19.06.2024
Langetame leinas pea – lahkunud on meie peatoimetaja Hagi Šein.
Eesti Filmi Andmebaasi toimetus
14.03.2024
Professionaalne žürii valis filmivaldkonna EFTA nominendid 2024. Enim nominatsioone – kokku 11 kategoorias – kogus Rainer Sarneti film "Nähtamatu võitlus", lisaks on nomineeritud ka filmi valmimist jälgiv dokfilm "Rainer Sarneti nähtamatu võitlus". Seitsmes kategoorias on nomineeritud "Tume paradiis", neljas kategooras "Savvusanna sõsarad". EFTA gala toimub 12.aprillil.
03.01.2024
Neitsi Maali auhinna 2023. aasta eest sai dokumentaalfilm "Savvusauna sõsarad", režissöör Anna Hints . "Anna Hints ja teised osalised väärivad tunnustust turvalise tunderuumi loomise eest filmis, mis ühendab inimesi ning on viinud Eesti kultuuri kinoekraanidele üle maailma,” ütles Eesti Filmiajakirjanike Ühingu esimees Andrei Liimets.
Aasta filmiajakirjaniku tunnustuse pälvis Johannes Lõhmus põhjaliku ja süvitsi mineva filmikriitika viljelemise, sealhulgas filmipärandi mõtestamise ja esile tõstmise eest. Lõhmus on kirjutanud aktiivselt väljaannetele nagu Eesti Ekspress, Sirp, Teater. Muusika. Kino ja Estonian Film.
Kaks Eesti filmi pääses Oscaritel järgmisse vooru
23.12.2023
Oscari nominentide eelvalikusse lühianimafilmi kategoorias pääsesid Priit Tenderi "Koerkorter" ning Morten Tšinakovi ja Lucija Mrzljaki "Eeva" . Anna Hintsi "Savvusauna sõsarad" dokumentaalfilmi ega ka rahvusvahelise filmi kategoorias edasi ei pääsenud.
Selgusid Neitsi Maali auhinna nominendid
22.12.2023
Eesti Filmiajakirjanike Ühing kuulutas välja viis filmi, mis kandideerivad jaanuari alguses Eesti vanimale, 31. korda välja antavale Neitsi Maali auhinnale.
"Kadunud sokid", lavastaja Oskar Lehemaa
"Nähtamatu võitlus", lavastaja Rainer Sarnet
"Põrgu katlakütja", lavastajad Kullar Viimne, Erik Norkroos
"Päikeseaeg", lavastaja Liis Nimik
"Savvusauna sõsarad", lavastaja Anna Hints
Täpsemalt:
Kultuur.ERR, 22.12.2023, https://kultuur.err.ee/1609202632/selgusid-neitsi-maali-auhinna-tanavused-kandidaadid
„Savvusanna sõsarad“ pälvis Euroopa parima dokfilmi auhinna
10.12.2023
9. detsembril kuulutati Berliinis Euroopa filmiauhindade tseremoonial välja ka parima dokfilmi preemia laureaat. Auhinna võitis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusauna sõsarad"".
„Savvusanna sõsarate“ kõrval oli Euroopa parima dokfilmi auhinnale nomineeritud ka Tartuffi raames Eesti vaatajate ette jõudnud Lea Globi dokfilm „Apolonia, Apolonia“, Kaouther Ben Hania „Neli tütart“, tänavu PÖFF-il linastunud Hanna Badziaka ja Alexander Mihalkovich „Isamaa“ ja sel aastal Berliini filmifestivali Kuldkaru pälvinud „Adamantil“.
Nominendid ja võitjad valis välja Euroopa filmiakadeemia, kuhu kuulub 4600 liiget üle Euroopa. Euroopa Filmiakadeemia on 1988. aastal asutatud Euroopa filmitegijate ühendus, mis annab välja Euroopa Filmiauhindu 24 kategoorias. Tegemist on Euroopa filmidele antava kõrgeima tunnustusega.
„Savvusanna sõsarad“ on ka Eesti kandidaatfilm parima rahvusvahelise filmi kategoorias eesootavatel Oscaritel ning pretendeerib ka parima dokfilmi kategoorias.
EFTA 2023 filmiauhinnad jagatud.
14.04.2023
EFTA 2023 filmiauhindade võitjad selgusid 14.aprillil juba 7. korda toimunud EFTA galal.
15.03.2023
Professionaalne filmizürii valis filmivaldkonna EFTA nominendid 2023. Esimest korda hakkavad filmitegijad koos hääletama võitjaid. EFTA gala toimub 14.aprillil.
Uus veebikeskkond Eesti kroonikafilmidega tutvumiseks - kinokroonika.ee
01.03.2023
1. märtsil tutvustati TLÜ CUDAN OPEN LABis valminud uut kinokroonika veebikeskkonda kinokroonika.ee. Keskkond loodi “Kinokroonika uurimisprojekt. Arvutuslik andmete rikastamine ja Eesti ringvaadete kaugvaatamine (1922-1997)” raames eesmärgiga rikastada Eesti kinokroonika ringvaadete metaandmeid ja muuta need avalikuks, et igaüks saaks Eesti kinokroonika ajalooga tutvuda. Veebileht võimaldab kasutajal interaktiivsete jooniste abil ringvaadete metaandemid uurida. Uuringu andmed põhinevad Rahvusarhiivi filmiarhiivi ja Eesti Filmi Andmebaasist pärinevatel digiteeritud kinokroonika ringvaadete videotel ja nende metaandmetel.
Projekt käsitleb ringvaateid kultuuriandmete analüüsi kontekstis, mis on multidistsiplinaarne lähenemine kultuuri uurimisele. Kuigi kinokroonika ringvaateid on võimalik vaadata Rahvusarhiivi filmiarhiivi ja Eesti Filmi Andmebaasi veebilehtedelt, siis Kinokroonika veebiliides võimaldab analüüsida ringvaateid kui suurandmeid ja visualiseerida andmete erinevaid elemente, et mõista nende filmimise mitmekülgseid aspekte – ringvaadete teemasid, nende ajalisi muutusi, aga ka järjepidevust. Meie eesmärk on visualiseerida andmeid viisil, mis võimaldab igaühel teha kultuuri suurandmete analüüsi.
29.01.2023
Anna Hints võitis oma täispika dokumentaalfilmiga "Savvusanna sõsarad" USA-s Sundance'i filmifestivalil maailmakino dokfilmide võistlusprogrammi parima režissööri preemia. See on esimene Eesti režissööri ja Eesti peatootmises valminud dokumentaalfilm, mis jõudis ühele maailma viiest olulisimast filmifestivalist.
06.01.2023
Neitsi Maali auhinna 2022. aasta eest sai dokumentaalfilm "Machina Faust", lavastaja Kaupo Kruusiauk. Aasta filmiajakirjanikuks valiti ERR-i kultuuriportaali vastutav toimetaja Kaspar Viilup.
22.12.2022
Eesti Filmiajakijanike Ühingu kuulutas nominentideks:
mängufilmi "Kalev", lavastaja Ove Musting,
dokumentaalfilmi "Machina Faust", lavastaja Kaupo Kruusiauk,
animafilmi "Sierra", lavastaja Sander Joon,
mängufilmi “Tagurpidi torn”, lavastaja Jaak Kilmi,
dokumentaalfilmi “Vaino Vahingu päevaraamat”, lavastaja Rainer Sarnet.
Neitsi Maali auhind aasta parimale filmile antakse seekord välja 30ndat korda.
Täna avati eesti filmipärandi digitaalne kodu Arkaader
13.12.2022
Täna avasid Rahvusarhiiv ja Eesti Filmi Instituut veebiplatvormi Arkaader.ee, mis toob vaataja jaoks ühte kohta kokku eesti filmipärandi – nii mängu-, dokumentaal ja animafilmid kui ka kinokroonikad. Arkaadri eesmärk on teha meie ühise visuaalse mälu avastamine hõlpsaks ja huvitavaks. Arkaader.ee annab filmisõbrale võimaluse vaadata uuesti vanu lemmikuid, avastada teenimatult unustusse jäänud filme ning uuemat eesti kino. Avamishetkel on Arkaadris saadaval üle 400 Tallinnfilmi filmi, kaardilt on leitav enam kui 1200 kroonikapala ning filmihuvilisi ootab 33 valikkogu, uut sisu lisandub pidevalt.
Vaata pressiteadet siit.
12.12.2022 konverentsi veebiülekande link
09.12.2022
Andmebaasi 10. aastapäeva konverentsi "Kultuuriandmed - kellele ja milleks?" 12.12.2022 algusega kell 9.45 saab veebis jälgida siit.
Ilmus "Filmistatistika vihik 1912-2022"
05.12.2022
Hagi Šeini ja Reet Sokmanni koostatud “Filmistatistika vihik. Eesti film 110” ilmus Eesti filmi andmebaasi 10. sünnipäevaks. Trükis on põhjaliku andmeanalüüsi põhjal koostatud statistikakogu, milles 46 tabeli, 34 joonise ja 24 sõnapilve abil esitatakse esmakordselt koondandmestik filmitootmise kohta Eestis 1912-2022. Kogumikku levitatakse andmebaasi sünnipäevakonverentsil, edaspidi saavad huvilised selle omandada Eesti FIlmi Instituudist. Suur osa kogumiku andmetest publitseeritakse ka andmebaasi veebis.
Eesti filmitegijate biograafiline leksikon on valmis
05.12.2022
Maikuus alustatud töö Eesti filmitegijate biograafilise leksikoni uuendamiseks on valmis ja sisaldab nüüd ligi 1500 filmilooja nime.
Andmebaasi avalehe suur ekraan veel töös
28.11.2022
Suurendame veebilehe avaekraani. Mõnda aega võib fotode kuvamine sellel olla proportsioonist väljas. Vabandame ebamugavuste pärast, püüame selle vea kiiresti parandada.
Eesti filmi andmebaasi 10. aastapäeva tähistav konverents 12.12.2022
18.11.2022
Eesti filmi andmebaasi 10. sünnipäeva tähistav konverents „Kultuuriandmed – kellele ja milleks?“ toimub esmaspäeval, 12. detsembril 2022 kell 9.45-15 Tallinna Ülikooli BFM kinosaalis Narva mnt 27.
MTÜ Eesti Filmi Andmebaas alustas tegevust detsembris 2007 ja Eesti rahvusfilmograafia veebis www.efis.ee avati 12.12.2012. Niisiis on põhjust tähistada nii 15ndat kui 10ndat aastapäeva. Tänaseks sisaldab andmebaas kirjeid üle 19 000 filmiteose ja üle 31 000 filmitegija kohta, lisaks ulatuslikku andmestikku meie filmikultuurist. Andmebaasi veebilehte külastab keskmiselt 400 000 inimest aastas 185 riigist. Andmestik on saanud ka teadusliku uurimise objektiks. Tähistame seda digiajastu perioodi konverentsiga, et mõtestada kultuuriandmete rolli ja olulisust. Kõnelevad minister Tõnis Lukas, teadlased Indrek Ibrus, Maarja Ojamaa, Mila Oiva ja Elen Lotman, eksperdid Sten-Kristjan Saluveer, Eva Näripea ja Mikk Rand. Konverentsiks ilmub „Filmistatistika vihik 1912-2022“.
Konverentsi korraldavad MTÜ Eesti Filmi Andmebaas, Eesti Filmi Instituut, TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituut ja TLÜ Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus MEDIT.
Konverentsi kava leiate siit. Huvilised on teretulnud!
25.10.2022
Anname teada, et alustasime täna meie veebilehe kujunduse ja linkidesüsteemi mõningast muutmist ja parendamist. Lähimate nädalate jooksul võib seetõttu esineda häireid bänneritele klikkimisel. Vabandame ebamugavuste pärast, püüame selle perioodi kiiresti läbida.
Biograafilise leksikoni uuendamine
24.05.2022
Alustasime andmebaasi biograafilise leksikoni uuendamist. Tegemist on mahuka tööga, mis kestab nähtavasti kogu järgmise poolaasta. Tööprotsessi jooksul näeb leksikoni lehekülg mõnda aega "poolik" välja, ent iga päevaga lisandub uut informatsiooni. Vabandame ajutise ebamugavuse pärast.
Eesti filmi varamu
Filmiliigid
Filmid tootmisaastate järgi
2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999 1998 1997 1996 1995 1994 1993 1992 1991 1990 1989 1988 1987 1986 1985 1984 1983 1982 1981 1980 1979 1978 1977 1976 1975 1974 1973 1972 1971 1970 1969 1968 1967 1966 1965 1964 1963 1962 1961 1960 1959 1958 1957 1956 1955 1954 1953 1952 1951 1950 1949 1948 1947 1946 1945 1944 1943 1942 1941 1940 1939 1938 1937 1936 1935 1934 1932 1931 1930 1929 1928 1927 1926 1925 1924 1923 1922 1921 1920 1919 1918 1917 1916 1915 1914 1913 1912
Filmivaldkonna inforuum
Sihtotsingud