Avaleht

02.12.1929–27.08.2016

Telerežissöör ning mängu- ja dokumentaalfilmide lavastaja Tõnis Kask sündis 2. detsembril 1929 Viljandimaal Tarvastu vallas talupidajate pojana. 1949 lõpetas ta Viljandi 2. Keskkooli, 1953 Moskvas A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) eesti stuudio ning 1962–64 osales täiendõppel sama instituudi kõrgematel kursustel (televisiooniteooria eriala). 1953–57 töötas Kask Tallinna Draamateatri näitlejana, hakates ühtlasi lavastama isetegevusteatrites, millest üks asus vineeri- ja mööblikombinaadi juures. 1957 tuli Tõnis Kask telemajja, esialgu režissööri assistendiks. Mõne aasta pärast oli ta propagandasaadete pearežissöör, 1961. aastast Tallinna Televisioonistuudio (Eesti Televisiooni) pearežissöör  ja kunstiline juht, 1982–84 ETV režissöör-lavastaja, 1984–87 režissöör Tallinnfilmis ning 1987–92 Eesti Telefilmi peatoimetaja, hiljem vabakutseline lavastaja. Esimese olulise töö nii teletöötajaile kui ka televaatajaile tegi ta koos Endel Haasmaaga Moskvas. Nende tõlgitud Vladimir Sappaku raamat "Televisioon ja meie" jõudis huvilisteni 1965. aasta lõpul. Kase ja Haasmaa uudseks ettevõtmiseks oli ka saatesari "Ministri kabinetis" (1965–72). Tõnis Kask oli esimese kodumaise maaelu probleemidele keskendunud teledokumentaaldraama "Mis Koosta peres uudist?" (1965–73, stsenaristid Helgi Oldermaa ja Rein Karemäe) looja. Tema algatatud on kaks revolutsioonilisi ajaloosündmusi ja Eesti iseseisvuse tekkelugu dokumentaalselt käsitlevat telesarja: 25-jaoline "Sünniaasta" (1976–77) ja 10-jaoline "Poliitilised kired" (1978–80). Koos Astrid Reinlaga oli Tõnis Kask populaarse teleseriaali "Õnne 13" idee ja pealkirja kaasautor ning ka sarja esimene režissöör-lavastaja (aastail 1993–2003, kokku 227 jagu).
Tõnis Kask suri 27. augustil 2016. aastal.

Tõnis Kask tegi režissöörina telesarju, -saateid ja -lavastusi, tosinkond tõsielufilmi ning seitse mängufilmi. Mängufilmid on "Pimedad aknad" (1968/2008), "Must nagu mina" (1969), "Aeg maha!" (1974, kaasrežissöör Ben Drui), "Kaks päeva Viktor Kingissepa elus" (1980), "Kaks paari ja üksindus“ (1984), "Õnnelind flamingo" (1986) ja "Vana mees tahab koju" (1991). Lisaks dokumentaalfilmile "Viktor" (1986) on ta andnud Eestile kolm filmi-Kingisseppa, keda "Sünniaastas" ja "Poliitilistes kirgedes" kehastas Mati Klooren ning telemängufilmis "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust" Jüri Krjukov.

Tõnis Kask oli Eesti Teatriliidu (1953) ja Kinoliidu (11965) liige. Teda tunnustati Nõukogude Eesti preemia (1980), Suure Vankri auhinna (1996) ja Valgeristi IV klassi teenetemärgiga (2004). Ta oli ENSV teeneline kunstitegelane (1978) ja NLKP liige (1958–90).

Teatrikooli GITIS on lõpetanud ka kultuuritöötajast abikaasa Ene-Mai Kask, kes töötas 25 aastat Tallinna kino Sõprus direktrissina. Nende kostüümi- ja lavastuskunstnikust tütar Kaisa Pärenson töötab sisustussalongi Inspira Design OÜ tegevjuhi ja disainer-konsultandina.

Filmograafia ja muu lisainfo: Vaata isikulehte

Filmograafia

 1993-2003 Õnne 13 (teleseriaal), Eesti Televisioon/ BEC, idee autor (+ Astrid Reinla), režissöör

1992 Talujutud maa ja taeva vahel (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1992 Uurimusfilm doktor Enn Vetemaa märkmeraamatute põhjal "Eesti näkid" (telemängufilm), Eesti Telefilm, näitleja (roll: doktor); režissöör Illis Vets  /esilinastus Eesti Televisioonis 11.09.1993/

1992 Aita mind sadulasse (dokumentaalfilm), Maurum [Eesti Sotsiaalabi Arenduskeskuse tellimus], režissöör

1991 Vana mees tahab koju/ Старик хочет домой (mängufilm), Tallinnfilm/ Sojuzdetfilm, režissöör

1990 Kaugete aegade lugu (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm/ Westdeutsche Rundfunk (WDR), režissöör, stsenarist

1989 Süda ei põle ära (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1989 Kaugel, ookeani serval (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist

1987 Kes küll ütleks... (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1986 Õnnelind flamingo (telemängufilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist (+ Raimond Kaugver)

1986 Viktor (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1984 Kaks paari ja üksindus/ Две пары и одиночество (telemängufilm), Tallinnfilm [NSVL MN Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee tellimus], režissöör  /esilinastus 15.03.1985/

1983 On niisugune võimalus… (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, diktoritekst  /esilinastus Eesti Televisioonis 18.02.1984/

1980 Kaks päeva Viktor Kingissepa elust (telemängufilm), Eesti Telefilm, režissöör  /esilinastus Eesti Televisioonis 21.03.1981/

1979 Uus Ilm (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1978-79 Poliitilised kired (telesari, dokumentaaldraama), Eesti Televisioon, režissöör

1977 Surma hinda küsi surnutelt (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: mees Leningradis); režissöör Kaljo Kiisk

1976-1977 Sünniaasta (telesari, dokumentaaldraama), Eesti Televisioon, režissöör

1974 Aeg maha! (telemängufilm), Eesti Telefilm, režissöör (+ Ben Drui)

1971 Karjala runod (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist

1971 Kootud kolme lõngaga (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1969 Черный, как я (Must nagu mina) (telemängufilm), LÜ „Ekraan“ [NSVL Kesktelevisiooni tellimus], režissöör

1968 Kui lõpeb nafta (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1968 Pimedad aknad (telemängufilm kolmes osas), Eesti Telefilm, režissöör  /restaureeriti 2008 94minutise mängufilmina, Profilm OÜ/ Eesti Televisioon; oli ka taashelindatud ja digiteeritud versiooni režissöör/

1966 Sõnajalaõit otsimas (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1965-73 Mis Koosta peres uudist? (telesari, dokumentaalnäidend), Tallinna Televisioonistuudio, režissöör

1964 Kalevi-Liiva tragöödia (dokumentaalfilm), Tallinna Televisioonistuudio, režissöör (+ Ants Kivirähk)

Telelavastused

1985 Jaroslav Dietl "Püha Katariina pöörane õhtusöömaaeg" (Eesti Televisioon, esietendus 31.12.1985)

1985 Aleksei Arbuzov/ Tõnis Kask "Pihtimuste öö" (Eesti Televisioon, esietendus 05.05.1985)

1984 Oldřich Danék "Lugu N. linna kirurgist" (Eesti Televisioon, esietendus 12.05.1984)

1983 Aleksandr Galin "Ükskord oli... (Retro)" (Eesti Televisioon, esietendus 25.03.1983)

1980 Osvald Zahradnik/ Tõnis Kask "Soolo tornikellale" (Eesti Televisioon, esietendus 23.03.1980)

1979 Emil Braginski/ Eldar Rjazanov "Amoraalne lugu" (Eesti Televisioon, oli režissöör-lavastaja; lavastaja Eino Baskin)

1976 Paul Kuusberg/ Juhan Saar/ Tõnis Kask "Vihmapiisad" (Eesti Televisioon, esietendus 03.05.1976)

1974 Juliu Edlis "Maailm minuta" (Eesti Televisioon, esietendus 04.01.1974)

1972 Igor Dvoretski "Kõrvaline isik" (Eesti Televisioon, esietendus 05.12.1972)

1970 Vladimir Dõhhovitšnõi/ Moris Slobotskoi "Korraks vaid... ehk Fakiir üheks tunniks" (Tallinna Televisioonistuudio, esietendus 31.12.1970)

1970 Nikolai Pogodin "Minu sõber" (Tallinna Televisioonistuudio, esietendus 20.04.1970)

1966 H. Pfeiffer "Toplitzi järve saladus" (Tallinna Televisioonistuudio, esietendus 28.02.1966)

1961 Konstantin Simonov "Neljas" (Tallinna Televisioonistuudio)

1960 Hans Leberecht "Ühes majas" (Tallinna Televisioonistuudio)

1960 Barrie Stavis "Joe Hill" (Tallinna Televisioonistuudio)

1959 Ilja Ilf/ Jevgeni Petrov "Kolumbus kinnitab otsad" (Tallinna Televisioonistuudio)

1959 Suleiman Stalski "Unistus Dagestanist" (Tallinna Televisioonistuudio)

1959 Sergei Lvov "Pliiatsijoonis" (Tallinna Televisioonistuudio)

1959 Lilli Promet ""Üksi" kevad" (Tallinna Televisioonistuudio)

1958 Eduard Vilde "Tooma tohter" (Tallinna Televisioonistuudio)

1958 Rudolf Sirge "Maa ja rahvas" (Tallinna Televisioonistuudio, oli re_issöör-lavastaja; lavastaja Andres Särev)

1958 Ilja Ilf/ Jevgeni Petrov "Mürgiseened" (Tallinna Televisioonistuudio)

1958 Leonhard Frank "Michaeli tagasitulek" (Tallinna Televisioonistuudio, oli lavastaja assistent; lavastaja Virve Aruoja)

 

Teatrirollid

 

1972 jahimees – Boriss Vassiljev/ Juri Ljubimov "Koidikud on siin vaiksed" (Eesti Televisioon, lavastaja Ben Drui)

1967 osaline – Isaac Asimov "Inimene ja robot" (Tallinna Televisioonistuudio, lavastaja Aksel Orav)

1960 osaline – Aleksandr Tvardovski "Kaugused kauguste taga" (Tallinna Televisioonistuudio, lavastaja Evi Rauer)

1958 osaline – Nikolai Pogodin "Väike üliõpilane" (Tallinna Televisioonistuudio, lavastaja Virve Aruoja)

1958 osaline –Jüri Järvet "12 päeva puhkust" (Tallinna Televisioonistuudio, lavastaja Grigori Kromanov)

1958 osaline – Nikolai Nekrassov "Ma oma rahvale kõik laulud lõin" (Tallinna Televisioonistuudio, lavastaja Virve Aruoja)

1957 de Sussac/ de Wardes – Alexandre Dumas "Kolm musketäri" (Draamateater, lavastaja Ben Drui)

1957 pakikandja – Alfred Gehr "Kuues majakord" (Draamateater, lavastaja Leo Kalmet)

1956 Ervin Roots, radist – Juhan Smuul "Atlandi ookean" (Draamateater, lavastaja Voldemar Panso)

1956 Kask, MTJ-i uus peainsener – Egon Rannet "Südamevalu" (Draamateater, lavastaja Ilmar Tammur)

1956 Menecrates – William Shakespeare "Antonius ja Kleopatra" (Draamateater, lavastaja Ilmar Tammur)

1956 Vipper – Oskar Luts/ Hans Luik "Kevade" (Draamateater, lavastajad Kulno Süvalep ja Kaljo Kiisk)

1956 Aapo – Aleksis Kivi "Seitse venda" (Draamateater, lavastaja Voldemar Panso)

1955 kirjaülem – A. H. Tammsaare "Kuningal on külm" (Draamateater, lavastaja Voldemar Panso)

1955 Butkevitš – Lev Tolstoi "Elav laip" (Draamateater, lavastaja Ilmar Tammur)

1955 Afanassi Kabanov – Viktor Rozov "Õnn kaasa!" (Draamateater, lavastaja Vello Rummo)

1954 Tooma Tõnu Mihkel – Eduard Vilde "Mahtra sõda" (Draamateater, lavastaja Ilmar Tammur)

1954 II poiss – August Kitzberg "Libahunt" (Draamateater, lavastaja Andres Särev)

1954 Ivan Kolossov, maalrite brigadir – Vassil Minko "Nimesid nimetamata" (Draamateater, lavastaja Andres Särev)

1954 Vipper – Oskar Luts/ Hans Luik "Kevade" (Draamateater, lavastajad Kulno Süvalep ja Kaljo Kiisk)

1953 osaline massistseenis – Villem Gross "Ankeet" (Draamateater, lavastaja Andres Särev)

1953 miinilaeva "Zorki" esindaja – Aleksandr Korneitšuk "Eskaadri hukk" (Draamateater, lavastaja Ilmar Tammur)

1953 Oskar – August Jakobson "Võitlus rindejooneta" (Draamateater, lavastaja Mihhail Tšistjakov)

1953 Romašov – Venjamin Kaverin "Kaks kaptenit" (Draamateater, lavastaja Aleksandr Anders)

1953 Volodja Guljajev/ ohvitser – Konstantin Simonov "Noormees meie linnast" (Draamateater, lavastajad Ossip Abdulov ja Jossif Rajevski)

1953 politseiülem – Maksim Gorki "Barbarid" (Draamateater, lavastajad Ilja Sudakov ja Jossif Rajevski)

1947 mitšman – Boriss Lavrenjov "Murrang" (Ugala, lavastaja Enn Toona)

Auhinnad

2004 Eesti Rukki Seltsi Rukkiräägu kultuuriauhind – teleseriaali "Õnne 13" lavastamise eest

2004 Valgeristi IV klassi teenetemärk

1996 Suure Vankri auhind

1987 žürii diplom terava sotsiaalse teema käsitlemise eest, XII üleliiduline telefilmide festival Minskis – filmi "Õnnelind flamingo" eest

1983 NSVL Ajakirjanike Liidu preemia – telesarja "Sünniaasta" eest

1983 auhind parimale telefilmile, II Nõukogude Eesti filmifestival – filmi "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust" eest

1980 Eesti NSV riiklik preemia – teleromaani "Poliitilised kired" eest

1980 "Eesti Telefilmi" aastapreemia "Kadaka-Jass" – telemängufilmi "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust" eest

1978 Eesti NSV teeneline kunstitegelane

1977 Eesti NSV Ajakirjanike Liidu eripreemia – dokumentaalseriaali "Sünniaasta" eest

1968 auhind ja NSVL Kinematografistide Liidu I järgu diplom, Balti, Valgevene ja Moldaavia telefilmide IV ülevaatus Riias – telemängufilmile "Pimedad aknad"

Valikbibliograafia

Raamatud, monograafiad

Lepik, I., Tuuling, A. (koost.) (2011). GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Karm, H. (2009). Õnne 13. Õnnerahva lood. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus.

Murutar, K. (1997). Õnne tänava lood. Tartu: Elmatar.

Artiklid

2016

Kallas, T. (2016). Hüvasti, Tõnis! Postimees, 29. aug, lk 14-15, ill.

Kerge, R. (2016). Tõnis Kask oli põhjalik töömees. Õhtuleht, 29. aug, lk 13, ill.

Rebane, K. (2016). Tõnis Kask: ära kunagi ütle inimesele loll, sest sellega sa ennast targaks ei tee. Eesti Päevaleht, 29. aug, lk 12, ill.

2013

Laasik, A. (2013). Vladimir Orgusaar: partei kartis "Lindpriide" nakatust. Eesti Päevaleht, 1. veebr.

2012

Pitsner, I. (2012). "Õnne" isa Tõnis Kask "Õnnest" [intervjuu]. Postimees, 27. dets.

Märka, V. (2012). Kõik rongijuhid on piilupardid: 10 huvitavamat eesti rongifilmi Peter von Baghi raamatu innustusel. Sirp, 21. dets.

Taggo, M. (2012). Endel Pärn ja "Pimedad aknad". Nädal, 30. apr-5. mai.

Palli, I. (2012). Pole algust ega lõppu [„Pimedad aknad“ uuendatud variant]. Maaleht:TeRa, nr 16, lk 6.

2011

Palli, I. (2011). Tõnis Kask: Mulle ei meeldinud ükski maatöö. Maaleht, 2. juuni.

2009

Säde, E. (2009). Kuidas me Viru mikrobetoonist lutikaid otsime. Sirp, 18. dets.

Šein, L. (2009). Tõnis Kask: "Õnne" jälitab mind kogu aeg. Eesti Päevaleht, 28. nov.

2008

Orav, Õ. (2008). Ei ühtki valguskiirt ehk "Pimedad aknad". Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 118-126, Ill.

Jeletsky, I. (2008). Tõnis Kask: "Inimene on huvitav" [intervjuu]. Videvik, 30. apr.

Jürjo, M. (2008). Andestusest ja vabadusvõitlejatest telefilmi "Pimedad aknad" valgusel. Kaitse Kodu!, nr 3, lk 16-17, ill.

http://www.kaitseliit.ee/static/files/2008-07-09_kaitse_kodu_mai_2008.pdf

Ruus, J. (2008). Habent sua fata motae picturae [restaureeritud ja uuesti helindatud "Pimedad aknad"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, 13. märts.

Kõrver, M. (2008). Lummavaid ja ahistavaid stseene raudse eesriide tagant ["Pimedad aknad"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, 13. märts.

Kulli, J. (2008). "Pimedad aknad" sai tagasi keelatud kaadrid. Õhtuleht, 16. veebr.

2006

Assad, I. (2006). 40 aasta tagune Eesti telefilm sünnib uuesti ["Pimedate akende" taastamisest]. Eesti Päevaleht, 2. dets.

2003

Kallas, T. (2003). GITISe poisid ja tüdrukud andsid Eesti teatrile värvi. Postimees, 10. nov.

Rohtla, E. (2003). Hommikukohv Komissarovite juures koos "Õnne 13" režissööri ja punase mulgi Tõnis Kasega. Sakala, 3. mai.

2002

Kask, T. (2002). Raha või eetilised väärtused [Kultuuriministeerium ja Eesti Filmi Sihtasutuse korraldatud täispikkade mängufilmide stsenaariumivõistluse žürii liige võistluse tulemustest]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 78.

2000

Kask, T. (2000b). Seisukoht [Ilmar Raagi Hamleti-teemalisest lühimängufilmist "Miski on mäda ehk Kogu vale Hamletist"]. Postimees: Arter, 4. nov.

Kask, T. (2000a). Kolmevalitsuse lammutav aeg ETVs: ETV ei saa jätkata vanade majandustavade vaimus. Postimees, 9. märts.

1996

Šein, L. (1996). Tõnis Kask iseenda stsenarist. Nädal, nr 50, 9. dets.

1995

Kask, T. (1995c). Virve ehk Koppel. Televisioon, nr 31, 31. juuli.

Kask, T. (1995b). Tema oli esimene [intervjuu Inno Vaarandiga]. Televisioon, nr 29, 18. juuli.

Kask, T. (1995a). Vastab Tõnis Kask [üles kirjutanud Astrid Reinla]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 3-14, ill.

Drikkit, I. (1995). "Õnne 13" stsenaariumi jätkab Kati Murutar [intervjuu]. Postimees: Extra, 21. jaan.

1992

Kulli, J. (1992). Regina ja vana mees ühe katuse all [Kaljo Kiisa "Regina" ja Tõnis Kase "Vana mees tahab koju"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 63-70, ill.

1984

Telliskivi, V. (1984). Kaks põllumajandusfilmi [Tõnis Kase "On niisugune võimalus" ja Heli Speegi "President"]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 69-70, ill.

1981

Распевин, К. (1981). Расправляя крылъя [беседа с исполнителем гл. pоли в худож-филъме „Два дня из жизни В. Кингисеппa“ Ю. Крюковъем]. Сов. Кулътура, 20. okt.

Kopti, A. (1981). Telefilm Viktor Kingissepast ["Kaks päeva Viktor Kingissepa elust"]. Õhtuleht, 13. veebr.

1980

Endre, S. (1980). Teel parema maailma poole [teleromaan "Poliitilised kired" Eesti Televisioonis]. Kultuur ja Elu, nr 11, lk 9-12, ill.

1975

Elmanovitš, T. (1975). Järelmõtteid telefilmist "Aeg maha". Sirp ja Vasar, 20. juuni.

Endre, S. (1975). "Aeg maha". Kodumaa, 29. jaan.

1974

"Eesti Telefilm". "Aeg maha!" (1974). Televisioon, 30. dets 1974-5. jaan 1975.

[seisuga 15.09.2012]

1965

Kask,T. (1965). Amatöörid ja filmid. Kultuur ja elu, nr.3, lk. 32-35, fotod.