esietendus 05.04.2003)

Video-performance’id

1997 Öökull ja kana (video, rühmatöö)

1996 ESS-TUKK (video, rühmatöö)

1995 Autompsyko supervegos (video, rühmatöö)

Auhindu

2018 EFTA mängufilmi ja režissööri auhinnad - filmi "November" eest

2018 Eesti Kultuurkapitali peapreemia – aasta mängufilm – "November" – Katrin Kissa ja Rainer Sarnet

2017 PÖFF - Pimedate Ööde Filmifestival - parima Eesti filmi preemia - filmi "November" eest

2012 Kriitikute peaauhind, European Film Festival (Palic, Serbia) – filmi „Idioot“ eest

2011 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia: Rainer Sarnet ja Mart Taniel – filmi „Idioot“ eest

1999 Eesti Kultuurkapitali „Noore filmitegija” preemia – filmi „Pauli laululaegas“ eest

1996 Hõbemedal, III Sinisen Meren Elokuvajuhlat, Rauma, Soome – filmi „Merehaigus“ eest

1995 Grand prix tudengifilmide kategoorias, Püha Anna filmifestival Moskvas – filmi „Merehaigus“ eest

1994 Hõbemedal, video- ja teleolümpiaad Taanis – filmi „Merehaigus“ eest

Valikbibliograafia

1998

Funk, K. (1998). Varjud värvideriigis [filmis „Libarebased ja kooljad“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 88-90, ill.

1999

Sarnet, R. (1999). Teesklejate kommuun [Lars von Trieri filmist „Idioodid“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 106-107, ill.
Teder, T. (1999). Metafüüsikat, peegeldusi ja manipulatsioone [filmikassetist „Kass kukub käppadele“]. Sirp, 12. nov.

2000

Mirme, O. (2000). Kolm kassikukutajat kassettfilmis „Kass kukub käppadele“. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 89-92, ill.
Iho, A. (2000). Hukkunud alpinisti lapsed [filmikassetist „Kass kukub käppadele“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 93-95, ill.
Funk, K. (2000). Töö ja jaotuse kriitikast dokumentaalfilmi stampideni [filmist „Töö“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 90-94, ill.

2001

Sarnet, R. (2001). Jääkild südamesse [Peeter Simmi filmist „Head käed“]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 92-94, ill.

2002

Sarnet,  R. (2002). Moodsalt tõsine [Wong Kar-wai filmist „Valmis armastuseks“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 98-192, ill.

2003

Sarnet, R. (2003). Rootsi sotsialist kapitalistlikus Eestis [Lukas Moodyssoni filmist „Lilja 4-ever“]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 88-91, ill.
Andreas W (2003). Pool purki moosi elu lombi kohal [lavastusest „Lumi“]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 96-99, ill.
Teinemaa, S. (2003). Persona grata: Rainer Sarnet. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 123-126, ill.

2004

Sarnet, R. (2004). Prantsuse esprii tagurpidi [Gaspar Noé filmidest „Liha“, „Üksi kõigi vastu“ ja „Ümberpööramatu“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 100-103, ill.

2005

Põllu, I. (2005). Ema, poeg ja püha üritus [lavastusest „Ema“]. Sirp, 14. jaan.
Kulli, J. (2005). „Rehepapp“ lõhkise küna ees? Õhtuleht, 27. apr.
Sarnet, R. (2005). Rainer Fassbinder – ich heiße robot! Postimees, 7. juuni.

2006

Visnap, M. (2006). Eesti film – needusega? [filmist „Libahundi needus“]. Sirp, 6. jaan.
Podekrat, M. (2006). Rainer Sarnet – algusest saadik andekaks tembeldatud. Eesti Päevaleht, 7. jaan.
Karja, S. (2006). Sentimentaalsed naised ja vagased vaimud [filmist „Libahundi needus“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 107-115, ill.
Künnap, A. (2006). Kuidas oodatud ime kuus korda järjest tabamata jäi [lühifilmide projektist „Tabamata ime“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 106-113, ill.
Härm, A. (2006). Geeniustest ja hype’idest. Kuus filmi neljakümne üheksandast kohast VIVA edetabelis [lühifilmide projektist „Tabamata ime“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 114-117, ill.

2007

Tuumalu, T. (2007). Kus on müstikat ja teatrit, sinna Sarnet nina topib [filmist „Kuhu põgenevad hinged“]. Postimees, 20. okt.
Teder, T. (2007). Vabadus olla nõme [filmist „Kuhu põgenevad hinged“]. Sirp, 26. okt.
Adorf, M. (2007). Kuhu on põgenenud hing? [filmist „Kuhu põgenevad hinged“]. Sirp, 2. nov.
Teinemaa, S. (2007). Vastab Rainer Sarnet. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 4-15, ill.

2008

Ilves, A. (2008). Miks põgenevad hinged? [filmist „Kuhu põgenevad hinged“]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 98-100, ill.
Alt, O. (2008). Lenna Kuurmaa üllatas [filmist „Kuhu põgenevad hinged“]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 101-102, ill.
Petti, J. A. (2008). Ninja-tüdruk, satanistid ja peredraama [filmist „Kuhu põgenevad hinged“]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 103-105, ill.
Sarnet, R. (2008). Kainestav acid-vesterni trip [Alejandro Jodorowsky filmist „El Topo“]. Eesti Ekspress: TV-Ekspress, 17. apr.
Visnap, M. (2008). Võib-olla pidanuks Nora koju jääma? [lavastusest „Mis juhtus pärast seda…“]. Sirp, 16. mai.

2010

Sarnet, R. (2010). Hirmus imelaps Fassbinder, Eesti Ekspress, 21. veebr.
Davidjants, K. (2010). Vürst Mõškin jõudis Narva [intervjuu valmiva mängufilmi „Idioot“ režissööri Rainer Sarnetiga]. Sirp, 1. okt.

2011

Laasik, A. (2011). Püha vürst Mõškin vaatleb kaht ilusat naist [filmist "Idioot"]. Eesti Päevaleht, 12. okt, lk 11.
Tõnson, M. (2011). "Sa unustasid suudelda mu hinge" [filmist "Idioot"]. Eesti Ekspress, 13. okt, lk 43-45.
Hellerma, J. (2011). Igaviku ilu vürst Mõškini palgel. La Strada – Kinoleht, nr 14, okt, lk 6.
Kaus, J. (2011). Originaal ja mugandus: "Idioodi" juhtum. La Strada – Kinoleht, nr 14. okt, lk 4-5.
Sarnet, R. (2011). Vabadusest, hingest ja südamest. La Strada – Kinoleht, nr 14, okt, lk 2-3.                    
Skulskaja, J. (2011). Sarneti idioot kui pehmest vahast kivikuju. Postimees, 14. okt, lk 15.  
Korsten, T. (2011). “Idioot” sündis Narva kiriku palju näinud müüride vahel. Põhjarannik, 16. okt.
Tomberg, D. (2011). Maa peal elas vaene rüütel [filmist "Idioot"]. Sirp, 21. okt, lk 26.
Hellerma, J. (2011). Vürst Mõškini hingelaused [filmist "Idioot"]. Eesti Ekspress, 27. okt, l. 54.
Tammi, E. (2011). Idioodi analüüs [filmist "Idioot"]. La Strada – Kinoleht,  nr 15, nov, lk 6.
Remsu, O. (2011). Jeesus Kristus ja femme fatale [filmist "Idioot"]. Sirp, 9. dets, lk 26.
Maiste, V.-S. (2011). Uushedonistlike lambukeste rafineeritud äng [filmist "Idioot"]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 88-95, fotod.
Sauter, P. (2011). Kelle "Idioot"? Teater. Muusika. Kino, nr. 10, lk 96-99, fotod.

2012

Auväärt, L. (2012). Nüansse silmates [intervjuu R. Sarnetiga].  Eesti Naine, jaan, lk. 42-44, foto.
Loog, A. (2012). Tähenduse defitsiidist tähistajate ületootmise ajastul [lavastusest "Doña Rosita ehk Lillede keel"]. Eesti Ekspress, 19. apr, lk 52.
Pajula, E. (2012). Kuidas räägivad lilled? [lavastusest "Doña Rosita ehk Lillede keel"]. Sirp, 20. apr, lk 12-13.

2014

Sukk, M. (2014). Filmi „Rehepapp“ võtteperiood võib sügisel alata: riik toetas linateost pea poole miljoni euroga. Eesti Päevaleht, 9. juuli, lk 6, ill.

2017

Allkivi, K. (2017). Kes on see metsikult maas püherdav näitsik ja kuidas kratile elu sisse sai? [A. Kivirähki "Rehepapi" ainetel tehtud film "November" linastub veebruaris]. Õhtuleht, 7. jaan, lk 27, ill.
Kõiv, S. (2017). Rainer Sarnet: armastus ja ahnus on igatsuse erinevad nimed [Arteri kaanelugu: intervjuu filmi „November“ režissööri Rainer Sarnetiga]. Postimees: Arter, 28. jaan, lk 1-7, ill.
Allkivi, K. (2017). Režissöör Rainer Sarnet: "Tasuta töö või minimaalne tasu on Eesti filmi puhul tavaline" [intervjuu]. Õhtuleht, 2. veebr, lk 10, ill.
Rebane, K. (2017). "November". Kaunis pildikeel, kuid laiali pudenev sisu. Eesti Päevaleht, 2. veebr, lk 12, ill.