Avaleht

1936

Filmilavastaja ja -operaator Mati-Jüri Põldre on sündinud 23. oktoobril 1936 Tallinnas. Enda sõnutsi läks ta 13aastaselt pioneeride paleesse fotoringi, ostis täikalt vana 8 mm kaamera ja tegi sellega oma esimese filmi [8 sekundit kestnud katsetus „Ema toob kuurist puid“ (1950) ei ole säilinud]. 1960 lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli. Pärast ebaõnnestunud katset pääseda 1961 õppima Moskvasse Üleliidulisse Riiklikusse Kinematograafiainstituuti on Mati Põldre end hiljem filmi alal täiendanud Prahas (1970), Krakowis (1971) ja Moskvas (1974). Veel enne sõjaväeteenistust (1954–1955) sai ta oma elu esimese palga ja esimesed kaameraristsed valgustajana Tallinnfilmis. Telemaja uksest astus Põldre esimest korda sisse 1959. aastal. Teles sattus ta „Aktuaalse kaamera“ toimetusse, kus tuli lugusid endal kokku monteerida. Oma filmikooli sai ta 1961–1967 „Aktuaalse kaamera“ kroonikaoperaatorina ning 1963 moodustatud laste- ja noortesaadete peatoimetuse operaatoritegrupi juhina. 1968 alustas Mati Põldre tööd stuudios Eesti Telefilm, esialgu filmioperaatorina, hiljem ka režissöörina. Viimased suuremad teleprojektid olid sajandivahetusel eetrisse jõudnud dokumentaalsarjad „Loomakliinik“ ja „Kahjukäsitlejad“. 1990ndatel tegi ta filme režissööri ja operaatorina ka filmitootmisfirmas Lege Artis Film. 1999. aastal kolis Põldre Pärnusse ning hakkas sealses ühisgümnaasiumis filmi- ja videokunsti õpetama. Pärnu antropoloogiafestivali päevil on avatud Põldre filmiõpituba.

1974 nimetatati Mati Põldre Eesti NSV teeneliseks kultuuritegelaseks. 2001 tunnustati teda Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiaga, 2014 Pärnu linna vapimärgiga.

Mati Põldre kunstiõpetajast ema Asta Põldre (28.11.1916 – 27.11.2004) õpetas Märjamaal joonistamist ja käsitööd. Esimene naine Lilian Põldre (1930–1992) oli aastaid Eesti Televisiooni lastesaadete toimetaja ja stsenarist. 1994. aastast on Põldre abielus kauaaegse telekolleegi Ela Tomsoniga (1945), kes töötab 2009. aastast Pärnu linnavalitsuse avalike suhete teenistuse juhatajana.

Mati Põldre on teinud operaatorina üle 80 eeskätt muusikateemalise tõsielufilmi ja režissöörina üle poolesaja filmi. Neis on portreteeritud Ain Taltsi („Perpetuum mobile“, 1968) ja Vladimir Sapožninit („Boba“, 1971), Georg Otsa („Colas Breugnon“, 1974; „Muusikarüütel“, 1980) ja Raimond Valgret („Igavesti Teie“, 1976), Eri Klasi („Peadirigent“, 1985), Käbi Lareteid („Mineviku heli“, 1995) ja Lauri Leesit („Õpetaja“, 1997). Mati Põldre on lavastanud täispikad mängufilmid „Kevad südames“ (1984, muusikaküllane telefilm lastele) ja „Need vanad armastuskirjad“ (1992, Raimond Valgrest). Põldre oli Grigori Kromanovi dokumentaalfilmi „Meie Artur“ (1968) kaasstsenarist. Artur Rinnele on pühendatud ka tema näidend „Arturi laulud ja aastad“ (lavastaja Margus Vaher), mis esietendus 2. aprillil 2009 „Ugala“ suures saalis.

Filmograafia

1960 Saare naine (dokumentaalfilm), Tallinna Televisioonistuudio, režissöör, operaator  /füüsiliselt puudub/

1962 Sulle, me maa! (dokumentaalfilm), Tallinna Televisioonistuudio, stsenarist, režissöör, operaator

1962 Tulega südames (dokumentaalfilm), Tallinna Televisioonistuudio, režissöör, operaator  /füüsiliselt puudub/

1964 Pööripäev (dokumentaalfilm), Tallinna Televisioonistuudio, operaator; stsenarist Valdo Pant, režissöör Virve Koppel

1964 Ida Urbeli tantsud (muusikafilm), Tallinna Televisioonistuudio, operaator; stsenarist Lea Tormis, režissöör Artur Rinne

1965 Sõnadeta lugu (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist (koos Karl Tambergiga), režissöör, operaator

1965 Hommikumõtted (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Virve Koppel

1965 Lahkumissümfoonia (muusikafilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Leida Levald

1965 Elu, armastan sind! (muusikafilm), Eesti Telefilm,  operaator; režissöör Leida Levald

1965 Laul, ava tiivad! (muusikafilm), Eesti Telefilm, operaator (koos Anton Mutiga); režissöör Valdur Himbek

1965 Pilla-palla näärid (muusikafilm), Eesti Telefilm, operaator

1966 Autostopp (muusikafilm), Eesti Telefilm, stsenarist (koos Astrid Lepaga), operaator; režissöör Astrid Lepa

1966 Ajast aega (muusikafilm), Eesti Telefilm, stsenarist (koos Leida Levaldiga), režissöör (koos Leida Levaldiga), operaator

1966 Reportaaž telefoniraamatu järgi (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör (koos Virve Koppeliga), operaator (koos Peep Kasesaluga); stsenarist Rein Karemäe

1967 Meestele (reportaažfilm), Eesti Telefilm, stsenarist (koos Virve Koppeli ja Rein Karemäega), operaator (koos Peep Kasesaluga); režissöör Virve Koppel

1967 Jazzfestival Tallinn-67 (muusikafilm), Eesti Telefilm, operaator (koos Anton Muti ja Vello Aruojaga); režissöör Astrid Lepa

1967 Kodune Collage (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Virve Koppel

1967 Must Habe tahab teada (revüüfilm Montreali maailmanäituse EXPO-1967 jaoks), Eesti Televisioon, operaator; stsenarist Valdo Pant, režissöör Grigori Kromanov

1968 Meie Artur (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist (koos Grigori Kromanoviga), operaator (koos Kaljo Jõekalda ja Raimi Tontsiga); režissöör Grigori Kromanov

1968 Perpetuum mobile (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist (koos Rein Karemäega), režissöör, operaator

1968 Suvel (muusikafilm), Eesti Telefilm, operaator (koos Heinrich Mosolaineni ja Jüri Garšnekiga); režissöör Astrid Lepa

1968 Legend (ballettfilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Helle Karis

1968 Laulab Margarita Voites (muusikafilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Leida Levald

1968 Kõige kenam rohusööja (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator  /füüsiliselt puudub/

1969 Mitte ainult leivast/ Mitte üksnes leivast (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör (koos Ülo Tambekiga), operaator; stsenarist Ülo Tambek

1969 Mina ise (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, operaator; stsenarist Rein Karemäe, režissöör Virve Koppel

1969 Kivikasukas (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, operaator (koos Mark Soosaarega), stsenarist Jaan Ruus; režissöör Virve Koppel

1969 Hõbetrompet (muusikafilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Artur Rinne

1969 Setu laulud (muusikafilm), Eesti Telefilm, operaator; stsenarist Paul-Eerik Rummo, režissöör Ela Unt

1969 Ma olen juba suur (muusikafilm), Eesti Telefilm, operaator; stsenarist Lilian Põldre, režissöör Tiiu Vahi

1969 Mina ka (muusikafilm), Eesti Telefilm, operaator; stsenarist Lilian Põldre, režissöör Tiiu Vahi

1970 Säärane Ird ehk 100 aastat „Vanemuise" teatrit (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, operaator; stsenarist Ela Unt, režissöör Evald Hermaküla

1970 Vitaalsus (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, operaator; stsenarist Rein Karemäe, režissöör Virve Koppel

1970 Reportaaž Leningradist (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör (koos Irene Haagiga), operaator; stsenarist Valdo Pant

1970 Võidu hind (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör (koos Irene Läänega), operaator; stsenarist Tatjana Elmanovitš  /esmakordselt ETV ekraanil 07.05.1971/

1971 Boba (muusikafilm), režissöör (koos Tõnu Aruga)

1972 Nõukogude Eesti (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator (koos Mark Soosaare ja Anton Mutiga)

1972 Kaja (muusikafilm), Eesti Telefilm, operaator (koos Gunnar Fride ja Aleksandr Razumoviga); stsenarist ja režissöör Arbo Valdma

1973 Kivi kivi peale (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator (koos Jaan Raudsepaga); stsenarist Rein Karemäe

1973 Purjed (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator

1973 Linn ja maa (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator

1973 Eesti kalendrilaulud (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator; stsenarist Hando Runnel, helilooja Veljo Tormis

1973 Kaks aariat (muusikafilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Eino Tandre

1974 RAM Saksa Föderatiivses Vabariigis (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator

1974 Colas Breugnon (muusikafilm), Eesti Telefilm, stsenarist (koos Irene Läänega), režissöör (koos Irene Läänega), operaator (koos Jaan Raudsepaga)

1975 Kongressist kongressini (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1975 Tallinn (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör, operaator

1976 Igavesti Teie (muusikaline dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator; stsenarist Lembit Lauri

1977 Meie, töölised (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator; stsenarist Rein Karemäe

1978 Tallinna mosaiik (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör, operaator

1978 Sooleib (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator; stsenarist Rein Karemäe

1978 Regatilinn '78 (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör, operaator

1978 Ülemeremaal (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist (koos Andres Arnoveri ja Vambola Vällikuga), režissöör, operaator

1979 Post scriptum (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator; stsenarist Ene Hion

1979 „Uus Ilm“ (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, operaator; stsenarist Aigar Vahemetsa, režissöör Tõnis Kask

1979 Tuhkatriinu (videofilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator

1979 Balti Regatt – Tallinn '79 (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör, operaator

1980 Muusikarüütel (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist (koos Helga Tõnsoniga), režissöör, operaator (koos Kristjan Svirgsdeniga)

1980 314 meetrit televisiooni (dokumentaalfilm), Eesti Televisioon, režissöör (koos Kristjan Svirgsdeniga), operaator (koos Kristjan Svirgsdeniga); stsenarist Rein Karemäe

1980 Mereäärne rahvas (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator  /esmakordselt ETV ekraanil 13.09.1981/

1981 Olümpiatuli Tallinnas (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör, operaator (koos Kristjan Svirgsdeniga)

1981 Salme (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör

1981 Väikelinn saarel (dokumentaalfilm), Eesti Televisioon, stsenarist, režissöör, operaator  /esmakordselt ETV ekraanil 13.03.1982/

1981 Laanekuningad (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator (koos Kristjan Svirgsdeniga)  /esmakordselt ETV ekraanil 01.05.1982/

1982 Soomahl (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator

1982 Doktor Johannes Hint (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm  /algmaterjal, film jäi pooleli, tootmine lõpetati/

1982 Tsemendist tugevam (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm  /algmaterjal, film jäi pooleli, tootmine lõpetati/

1982 Carl Robert Jakobson (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator  /esmakordselt ETV ekraanil 15.05.1983/

1983 Järvelinn Viljandi (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator  /esmakordselt ETV ekraanil 08.02.1984/

1983 Võõras mure (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator; stsenarist Rein Karemäe  /esmakordselt ETV ekraanil 30.03.1984/

1983 Teatridirektor (muusikafilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör, operaator  /esmakordselt ETV ekraanil 30.09.1984/

1984 Kevad südames (mängufilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator (koos Anton Mutiga)

1985 Põhjapõdramängud (muusikafilm), Eesti Telefilm, operaator (koos Enn Putnikuga); režissöör Virve Koppel

1985 Väike-Õismäe – rõngaslinn (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator; stsenarist Mart Port

1985 Peadirigent (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör, operaator (koos Anton Mutiga)

1986 Tallinna karneval (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator (koos Anton Mutiga); stsenarist Enn Vetemaa

1986 Pasunakoor „Helikon“ (muusikafilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Heini Drui

1986 Karussell (dokumentaalfilm), režissöör, operaator; stsenarist Rein Karemäe

1986 Tiit Pauluse trio (muusikafilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Heini Drui

1986 Spordilinn Pärnu (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator, diktoritekst

1987 Koolioperett (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör, operaator

1987 Heidikud (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör, operaator (koos Anton Mutiga)

1988 Kas oskame hoida ühte? Esimene film (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator; stsenarist Ene Hion  /esmakordselt ETV ekraanil 02.04.1989/

1988 Suvekaubandus (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör, operaator  /esmakordselt ETV ekraanil 29.04.1989/

1989 Kas oskame hoida ühte? Teine film (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator; stsenarist Ene Hion  /esmakordselt ETV ekraanil 02.04.1989/

1989 Kaugel ookeani serval (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, operaator; stsenarist ja režissöör Tõnis Kask

1992 Need vanad armastuskirjad (mängufilm), Freya Film/ Eesti Televisioon/ Eesti Moedisain, stsenarist (koos Lilian Põldre ja Aleksandr Borodjanskiga), režissöör

1993 Antsla. Sügis 1993 (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör

1994 Liv & Kristin (dokumentalfilm), Lege Artis Film, režissöör; stsenarist-toimetaja Ela Tomson

1995 Mineviku heli (dokumentaalfilm), Lege Artis Film, stsenarist (koos Ela Tomsoniga), režissöör

1996 Keisrilõige (dokumentaalfilm), ETV/ Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör

1997 Õpetaja (dokumentaalfilm), Lege Artis Film, režissöör; stsenarist Ela Tomson, produtsent Peeter Simm

1999 Poliitik (videofilm), Lege Artis Film, režissöör

2006 Pärnumaa päikeseringid (videofilm, vaatefilm), Pärnu Maavalitsuse tellimus, autor

2007 Georg (mängufilm), Allfilm/ Matila Röhr Productions, stsenarist (koos Aleksandr Borodjanskiga); režissöör Peeter Simm

2014 Koguja (dokumentaalfilm), Filmivabrik, stsenarist (koos Ela Tomsoniga), režissöör, operator

Auhinnad

1967 „Väike Merevaik“, III Balti vabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmide ülevaatus Kišinjovis – filmi „Ajast aega“ eest

1969 Eriauhind (parim spordifilm), III üleliiduline festival Leningradis – filmi „Perpetuum mobile“ eest

1975 II auhind, VI üleliiduline telefilmide festival Thbilisis – filmi „Colas Breugnon“ eest

1976 „Eesti Telefilmi“ toimetuskolleegiumi aastaauhind „Kadaka-Jass“ – filmi „Igavesti Teie“ eest

1977 Eesti NSV riiklik preemia – 1972–1976 loodud telefilmide eest

1979 Eriauhind, VIII üleliiduline festival Bakuus – filmi „Sooleib“ eest

1981 Muusikafilmide peapreemia, IX üleliiduline telefilmide festival Jerevanis – filmi „Muusikarüütel“ eest

1983 Diplom, X üleliiduline telefilmide festival Alma-Atas – filmi „Soomahl“ eest

1985 „Suur hammasratas“, TPI filmiklubi VIII filmifestival – filmi „Kevad südames“ eest

1985 Parim muusikaline mängufilm lastele, XI üleliiduline telefilmide festival Kiievis – filmi „Kevad südames“ eest

1986 Auhind parimale muusikafilmile, III Nõukogude Eesti filmifestival – filmi „Peadirigent“ eest

1992 “Need vanad armastuskirjad” - Eesti Oscari-komisjoni poolt valitud kandideerima Ameerika Filmikadeemia parima võõrkeelse filmi auhinnale

2001 Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia

Valikbibliograaafia

2016

Soosaar, M. (2016). Mati Põldre helisev poeem [80. sünnipäeva puhul]. Postimees, 25. okt, lk 18.

2014

Tuumalu, T. (2014). Mati Põldre on tagasi! [dokumentaalfilm antikvaar Olaf Esnast „Koguja“].  Postimees: AK, 22. veebr.

Valk, J. (2014). Uued vanad pildid [dokumentaalfilm antikvaar Olaf Esnast "Koguja"]. Sirp, 7. märts.

Saarep, S. (2014). Pildikesed koguja koopast [dokumentaalfilmist „Koguja“]. Teater. Muusika. Kino, nr 8-9, lk 151-153, ill.

2011        

Kaas, K. (2011). Mati Põldre: Seni kuni jõuan kaamerat käes hoida, ei kao unistused kusagile. Pärnu Postimees, 19. okt.

Vainokivi, M. (2011). Mati Põldre saab 75 - ikka juhtub! Postimees, 21. okt.

2010

Kulli, J. (2010). Georg Otsa elu: palju kirge, valet ja armastust [Mati Põldre jt mälestusi Georg Otsast]. Õhtuleht, 20. märts.

2009

Põldre, M. (2009). Esimene mehetegu. Õpetajate Leht, 13. veebr.

Naaber, M. (2009). Mati Põldre: „Mul on unistus teha film „Need vanad armastuskirjad“ muusikaliselt ja lavastuslikult võimsamaks. Pärnu Postimees, 13. juuni.

2008

Klaus, K. (2008). Vana film sai uue alguse [Ela Tomson ja Mati Põldre oma kooselust]. Eesti Naine, nr 1, lk 102-103, ill.

2007

Vilgats, E. (2007). Filmimees Mati Põldre ammune unistus täitus. Pärnu Postimees, 14. apr.

Allik, J. (2007). Nii nagu lustib ja peab [sellest, kuidas kolmel juuliõhtul etendati Karksi valla Lilli küla Nava talus Jaak Kõdari ajaloo- ja armastuslugu „Muinassaar“, lavastaja Mati Põldre]. Maaleht, 19. juuli.

Kulli, J. (2007). Armastusest abieluni läks 25 aastat [Mati Põldre ja Ela Tomson]. Elukiri, nr 8, lk. 6-11, ill.

Laulik, J. (2007). Muusikarüütliga ekraanile [intervjuu]. Nädal, 8. okt.

2000

Kasper, K. (2000). Jätkub dokumentaalsari „Loomakliinik“. Nädal, nr 38.

1999

Kasper, K. (1999). Kliinik täis hellust ja armastust [saatesarjast „Loomakliinik“]. Nädal, nr 41.

Laasik, A. (1999). Vaprate ja ilusate aega pandud dokument [tasuta poliitilise reklaamina Edgar Savisaarest tehtud filmist „Poliitik“]. Eesti Päevaleht, 14. okt.

1998

Koppel, A. (1998). Mati Põldre: „Armastus peab igas filmis olema“ [intervjuu]. Postimees Extra, 24. jaan.

Sisask, K. (1998). Armas õpetaja Lauri [filmist „Õpetaja“]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 72-74, ill.

Hansen, A. (1998). Mati Põldre, Georg Ots ja Elizabeth Taylor. Nädal, nr 39.

1997

Heinapuu, A. (1997). Libisemisest, mitte venelastest [filmist „Keisrilõige“]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 51-54, ill.

Raudam, T. (1997). Õpetaja [samanimelisest filmist]. Postimees, 20. dets.

1996

Kaugema, T. (1996). Tsaarilõige [filmist „Keisrilõige“]. Postimees, 24. aug.

Pilvre, B. (1996). Eesti kujundi loomine [filmist „Keisrilõige“]. Eesti Ekspress: TV-Nädal, 30. aug.

Simm, P. (1996). Suur mees minu laua taga. Juubelitervitus Mati Põldrele, Kultuurileht, 18. okt.

Kubo, M. (1996). Keerulised tunded. Käbi Laretei – plika vanast maailmast [filmist „Mineviku heli“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 84-89, 96, ill.

1995

Kärk, L. (1995). Tiivuline kaitseingel? [filmist „Liv & Kristin“]. Postimees, 5. jaan.

Teinemaa, S. (1995). Ühe vana armastuse lugu [Mati Põldre oma uuest filmist „Mineviku heli“]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 79-83, ill.

Teinemaa, S. (1995). Visioonidega tõsilugu elust, armastusest ja muusikast [filmist „Mineviku heli“]. Eesti Päevaleht, 28. dets.

1994

Aasaru, H. (1994). Sinilind sügiseses Antslas [filmist „Antsla. Sügis 1993“]. Sirp, 28. jaan.

Kubo, M. (1994). Pildikesi Antslast ehk Švejk ühes, õllepudel teises käes, nii see demokraatia tuleb [filmist „Antsla. Sügis 1993“]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 45-47, ill.

Kapstas, M. (1994). Reekviem hirmust ja armust [videofilmist „Liv & Kristin“]. Pühapäevaleht, 24. dets.

1993

Karro, T. (1993). „Tundmatu“ kangelane filmilinal [filmist „Need vanad armastuskirjad“]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 15-20, ill.

Elgula, J. (1993). „Need vanad armastuskirjad“ – film Raimond Valgrest. Esmaspäev, 25. jaan.

Ruus, J. (1993). Vastab Mati Põldre. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 3-13, ill.

1989

Pesti, A. (1989). Suur sula draakoni aastal ehk Kas oskame hoida ühte? [filmist „Kas oskame hoida ühte?“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 74-75, ill.

Kubo, M. (1989). Kulgemine vabadusse [filmist „Kas oskame hoida ühte?“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 75-76, ill.

1986

Link, E. (1986). Suure poisi juubel [Mati Põldrest]. Sirp ja Vasar, 24. okt.

1985

Lõhmus, A. (1985). Kevad? Südames? [filmist „Kevad südames“]. Edasi, 19. jaan.

1983

Raun, V. (1983). C. R. Jakobson pjedestaaliga ja pjedestaalita [filmist „Carl Robert Jakobson“]. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 76-78, ill.                                                                                                                                                          

1982

Mamers, J. (1982). Sülitsi eluga [intervjuu Eesti NSV teenelise kultuuritegelase Mati Põldrega]. Noorte Hääl, 6. jaan.

1980

Liidja, M. (1980). Georg Otsa filmiportree teleekraanil [intervjuu Mati Põldrega]. Õhtuleht, 19. märts.

Endre, S. (1980). Muusikarüütel. Kultuur ja Elu, nr 3, lk. 12-15, ill.

1978

Elmanovitš, T. (1978). Mati Põldre filmipõld. Rahva Hääl, 12. märts.                                                                       

 1977

Elmanovitš, T. (1977). Telefilmist „Igavesti Teie“. Sirp ja Vasar, 4. veebr.

Mutt, A. (1977). „Igavesti Teie“. Kultuur ja Elu, nr 3, lk. 40-43, ill.

Tamberg, K. (1977). Kineast Mati Põldre. Rahva Hääl, 20. aug.         

1972

Elmanovitš, T. (1972). Mati Põldre, filmidokumentalist-publitsist. Sirp ja Vasar, 21. jaan.