Avaleht

1929 - 1984

Režissöör ja stsenarist Jüri Müür sündis 7. jaanuaril 1929 Tartus. Juulis 1944 võeti ta Saksa lennuväe abiteenistusse. Seigelnud ilmasõja lõpuaastal Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Aafrikas, naasis ta 1946 Eestisse ning läks peagi Karjalasse – tööle Segeža tselluloosivabrikusse. Karjalas omandas ta keskhariduse. 1955 pääses Jüri Müür Moskvasse, õppima filmirežissööriks Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis (ukrainlasest filmiklassiku Oleksandr Dovženko meistriklass). N Liidu ihaldatuimas koolis oli ta koguni üliõpilaskomitee esimees. Pärast VGIKi lõpetamist 1960 asus Jüri Müür tööle Tallinna Kinostuudiosse. Tallinnfilmis lavastas ta viis mängufilmi ja kuus dokumentaalfilmi (neli tõsielufilmi valmisid stuudios Eesti Telefilm), näitles oma kolleegide töödes, kirjutas stsenaariume nukufilmidele („Verine John“, 1974; „Inspiratsioon“, 1975; „Kuldne eesel“, 1975). Viimasel töökohal Eesti Kinoliidu vanemkonsultandina aitas ta oluliselt elavdada kodumaist filmielu. Jüri Müür suri 17. novembril 1984 Tallinnas. Tema mälestusele on pühendatud kauaaegse kolleegi Enn Säde dokumentaalfilmid „Isand ja ori“ (1992, Tallinnfilm) ja „Jüri – see mulk ehk Mis tuul müürile teeb“ (2004, ProFilm).

Kohe oma esimese mängufilmiga „Ühe küla mehed“ (1961), mis oli ühtlasi VGIKi diplomitöö, pani Jüri Müür endast rääkima kui võimekast ja suurte eeldustega loojast. „Ühe küla mehed“ ja sellele järgnenud „Põrgupõhja uus Vanapagan“ (1964, koos Grigori Kromanoviga) olid teetähisteks Eesti rahvusfilmi taastekkele. Müür oli üks neist eesti filmitegijaist, kes murdsid Tallinnfilmis Leningradist siia internatsionaalse abi korras saadetud haltuurameeste võimu, olles üks kodumaise filmikunsti esimese tõusu vaimseid juhte. Hoolimata komparteisse kuulumisest oli Jüri Müüri elu ränkraske, ehk sellepärast veel raskemgi, et ta ei läinud propaganda ja pettustega kaasa. Tema ülejäänud mängufilmid on „Kirjad Sõgedate külast“ (1966, Juhan Smuuli pajatuste põhjal), „Inimesed sõdurisinelis“ (1968, Paul Kuusbergi romaani „Enn Kalmu kaks mina“ järgi) ja Aino Kalda jutustuse motiividel valminud „Reigi õpetaja“ (1977).

1970. aastail algatas Jüri Müür probleemse põllumajandusfilmi („Võõras higi“, 1973), mille hulka kuulub ka koos Enn Sädega teostatud „Künnimehe väsimus“ (1982). Lisaks „Võõrale higile“ oli onupoeg Märt Müür veel mitme ajakohase probleemiasetusega tõsielufilmi („Põllul pole lage“, 1974; „Läbi halli kivi“, 1975; „Adra järel“, 1976) kaasstsenarist või -režissöör. Kolme dokumentaalfilmi („Künnimehe väsimus“, 1982; „Kus kasvavad kivid?“, „Maa kivid“, mõlemad 1983) kaasautoriks oli Enn Säde. Need erksa närviga loodud Eesti tollast maaelu, s.o kolhoosielu probleeme sügavuti käsitlevad tõsielufilmid moodustavad Eesti dokumentalistikas omaette peatüki.

Filmograafia 

1961 Ühe küla mehed (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, režissöör

1964 Põrgupõhja uus Vanapagan (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör (koos Grigori Kromanoviga), stsenarist (koos Gennadi Kaledaga)

1964 Operaator Kõps seeneriigis (nukufilm), Tallinnfilm, dublaaži režissöör; režissöör Heino Pars

1965 Me olime kaheksateistaastased (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: Külvand); režissöör Kaljo Kiisk

1966 Kirjad Sõgedate külast (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (koos Juhan Smuuliga), näitleja (episoodiline osa)

1968 Inimesed sõdurisinelis (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (koos Paul Kuusbergi ja Lembit Remmelgaga)

1969 Leelo (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör

1971 Läbinähtud nähtamatud (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör

1971 Eesti NSV filmikunst (reklaam), Tallinnfilm, režissöör

1972 Mereväravad (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist

1972 Nõukogude Eesti (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, II režissöör; režissöör Mati-Jüri Põldre

1972 Maa saadab (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, stsenarist; režissöör Andres Sööt

1973 Hõbelaev (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör

1973 On niisugune elukutse (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist

1973 Võõras higi (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (koos Märt Müüriga)

1974 Põllul pole lage (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (koos Märt Müüriga)

1974 Aeg maha! (mängufilm), Eesti Telefilm, stsenarist (koos Hans Luigega); režissöörid Tõnis Kask, Ben Drui

1974 Verine John (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist (koos Elbert Tuganoviga); režissöör Elbert Tuganov

1974 Kuulake, rohi kasvab (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1975 Läbi halli kivi (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör (koos Märt Müüriga), stsenarist (koos Helgi Oidermaaga)

1975 Inspiratsioon (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist /M.T. Jürbert/; režissöör Elbert Tuganov

1975 Indrek (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: Ollino); režissöör Mikk Mikiver

1976 Ringvaade „Nõukogude Eesti“ nr. 3/4, Tallinnfilm, režissöör (koos Valeria Andersoniga)

1976 Adra järel (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, stsenarist (koos Märt Müüriga); režissöör Märt Müür

1976 Kuldne eesel (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist /M.T. Jürbert/; režissöör Elbert Tuganov

1977 Surma hinda küsi surnutelt (mängufilm), Tallinnfilm, toimetaja; režissöör Kaljo Kiisk

1977 Reigi õpetaja (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör

1977 Karikakramäng: Salakütt (lühimängufilm), Tallinnfilm, konsultant; režissöör Toomas Tahvel

1977 Karikakramäng: Tätoveering (lühimängufilm), Tallinnfilm, konsultant; režissöör Peeter Simm

1978 Kiri Giuliale (lühimängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: demineerija); režissöör Raul Tammet

1978 Ärge tapke vihmaussi (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, stsenarist (koos Edvin Nugisega); režissöör Heli Speek

1978 Köpenicki kapten (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist /M.T. Jürbert/ (koos Elbert Tuganoviga); režissöör Elbert Tuganov

1979 ... ja teeb trikke (joonisfilm), Tallinnfilm, dublaaži režissöör; režissöör Priit Pärn

1979 Suured pisiasjad (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, stsenarist (koos Rein Leemetiga); režissöör Harri Rehe

1979 Kui mehed laulavad (nukufilm), Tallinnfilm, stsenarist (koos Heino Parsiga); režissöör Heino Pars

1980 31. osakonna hukk (mängufilm), Tallinnfilm/ Gosteleradio, konsultant; režissöör Peeter Urbla

1980 Metskannikesed (mängufilm), Tallinnfilm, toimetaja; režissöör Kaljo Kiisk

1980 Ideaalmaastik (mängufilm), Tallinnfilm, konsultant; režissöör Peeter Simm

1981 Kaks päeva Viktor Kingissepa elust I-II (mängufilm), Eesti Telefilm, konsultant; režissöör Tõnis Kask

1981 Talumehesugu (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, toimetaja (koos Uno Heinapuuga); režissöör Maia Merkel

1981 Narri põldu üks kord... (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, stsenarist (koos Edvin Nugisega); režissöör Enn Säde

1981 Paberileht (nukufilm), Tallinnfilm, konsultant; režissöör Kalju Kivi

1982 Tere, hereford! (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, stsenarist; režissöör Julia Guteva-Sillart

1982 Künnimehe väsimus (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör (koos Enn Sädega), stsenarist (koos Enn Sädega)

1983 Suletud ring (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: politseiülem); režissöör Peeter Urbla

1983 Ka sõna on tegu (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist

1983 Kus kasvavad kivid? (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör (koos Enn Sädega), stsenarist (koos Enn Sädega)

1983 Maa kivid (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör (koos Enn Sädega), stsenarist (koos Enn Sädega)

1984 Imeline nääriöö (nukufilm), Tallinnfilm, monteerija (koos Irja Müüriga); režissöörid Riho Unt, Hardi Volmer

1984 Heinaaeg (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, stsenarist (koos Enn Sädega); režissöör Enn Säde

1984 Võõra nime all (mängufilm), Eesti Telefilm, stsenarist (koos Peeter Urbla ja Aigar Vahemetsaga); režissöör Peeter Urbla

Auhindu

1986 III Nõukogude Eesti filmifestival, Tallinn, Viljandi - auhind filmide "Kus kasvavad kivid", Maakivid", "Heinaeg" režissööridele ja kommentaatorile Jüri Müürile (postuumselt) ning Enn Sädele aktuaalse ühiskondlik-poliitilise tema parima käsitluse eest

1984 „Suur Hammasratas“ ja Kultuuriministeeriumi auhind, TPI filmiklubi VII festival, Tallinn – filmide „Kus kasvavad kivid“ ja „Maa kivid“ eest

1983 Esimene auhind avalike kinode jaoks tehtud filmide konkursil, VIII NSVL põllumajandusfilmide festival Alma-Atas – filmi „Künnimehe väsimus“ eest

1983 Hõbemedal NSVL Rahvamajandussaavutuste Näitusel – filmi „Künnimehe väsimus“ eest

1965 Suur Merevaik ja NSV Liidu Kinoliidu diplom, IV Balti vabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival Tallinnas – filmi „Põrgupõhja uus Vanapagan" eest

Valikbibliograafia

2013

Laasik, A. (2013). Vanapagana õndsuseotsing lõpeb apokalüptilise tulega [filmist "Põrgupõhja uus Vanapagan"]. Eesti Päevaleht, 11. jaan, lk 20.
Orav, Õ. (2011). “Kirjad Sõgedate külast” — vaatajate ees on muhedad ja mehised randlased. Maaleht, 9. apr.

2012

Säde, E. (2012). Sõdurisinelid on vaekausil koos ajaloo, filmi ja tõega [filmi “Inimesed sõdurisinelis” saaamisloost]. Eesti Päevaleht, 5. okt, lk 20.
Säde, E. (2012). Sõjafilm käis suure paugutamisega [filmi “Inimesed sõdurisinelis” saaamisloost]. Eesti Päevaleht, 5. okt, lk 20.

2010

Teder, T. (2010). Enn Säde: „Mind on võimsalt mõjutanud Jüri Müür ja Lennart Meri“ [intervjuu]. Sirp, 1. apr, lk 18-19.
Lõhmus, J. (2010). Esimene päris eestlaste tehtud film [„Ühe küla mehed“]. Maaleht, 30. dets.

2009

Säde, E. (2009). Uus Vanapagan Mulgimaalt [Jüri Müüri Moskva kinoinstituudi diplomitöö mängufilmi „ Maa peal“ (Põrgupõhja uus Vanapagan) käsikirja kaitsmise koosoleku, mis toimus 24. märtsil 1960, protokoll E. Säde kommentaaridega].  Sirp, 16. jaan, lk 16-17.
Säde, E. (2009). Kuidas Jüri Müür keskkonda kaitses [artikli autori viibimisest ühel filmipeol, kus oli häirivalt vali muusika ja sellega seoses meenutus intsidendist aastal 1969, mil Jüri Müüri ei lubatud Tartu restorani Tarvas]. Sirp, 9. apr, lk 18.
Ruus, J. (2009). Laulev eestlane [filmist "Leelo"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, 25. juuni, lk  7.
Kulli, J. (2009). “Inimesed sõdurisinelis”. Õhtuleht, 8. okt.
Erik, A. (2009). Vanapagan tegutses Suure-Jaani ümbruses [filmi „Põrgupõhja uus Vanapagan“ välisvõtetest  Suure-Jaani lähistel ja Kabala metskonna Tõrvaaugu näidismetsa rajatud Põrgupõhja filmitalu saatusest]. Sakala, 9. dets, lk 6.

2008

Kuik, V. (2008). Laulu tähendus [filmidest "Leelo" ja "Tuulepealsed leelod"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 106-113, fotod.
Hansen, V. (2008). Kuidas portreteerida rõõmu [filmidest "Leelo“ ja "Tuulepealsed leelod“]. Sirp, 25. jaan.

2007

Ammas, A. (2007). Enn Säde: "Restaureeritud "Leelo" on tänapäevase tehnoloogia ime" [intervjuu]. Eesti Päevaleht, 25. sept, lk 8-9.
Ammas, A. (2007). Juubelipeo film esilinastub ligi 40 aastat hiljem. Eesti Päevaleht, 25. sept, lk 8-9, foto.
Koppel, A. (2007). Tsenseeritud laulupeofilm jõuab algsel kujul ekraanile. Sirp, 19. okt.
Tuumalu, T. (2007). Tsenseeritud laulupidu. "Leelo“ lugu [intervjuu Enn Sädega]. Postimees, 9. okt.
Mihkelson, I. (2007). Film tõrjutud laulupeofilmidest ja mitte ainult sellest [filmidest "Leelo“ ja "Tuulepealsed leelod“]. Postimees: AK, 20. okt.
Feldmanis, A. (2007). Üks õige laulupeofilm [digitaalselt taastatud dokumentaalfilmist "Leelo“]. Eesti Päevaleht, 27. okt.

2005

Tuumalu, T. (2005). Jüri Müür on kui ajastu peegel [intervjuu Enn Sädega]. Postimees, 12. jaan.
Moss, R. T. (2005). Jüri – see mulk ehk mis juhtub südamevalukunstnikega… [filmist "Jüri – see mulk ehk Mis tuul Müürile..."]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 90-97, ill.
Balbat, M. (2005). Ausalt jäädvustatud Jüri Müür [filmist "Jüri – see mulk ehk Mis tuul Müürile..."]. Maaleht, 24. märts, lk 28-29.
Remsu, O. (2005). „Jüri – see mulk ehk Mis tuul müürile teeb“. Eesti Elu/ Estonian Life, 9. sept.
Ruben, A. (2005). Võimuka tuule murendatud Müür [filmist "Jüri – see mulk ehk Mis tuul Müürile..."]. Sirp, nr 48, 23. dets.

2004

Nugis, E. (2004). Ehtne eesti mees Jüri Müür 7. I 1929-17. XI 1984 [Jüri Müüri 75. sünniaastapäeva puhul]. Maaleht, 8. jaan, lk 21.
Koppel, M.-M. (2004). Jüri Müür – looja, ohver, messias, jäämurdja ja südamevalukunstnik. Kultuur ja Elu, nr 4, lk 40-43, ill.
Remsu, O. (2004). Mees, kes ei osanud iial mõõtu pidada [filmist "Jüri – see mulk"]. Postimees, 1. dets, lk 16.
Laasik, A. (2004). Säde näitab Müüri kui filmimeest sõdurisinelis [filmist "Jüri – see mulk"]. Eesti Päevaleht, 2. dets, lk 18.

2003

Tuch, B. (2003). Missija kinematografista [intervjuu Enn Sädega, kes teeb dokumentaalfilmi oma 20 aasta eest surnud kolleegist Jüri Müürist ning meenutab tema jõulist isiksust. Ka E. Säde dokumentaalfilmist "Jätkusõja viimased sõdurid"]. Эстония, 2. sept, lk 9.

2002

Ruus, J. (2002). Vanapagana kaasaegsed [mängufilmist "Põrgupõhja uus Vanapagan"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 43, 24. okt.

1999

Säde, E. (1999). Mees üle müüri [Jüri Müüri (7.01.1929 - 17.11.1984) 70. sünniaastapäevaks]. Postimees, 9. jaan, lk 6-7.
Merisalu, T. (1996). Päeva film [mängufilm „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Sõnumileht,  27. aprill.
Ruus, J. (1996). „Põrgupõhja uus Vanapagan“. Eesti Ekspress: TV-Nädal, 26. aprill.

1994

Vilbre, R. (1994). Jüri Müüri esimene pruut [„Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Eesti Ekspress: TV-Nädal, 23. dets, lk 52-53.

1993

Ehasalu, T. (1993). Koduloom, Tasuja ja Vanapagan [kahest „Põrgupõhja uue Vanapagana“ filmist (1964 ja 1977)]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 45-57, ill.

1986

Müür, J., Säde, E. (1986). Neli aastat enne aega [dokumentaalfilmi "Künnimehe väsimus" teest ekraanile]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 20-29, ill.

1985

Telliskivi, V. (1985). Heinategu, heinavedu [filmist "Heinaaeg"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 70-71, ill.

1984

Müüripeal, M. (1984). Künnimees ei tohi väsida. Sirp ja Vasar, 24. veebr.
Tuch, B. (1984). Et künnimehed ei väsiks [dokumentaalfilmidest „Kus kasvavad kivid“ ja „Maa kivid“]. Õhtuleht, 28. apr.

1983

Balbat, M. (1983). Filmidest ja elust [Müüri ja Säde filmitriloogia "Kus kasvavad kivid", "Maa kivid" ja „Künnimehe väsimus“ vastuvõtust Kinomajas]. Sirp, 21. okt.
Ringküsitlus: tõsielufilm ajapeeglis (1983). [Vastavad Viivi Grossschmidt, Andres Sööt, Peep Puks, Heli Speek, Valeria Anderson, Peet Väinastu, Uno Heinapuu]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 25-33.      
Müür, J. (1983). Eesti Telefilm ekraanil. "Kus kasvavad kivid". "Maa kivid". Televisioon, 19. - 25. sept.
Heinapuu, U. (1983). Künnimehe väsimus [samanimelisest dokumentaalfilmist]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 33-34, ill.
Ruus, J. (1983). Põllumehed "Künnimehe väsimusest": vestlusringist "9. Mai" kolhoosis. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 35.

1982                                                                                                                                            

Sinimets, I. (1982). Eesti film ungari kriitikute pilgu läbi [filmist „Reigi õpetaja. Ref: Loránd, G. (1981). Skorpio. Filmvilág, Budapest, nr 4, lk. 45]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 18.
Rekand, R. (1982). "Tere, hereford!" [Intervjuu Jüri Müüriga]. Ekraan, nr 12.

1981

Loránd, G. (1981). Skorpio [filmist “Reigi õpetaja”]. Filmvilág, Budapest, nr 4, lk 45.
Sinimets, I. (1981). Eesti film ungari kriitikute pilgu läbi [filmist “Reigi õpetaja”. Ref: Loránd, G. (1981). Skorpio. Filmvilág, Budapest, nr 4, lk 45]. Sirp ja Vasar, 4. dets, lk 11. 
Бельчиков Р.Х. Всесоюзное объединение „Союзинформкино“ Госкино СССР [filmist “Reigi õpetaja”] (1981). Кино Эстонии. Советское многонациональное, nr 5 (340), Москва, lk 23-24.

1980

Giera, J. (1980). Gegen Dogmatismus und Machtmiβbrauch: “Der Skorpion” [filmist “Reigi õpetaja”]. Filmspiegel, Berlin, nr 2, lk 12.
Lindqvist, A. (1980). Eestiläinen Kallas-tutkinta [filmist “Reigi õpetaja”]. Kansan uutiset, Helsinki, 2. jaan.

1979

Tamberg, K. (1979). Põllumajanduse ainestik filmilindil [dokumentaalfilmidest „Võõras higi“, „Adra järel“, „Linn ja maa“ jt]. Rahva Hääl, 21. jaan, lk 3.
Pinigis, G. (1979). Gyvenimas nugali dogmas [filmist “Reigi õpetaja”]. Panevežio tiesa, 4. apr.
[Der Skorpion: filmist “Reigi õpetaja”] (1979). Morgen, Berlin, 22. dets.

1978

Kevvai, L. (1978). Tegijad tahavad küsida [kohtumiselt „Reigi õpetaja“ loomingulise kollektiiviga]. Edasi, 5. märts.
Liidja, M. (1978). “Reigi õpetaja” ümber. Õhtuleht, 16. märts.
Endre, S. (1978). “Reigi õpetaja” - legend ja tegelikkus. Noorte Hääl, 22. märts.
Beltšikov, R. (1978). Keskustelemme Reigin papista [tõlk. K. Uusitalo]. Kinolehti, Helsinki, nr 4, lk 12-13.

1977

Куби, В. (1977). Плуг и роза [dokumentaaalfilmist "За плугом" = „Adra järel“]. Советская Эстония, 20. jaan.
Endre, S. (1977). See mees on ikka õigel teel... [dokumentalistide J. ja M. Müüri 1973-1976 valminud põllumajandusteemaliste filmide päev Sakus]. Noorte Hääl, 9. veebr, lk 2.
Ruus, J. (1977). Filmist "Adra järel". Sirp ja Vasar, 18. veebr, lk 12.
Jürisson, A. (1977). Filmitakse “Reigi õpetajat”. Kodumaa, 17. aug, lk 5.

1975

Arvamusi laulupeofilmidest (1975). Sirp ja Vasar, 28. nov. lk 11.

1974

Eesti Telefilm ekraanil. Muusikafilm "Hõbelaev" (1974). Televisioon, 4. - 10. märts.

1973

Eesti Telefilm ekraanil. Dokumentaalfilm "Mereväravad" (1973). Televisioon, 21. - 28. jaan.

1972

Tobro, V. (1972). Rmt: Kirjandus ja film [filmidest „Põrgupõhja uus Vanapagan“, „Kirjad sõgedate külast“ ja „Inimesed sõdurisinelis“]. Tallinn: Eesti Raamat, lk 18, 22-23, 27-31, 68-69.
Heinapuu, U. (1972). Dokumentalistika arvustustules [filmidest «Eesti NSV», «Okkaline rada», «Tühi aeg», «Veel kord kevadest», «Üks öö», «Rikas anne», «Kümnevõistlejad» ja «Leelo»]. Sirp ja Vasar, 4. veebr.
Elmanovitš, T. (1972). Meie dokumentaalfilmi arenguprobleeme [filmidest "Eesti NSV", "Okkaline rada", "Tühi aeg", "Veel kord kevadest", "Üks öö", "Rikas anne", "Kümnevõistlejad" ja "Leelo"]. Rahva Hääl, 1. apr.

1968

Inimesed sõdurisinelis = Люди в солдатских шинелях [filmi loojatest] (1968). Ekraan = Экран, nr 6, lk 4, 12.
Müür, J. (1968). Inimesed sõdurisinelis = Люди в солдатских шинелях. Ekraan = Экран, nr 6, lk 2-3, 11.
Pähklimägi, A. (1968). Uue laiekraanfilmi esilinastus [“Inimesed sõdurisinelis”]. Õhtuleht, 13. juuli.
Vesmes, A. (1968). Inimesed sõdurisinelis. Kodumaa, 17. juuli, lk 5.
Melts, T., Parktal, L., Paul, I. (1968). Ekraanil on “Inimesed sõdurisinelis”. Rahva Hääl, 18. juuli.
Jõgi, O. (1968). Mõtisklusi ja meenutusi pärast vastse filmi esilinastust [“Inimesed sõdurisinelis”]. Sirp ja Vasar, 19. juuli, lk 1, 6.
Хаак, И., Ставитская, С. (1968). Это было так [filmist “Inimesed sõdurisinelis”]. Сов. Эстония, 21. juuli.
Sikemäe, I. (1968). Mehed, sinelid ja mälestused: Filmi “Inimesed sõdurisinelis” puhul. Rahva Hääl, 21. juuli.
Matjus, Ü. (1968). Ei üksi, siis hulganisti [filmist “Inimesed sõdurisinelis”]. Edasi, 24. juuli.
Maksim, T. (1968). Uuralitest Tehumardile [filmist “Inimesed sõdurisinelis”]. Õhtuleht, 25. juuli.
Tobro, V. (1968). Kui voorused ja puudused on kaksikvennad [filmist “Inimesed sõdurisinelis”]. Noorte Hääl, 25. juuli.
Муст. Л. (1968). Одетые в шинели [filmist “Inimesed sõdurisinelis”]. Молодежь Эстонии, 6. aug.
Müür, J. (1968). Üksi ja hulganisti [filmist “Inimesed sõdurisinelis”: vastukaja Ü. Matjuse artiklile]. Sirp ja Vasar, 30. aug, lk 5.
Inimesed sõdurisinelis = Люди в солдатских шинелях. (1968). Kino = Кино, nr 11, lk 12, 16.
Сенин, И. (1968). “Он был, как все мы” [filmist “Inimesed sõdurisinelis”]. Комсомольский Узбекистан, Ташкент: 7. nov.
Стрельцова, А. (1968). Люди в шинелях и другие [filmist “Inimesed sõdurisinelis”]. Правда Востока, Ташкент: 27. nov.

1967

Saar, A. (1967). Sõdur, probleem, töö [filmi „Inimesed sõdutisinelis“ võtetest]. Noorte Hääl, 21. juuli.
Tobro, V. (1967). Kui entusiasmist on saanud inerts... [filmist „Kirjad Sõgedate külast“] Edasi, 23. juuli.
Rozite, I. (1967). Par juru un cilvekiem [filmist „Kirjad Sõgedate külast“]. Cina, 5. aug.
Брежге, О. (1967). Еще песня не спета [filmist „Kirjad Sõgedate külast“]. Сов. Латвия,, 6. aug.
Kavald, A. (1967). Enn Kalm Emajõe kallastel [vestlus Jüri Müüriga filmi „Inimesed sõdutisinelis“ võtetest]. Edasi, 19. aug.
”Inimesed sõdurisinelis” [filmivõtetest] (1967). Sirp ja Vasar, 1. sept, lk 6.

1966

Tooming, P. (1966). Tormiselt merelt katuse alla [filmi „Kirjad Sõgedate külast“võtetest]. Noorte Hääl, 6. jaan.
Хлоплянкина, Т. (1966). Рыбак спешит на съемку [filmist „Kirjad Sõgedate külast“]. Сов. экран, nr 5, lk 12-13.
Eile esilinastus “Kirjad Sõgedate külast” (1966). Rahva Hääl, 23. aug.
Грингаут, Е. (1966). „Письма из деревни Сыгедате” [filmist „Kirjad Sõgedate külast“]. Молодежь Эстонии, 23. aug.
Link, E. (1966). “Kirjad Sõgedate külast”. Sirp ja Vasar, 26. aug, lk 5.
Maksim, T. (1966). Ebaõnnestunud [filmist „Kirjad Sõgedate külast“]. Õhtuleht, 2. sept.
Хаак, И. (1966). Без прочного фундамента [filmist „Kirjad Sõgedate külast“]. Сов. Эстония, 8. sept.
Tobro, V. (1966). Kavatsus ja teostus [filmist „Kirjad Sõgedate külast“]. Noorte Hääl, 11. sept.
Unt, M. (1966). Uue eesti filmi arvustus, kus rohkem küll kõigest muust räägitakse [filmist „Kirjad Sõgedate külast“]. Edasi, 18. sept; ka rmt: Unt, M. (1989). Kuradid ja kuningad. Tallinn, Eesti Raamat, lk 26-30.
Tamberg, K. (1966). “Kirjad Sõgedate külast”. Rahva Hääl, 4. okt.

1965

Põrgupõhja uus Vanapagan = Новый Ванапаган из Пыргупыхья (1965). Ekraan = Экран, nr 3, lk 1-2.
Галанов, В. (1965). Показывает «Таллинфильм» [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“].  Литературная газета. Москва, 27. märts.
„Suur Merevaik“ jäi Tallinnfilmile [filmi „Põrgupõhja uus Vanapagan" eest] (1965). Sirp ja Vasar, 2. aprill.
Громов, Е. (1965). Приобщение к истокам [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“].  Искусство кино. Москва, nr 7, lk 40-43.
Долынин, Б. (1965). Новый Нечистый из Преисподней [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Советский фильм. Москва, nr 8, lk 22-23.
Кузес, Ю. (1965). Новый Нечистый из Преисподней [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“].  Спутник кинозрителя. Москва, nr 8, lk 10-11.
Рязанцева, Н. (1965). Новый Ванапаган [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Спутник кинозрителя. Москва, nr 8, lk 7.
Dimza, G. (1965). Jaunnedel uz ekraniem [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Cina. Riga, 6. аug.
Гордон, А. (1965). В поисках блаженства [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Ригас Баллс. Рига, 12 aug.
Брежге, О.(1965). Эстонская классика на экране [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Советская Латвия. Рига, 14. аug.
Матусевич, В. (1965). Сага об арендаторе Юрке [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Московская правда. Москва, 18. aug.
Jašinskaite, I. (1965). Idomi pažintis [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Vakarines naujienos. Vilnius, 19. aug.
Яшинскайте, И. (1965). Интересное знакомство [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“].  Вечерние Новости. Вильнюс, 19. aug.
Vaitiekunaite, R. (1965). Kodel Jurka neliko doras? [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Kauno tisea, 20. aug.
Надеждина, Н. (1965). Памфлет о Нечистом [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Советская Татария. Казань,  21. aug.
Иванова, В. (1965).  Право быть человеком [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Советское кино. Москва, 28. aug.
Роман, Е. (1965). Паркэ-й-аша… [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Молдова сочиалистэ. Кишинев,  28. aug.
Казанский, Ш. (1965). « Новый Нечистый из Преисподней» [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Социалистик Татарстан. Казань, 29. aug.
Кузнецов, В. (1965). Новый Нечистый [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Омская правда, 25, sept.
„Didžiojo gintaro“ filmas „Naujas nelabasis iš pragaro“ [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“] (1965). Ekrano naujienos. Vilnius, nr 15, lk 12.
Вейцман, Е. (1965). Вроде бы так… [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Советский экран, nr 15, lk 11, 13.
Naujas nelabasis iš pragaro [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“] (1965). Ekrano naujienos. Vilnius, nr 29, lk 7-9.
Новый Нечистый из Преисподней [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“] (1965).  Новости экрана. Вильнюс,  nr 29, lk 7-9.

1964

Saul, J. (1964). Hetketi „Maa peal“ [filmi „Põrgupõhja uus Vanapagan“ võtetest]. Kultuur ja Elu, nr 2, lk 32-35.
Kromanov, G., Müür, J. (1964). Mis on valmis, teoksil, kavas. Sirp ja Vasar, 15. mai.
Saar, A. (1964). Kirjandusklassika elustub ekraanil [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Kodumaa, 10. juuni.
Плоом, И. (1964). Образы Таммсааре на экране [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Советская Эстония, 14. juuni.
Ojamaa, P. (1964). Kui ehitati „Põrgupõhjat“ [filmi loomisest]. Noorte Hääl, 17. juuni.
Уйбо, К. (1964). Классика оживает на экране [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Советская Эстония, 17. juuni.
Külvet, E. (1964). „Põrgupõhja uus Vanapagan“ romaanist ekraanile [kohtumiselt loomingulise kollektiiviga]. Kommunist, 23. juuni.
Künt, P. (1964). Esimese Tammsaare-filmi puhul [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Rahva Hääl, 23. juuni.
Luik, H. (1964). Elamust pakkuv film [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Õhtuleht, 24. juuni.
Link, E. (1964). Klassika ekraanil [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Sirp ja Vasar, 26. juuni.
Tamberg, K. (1964). „Põrgupõhja uus Vanapagan“. Noorte Hääl, 26. juuni.
Tobro, V. (1964a). Alus on rajatud [Mõttemõlgutusi esimese Tammsaare-filmi „Põrgupõhja uus Vanapagan“ puhul]. Edasi, 28. juuni.
Хельм,Т. (1964). О людях самого знатного рода… [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Молодёжь Эстонии, 30. juuni.
Jõgi, O. (1964). Kirjanik, stiil, „Põrgupõhja“. Looming, nr 7, lk 1079-1087.
Murd, A. (1964). „Põrgupõhja uus Vanapagan“. Tee Kommunismile, 4. juuli.
Kruustee, V. (1964). Kirjanike elav sõna ekraanil [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Nõukogude õpetaja, 15. aug.
Толченова, Н. (1964). Чувства добрые [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Советская Россия. Москва, 23. okt.
Remmelgas, L. (1964). Põrgupõhja uus Vanapagan = Новый Нечистый из Преисподней. Kino=Кино, nr 11, lk 1-5.
Колесникова, Н. (1964). «Хитрый» Антс и его брат Олев [filmist „Põrgupõhja uus Vanapagan“]. Советский Экран, nr 20, lk 12.

1963

Kalda, E. (1963). Uudiseid “Tallinnfilmist” [filmi „Ühe küla mehed“ ühiskondlikust läbivaatusest]. Rahva Hääl, 11. jaan.
Сухаревич, В. (1963). Только правда [filmist „Ühe küla mehed“]. Известия, 11. jaan.
Назмутдинов, Р. (1963). Их было пятеро [filmist „Ühe küla mehed“]. Знамя коммунизма, Усть-Каменогорск, 18. jaan.
Иванова, А. (1963). Люди моря молчаливы [filmist „Ühe küla mehed“]. Зап. Казахстан, Актюбинск, 20. jaan.
Розите, И. (1963). “Парни одной деревни” [filmist „Ühe küla mehed“]. Сов. Латвия, Рига, 25. jaan.
Испытание чувств [filmist „Ühe küla mehed“] (1963). Сов. Башкирия, Уфа, 29. jaan.
Новый кинофильм [filmist „Ühe küla mehed“] (1963). Орехово-Зуевская правда, 30. jaan.
Roosimägi, E. (1963). Kaval-Ants ja Vanapagan meie mail [filmi „Põrgupõhja uus Vanapagan“  võtetest]. Tee Kommunismile, 5. okt, fotod.
„Põrgupõhja uus Vanapagan“ tuleb kinolinale (1963). Ekraan, nr 11, lk 11-12.
Teder, E. (1963). Kaval-Antu ja Vanapagana kodukohas [filmi „Põrgupõhja uus Vanapagan“  võtetest]. Edasi, 10. nov.

1962

Aarma, R. (1962). Samm edasi [filmist „Ühe küla mehed“]. Rahva Hääl, 20. veebr.
Liiva, K. (1962). Mehed ühest külast pole mitte alati ühe küla mehed [filmist „Ühe küla mehed“]. Õhtuleht, 21.veebr.
Kallaste, V. (1962). “Ühe küla mehed”. Noorte Hääl, 22. veebr.
Рихтер, Л. (1962). “Парни одной деревни” [filmist „Ühe küla mehed“]. Сов. Эстония, 22. veebr.
Kosenkranius, I. (1962). “Ühe küla mehed”. Sirp ja Vasar, 23. veebr.
Юрна, Т., Самсоньевская, Е. (1962). Проверка испытанием [filmist „Ühe küla mehed“]. Молодежь Эстоний, 27. veebr.
Korp, A. (1962). “Ühe küla mehed”. Pärnu Kommunist, 1. märts.
“Парни одной деревни”. (1962). Социалистическая Осетия. Орджоникидзе, 20. märts.
Tõruvere, Ü. (1962). Ühe küla meestest ja naistest [filmist „Ühe küla mehed“]. Noorte Hääl, 27. märts.
Михайли, Н. (1962). Любовь к родной земле [filmist „Ühe küla mehed“]. Сов. Молдавия, Кишинев, 12. okt.
Медведева, Г. (1962). Задачи с пятью неизвестными [filmist „Ühe küla mehed“]. Сов. экран, Москва, nr 23, lk 10.
“Парни одной деревни”. (1962). Московская кинонеделя, 31. dets.

1961

Järev, L. (1961). Ühe küla mehed. Pilt ja Sõna, nr 11, lk 22-23.
Ühe küla mehed = Парни одного села (1961). Ekraan = Экран, nr 12, lk 7-8.

Dokumentaalfilmi „Jüri – see mulk“ (2004) sünopsis ETV kodulehelt:

„Film on Jüri Müürist, kolleegist ja sõbrast, eesti filmimehest (1929–1984). Ja ajahetkedest tema ümber. 15-aastase poisina – juulis 1944 läheb ta Saksa Lennuväe Abiteenistusse, seikleb sõja lõpulahingute aegu Saksamaal, Prantsusmaal, Aafrikas, tuuakse 1946. aastal Eestisse tagasi ja kaob varsti Karjalasse, tööle paberivabrikusse – kaugemale KGB haardest. Film tahab kõnelda noortest eesti poistest, kes nii või naasugusel moel olid haaratud Teise maailmasõja hullusse, millest nad tegelikult enam kunagi ei pääsenud. Mõne aasta pärast, 1955. aastal läheb see „mees Karjala metsast” äkki Moskvasse õppima filmirežissööriks. Kas meil õnnestub lähemale jõuda mõistatusele, kuidas sellest üdini ratsionaalse, talupoja oiuga mehest saab kunstnik? Või – kui soovite – kuipalju murdeeas läbi ja üle elatud sõda mõjutab inimese saatust, eluhoiakuid, vaimset ja füüsilist tervist? Jüri Müürist saab saatuse tahtel kuuekümnendate aastate Eesti (olgu pealegi – Nõukogude Eesti) rahvusliku filmi sünni omamoodi jäämurdja. Viis täispikka mängufilmi, paarkümmend dokfilmi, pluss kamaluga stsenaariume, arvustusi, noorte filmimeeste juhendamisi… Eesti filmi tegijamees. Jüri oli selle raskepärase, iseennast üha uuesti tootva, tapva ja jälle üles äratava kinomasinavärgi lahutamatu koostisosa. Ta oli selle ohver ning ühtaegu ka looja. Jüri võis, jalad harkis, peast ette kanda kümme lehekülge saksakeelset Heinrich Heinet, aga ta võis ka kusagil nõukogulikus ministeeriumis hääle kähedaks karjuda eesti filmitegijate või põllumeeste „ühise asja nimel”. Meie film tahab säilitada Jüri Müüri kui kaasalööja, mitte pealtvaataja fenomeni. Ja ülepea – lahkunud elavad seni, kuni neid mäletatakse.“
Enn Säde, filmi autor