Avaleht

1943

Kirjanik, stsenarist ja režissöör Valentin Kuik on sündinud 27. jaanuaril 1943 Novgorodi lähistel Zabolotje külas. Samal aastal asus perekond elama Eestisse. Lõpetanud 1961 Puurmani keskkooli, töötas Kabala 8-klassilises koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Pärast sõjaväeteenistust läks Tallinna. 1966–1968 töötas televisioonis valgustajana ning 1968–1970 Tallinnfilmis nukujuhina. 1970. aastail astus Üleliidulisse Riiklikku Kinematograafiainstituuti, õppis režiiteaduskonnas professor Mihhail Rommi kursusel. 1975 lõpetas instituudi cum laude. Diplomitööks oli lühimängufilm "Löö vastu"  (peaosas Jüri Aarma). 1975–1992 oli Tallinnfilmi režissöör ja stsenarist, hiljem on teinud dokumentaalfilme Eesti Telefilmis ja teistes stuudiotes, 1998 asutas koos Dorian Supini, Sulev Keeduse, Reet Sokmanni, Mart Otsa, Kadri Kanteri ja Kaie-Ene Rääguga stuudio F-Seitse. Kuik on kirjutanud novelle, jutustusi ja stsenaariume. Stsenaariumidest jõudsid esimestena kinoekraanile Jüri Müüri lavastatud "Reigi õpetaja" (1977) ja Lembit Ulfsaki režiidebüüt "Keskea rõõmud" (1987). Kogumikus "Keskea rõõmud. Stsenaariumid" (2005) avaldatud kuuest käsikirjast ("Kohtumised isaga", "Keskea rõõmud", "Rüütlite aeg", "Jäljed kuu valgustamata poolel", "Stiilipidu", "Ja sinu käes on põrgutuli") on osa veel filmimata.  Pälvis 2022. aastal Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia aastatepikkuse viljaka töö eest stsenaristi ja režissöörina.

Filmograafia

(arenduses) Muusikalised lood (dokumentaalfilm), Filmivabrik, stsenarist, režissöör

2016 Perekonnavaled (mängufilm), Filmivabrik, stsenarist, režissöör (+ Manfred Vainokivi)

2011 Reis (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood"), F-Seitse, stsenarist, režissöör

2010 Kalevite kanged pojad (dokumentaalfilm), F-Seitse, stsenarist, režissöör

2007 Kümme isamaa kõnet (dokumentaalfilm, tööpealkiri "Vaated"), F-Seitse, stsenarist, režissöör

2005 Kõrini!/ Schnauze voll (mängufilm), Ruut/ Saxonia Film, stsenarist (+ Peeter Simm, Hans-Werner Honert, Thomas Steinke); režissöör Peeter Simm

2005 Stiilipidu (mängufilm), Exitfilm/ Silva Mysterium, algstsenaarium; režissöör Peeter Urbla

2005 Režii (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood"), Lege Artis Film, stsenarist (+ Märten Kross), režissöör

2003 Krooni aeg (dokumentaalfilm), Maurum, stsenarist (+ Rein Karemäe), režissöör

2000 Kuju (dokumentaalfilm), F-Seitse, stsenarist, režissöör

1999 Lurjus (lühimängufilm), Onfilm, stsenarist, režissöör, produtsent

1999 Aida (lühifilm kassettfilmis "Niisugused kolm lugu…"), Lege Artis Film/ F.O.R.M.A., stsenarist (+ Peeter Simm); režissöör Peeter Simm

1996 Hääled (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm/ Onfilm, stsenarist, režissöör

1996 Protokoll (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör

1995 Lend (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm/ Yle TV 1, stsenarist, režissöör

1995 Armuavaldus (lühifilm), Eesti Telefilm, stsenarist; režissöör Dorian Supin

1992 Armastuse lahinguväljad (mängufilm), Tallinnfilm, stsenarist (enda jutustuse "Desertöör" järgi), režissöör

1991 Noorelt õpitud (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (episoodiline roll); režissöör Jüri Sillart

1991 Hobuse aasta (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, helioperaatori assistent (+ Jüri Kartušin, Ago Preimann, Hendrik Karu, Heiki Tann, Henn Eller); režissöör Andres Sööt

1989 Teade parlamendile (dokumentaalfilm), Tallinnfilm/ OY Yleisradio AB, stsenarist, režissöör

1989 Perekonnapildid (mängufilm), Tallinnfilm, stsenarist (enda jutustuse "Valem" järgi), režissöör

1988 Sõnum (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, stsenarist, režissöör

1988 Doktor Stockmann/ Враг респектабельного общества (telemängufilm kahes osas), Tallinnfilm [NSVL MN Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee tellimus], stsenarist; režissöör Mikk Mikiver

1986 Keskea rõõmud (mängufilm), Tallinnfilm, stsenarist (Andrei Dmitrijevi osavõtul); režissöör Lembit Ulfsak

1985 Vennaskond (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, stsenarist (+ Andres Sööt); režissöör Andres Sööt

1983 Lurich (mängufilm), Tallinnfilm, stsenarist (+ Fedot Jeremeikin [= Eduard Tinn]), režissöör /esilinastus Tallinnas 02.06.1984/

1981 Teaduse ohver/ Жертва науки (telemängufilm), Tallinnfilm [NSVL MN Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee tellimus], stsenarist, režissöör /esilinastus Kesktelevisioonis 05.04.1982 ja ETVs 23.09.1982/

1980 Tallinn-80 (dokumentaalfilm), Tallinnfilm [ENSV Ministrite Nõukogu tellimus], stsenarist (+ Andres Sööt), režissöör (+ Andres Sööt)

1980 Armastus eesti moodi (Tallinnfilmi elu) (filmikroonika), Tallinnfilm, režissöör

1979 Regatt (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, stsenarist (+ Hans Roosipuu), režissöör

1979 [Meie olümpiakandidaadid] (ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 13), Tallinnfilm, režissöör

1978 Kalakaitseinspektor (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1978 Laupäeva hommikul (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist; režissöör Tiit Berg

1978 Hind (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist (+ Tarvo Villomann), režissöör

1977 Salakütt (lühimängufilm filmikassetis "Karikakramäng"), Tallinnfilm, konsultant (+ Jüri Müür); režissöör Toomas Tahvel

1977 Reigi õpetaja (mängufilm), Tallinnfilm, stsenarist; režissöör Jüri Müür

1976 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 10, Tallinnfilm, režissöör

- kroonikapala "Puhkpilliorkestrite paraadmarss Raekoja platsil"

- kroonikapala "Üleliiduline rändpunalipp Balti Laevaremonditehasele"

- kroonikapala "Nurgakivi Pirita purjespordikeskusele"

- kroonikapala "Pärnu 50 000. elanik"

- kroonikapala "Fotograaf ja filmioperaator Peeter Tooming"

1975 Löö vastu/ Отвечай на удар/ Создание (lühifilm, ÜRKI diplomitöö), Tallinnfilm, stsenarist (+ Igor Hutsijev), režissöör; operaator Arvo Iho

1975 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 16, Tallinnfilm, režissöör

- kroonikapala "H. Bussi de Allende Tallinnas"

- kroonikapala "Viljakoristus Aravete kolhoosis"

- kroonikapala "Värska veepeost ja tulevase sanatooriumi projektist"

- kroonikapala "Sport"

1975 Tantsib Tiit Härm/ Танцует Тийт Хярм (ballettfilm), Tallinnfilm [NSVL MN Raadio ja Televisiooni Komitee tellimus], režissööri assistent (+ Heli Speek); režissöör Ülo Tambek

1972 Maaletulek (mängufilm), Tallinnfilm, režissööri assistent (+ Margit Ojasoon); režissöör Kaljo Kiisk

Telelavastused

1997 Valentin Kuik "Kallima naeratus" (ETV Teleteater; esietendus 30.05.1997)

1995 Valentin Kuik "Viimane lend" (ETV Teleteater; esietendus 28.10.1995)

1994 Valentin Kuik "Fair play" (ETV Teleteater; esietendus 25.09.1994)

Romaanivõistluse võitja lendab edasi
Autor: Tarmo Teder
Eesti Päevaleht, 01.02.1997

Sõidame režissööri ja kirjaniku Valentin Kuigi valikul Tallinna lennujaama restorani. Selle akende all ruleeritakse SAS-kompanii märgiga valget lennukit hoovõturajale.

Valentin Kuik võitis hiljuti Eesti Romaanifondi korraldatud romaanivõistluse – mõne žüriiliikme arvates viimase kümnendi kõrgeima tasemega võistluse – oma romaanikäsikirjaga "Poegade mäss", mille katkendit võib lugeda 29. jaanuari Kultuurimaast.

Pärjatud autor tunnistab, et pole ammu kusagil restoranis käinud ega kusagile lennanud. "Aga vanasti sai seda väga tihti tehtud." Lendamise sümboolsete märkidena on režissöör Kuigi juhatusel valminud film "Lend" (1994) handi laste kooliskäimisest ja telelavastus "Viimane lend" ETV-s. "Unes lendan tihti ja tunnen siis õnne, kergust ja vabadust. Aga ilmsi lendamine nõuab vastutust." Lähme ajas tagasi.

Valentin Kuik õppis Moskvas üleliidulises Kinematograafia Instituudis, enne seda teenis sundaega dessantvägedes, nn spetsnazi üksuses luurajana, kus tegi ka kolm langevarjuhüpet. "Jooksime spordiroodus teiste eest krossi. Meie jaoks polnud mingi probleem igal hommikul võõra nime all kolm kilomeetrit läbi joosta." Nõnda läksid linnukesed kirja, ankeedist selgus, et Valentin on "puhtatõuline nõukogude inimene, keda võib võtta diversantide õpperühma. Ei tea, kas oleksin pidanud end 1. aprilliks kaitsepolitseisse üles andma? Viljandi lähedal Välustes õpetati ju nuga pilduma ja enesekaitse võtteid."

Mõttetuse haardes

Oma 54 eluaasta kohta paistab Valentin Kuik heas füüsilises vormis. "See on kohus oma keha ees selles elus, mida elan, kuigi vahel tundub see mõttetu. Kaks korda on olnud sügav äratundmine, et kõik see, mis ma teen või tulevikus teen, on tegelikult üsna ükskõik, tühine ja mõttetu – olgu see romaan, film või mis tahes."

Ükskord Venareses – pühas India linnas Gangese jõe ääres sõitis Valentin Kuik 1. jaanuari hommikul mööda kaldapealset, millel seisid 500-aastased lossid. Samas kõrval põletati surnuid. Kuik nägi, kuidas niudevöös paljaksaetud peaga poeg isa laiba alla tuld sättis ja endale tuhka pähe hõõrus. Inimesed palvetasid, pomisesid, pesid pesu ning kauguses teiselpool Gangese jõge tõusis Päike. "Kui ma seda kontrasti nägin, siis sel hetkel tekkis väga selge absurditunnetus, et misjaoks ma üldse elan ja oma loon?"

Teine kord sammus ta Frankfurdis kalmistu peaväravast sisse. "ühel pool teed kõrgus sein, teisel küljel sammaste rida, mõlemad sulasid lõpus üheks kokku ja ma ei näinud väljapääsu. Iga paari meetri järel lugesin nimesid – professorid, kirjanikud, 18. sajandi lõpu riigimehed – jumal teab, kes seal kõik olid. Ma läksin lõppu ja mõtlesin, et need olid kõik kunagi omal ajal väga tuntud ja hinnatud inimesed, aga ma ei tea nende olemasolust mitte midagi. Ja kes üldse teab? Lõpuks sai see sammaskäik otsa, koitis mingi väline valgus, aga see tunne – mõttetuse tunne, aina paisus ja ma ei teadnud, kuidas peaks edasi elama."

Luges ja poksis lapsena

Lapsepõlves hakkas Valentin raamatukoguhoidja pojana viiaastaselt lugema. "Minu privileeg oli avada iga uus saabunud raamatupakk, aga enamasti sisaldas see halba kirjandust. Lugesin läbi peaaegu kõik Stalini preemia laureaadid."

Esimesse klassi läks Valentin kehaliselt nigelana, kuid seisis oma õiguse eest ja sai kaklustes tappa. Siis aga leidis ema hooldatud raamatukogust mingi poksiõpiku, mille järgi ta löögid selgeks õppis ja kevadel klassi tugevamale poisile juba ära tegi.

Sõjaväes spordiroodus, tuli ta poksis juba diviisi meisriks, hiljem haarati sõdur Kuik eriväeossa. Ka pärast armeed jätkas ta poksitreeninguid, kolis üle Tallinna, jooksis igal hommikul enne tööd ja pärast käis kuulsa poksijuhi Karl Lemani käe all treenimas, oli Eesti koondise kandidaat. "Püüdsin ennast algul rusika läbi teostada. Aga aeg läks ja ma ei tundnud, et see on minu iseloomule parim lahendus."

Armeekaaslane Heiki Krimm meelitas Valentin Kuigi Eesti Televisiooni valgustajaks. Selles teenistuses sõitis ta terve Eesti läbi, nägi igasugust näitamist ja punalippude üleandmist ning sai aina selgemini aru, mis toimub tegelikult ja mida rahvale filmipropagandaga serveeritakse.

Samal ajal sündis Valentin Kuigi peresse tütar, isa mõtles, et kas ta tõesti ei vääri enamat kui valgustada sündmusi, mis tegelikult ei väärigi mingit valgustamist. Noor mees taipas, et on võimeline enamaks, kui lihtsalt mingile presiidiumile ja rändpunalipule valgust seadma ning ta läks Tallinnfilmi nukujuhiks. Kirjutas ka lühiproosat ja stsenaariume, aga ühtegi käsikirja siis avaldada ega filmiks teha ei õnnestunud. "ühe stsenaariumi pealkirjaks oli "Pegasus", aga filmiametnikud kärpisid selle "tiivad" nii ära, et lendu see ei tõusnudki."

Moskvas kinokoolis

60-ndate lõpul võttis Valentin Kuik selge sihi astuda üleliidulisse Kinematograafia Instituuti, valmistus selleks hoolikalt, kirjutas töid, vene keel oli suus, läbis eelkonkursi ja saigi 1970. aastal kooli sisse. Aga päris kalana ta Moskva kinovette ei sukeldunud.

"Minusuguseid kalasid oli seal küll." Kuik sattus kuulsa Mihhail Rommi õpilaseks. Ta kinnitab, et Moskva oli ikkagi kuuendiku maailma kultuuripealinn, seal anti väga häid kontserte, teatrietendusi. Aga koolis näidati enamasti ainult seda, mida massiekraanil. "Meie kool püüdis vältida seda, et sealt tuleksid režissöörid, kelle filme tuleb riiulisse panna." See oli üldine poliitika.

Fellini filmi "8,5", mis sai Moskva rahvusvahelisel filmifestivalil 1961. aastal peaauhinna, nägi Kuik alles aastal 1972. Aga mitte tervikuna, vaid mingi ime läbi hangitud "8,5-e" viimast 10 minutit, mida filmitudeng Kuik vaatas oma 40 korda (!), enne kui kooliaja lõpus tervet filmi nägi.

Oma 20-minutilise diplomitöö "Löö vastu" tegi Valentin Kuik Tallinnfilmi juures kuuenda või seitsmenda stenaariumivariandi põhjal, mis õnnestus läbi suruda.

"Solženitsõn oli just riigist välja saadetud, Moskva kujundas kommunismivaenuliku hoiaku, hiljem tõid kursusekaaslased mulle Tallinna kohvritäie vastavat kirjandust, mida näiteks Peeter Simm kohapeal lugemas käis."

Lahkhelid Tallinnfilmiga

"Pärast diplomitööd oli asi klaar – olin paberitega režissöör ja ma ei teinud Tallinnfilmis kuni 1982. aastani ühtegi filmi! Asi polnud mitte konkurentsis, vaid ükski mu stsenaarium ei läinud läbi." Kuigile pakuti stsenaariume, aga ta ei võtnud neid vastu. 1976. aastal õnnestus läbi lüüa "Reigi õpetaja" stsenaristina, hiljem sai auhinna stsenaariumide konkursil ja 1980. aastal teise auhinna Loomingu novellivõistlusel.

See andis kujunevale kirjanikule enesekindlust. "Kuidagi ma ikka ära elasin, kuigi ringvaateid teha ei tahtnud. 1978. aastal valmis televisoonis film Avo Pikkusist, Andres Söödiga tegime kahasse "Tallinn 80", olime mõlemad stsenaristid ja režissöörid."

1982. aastal õnnestus Valentin Kuigil Tallinnfilmis oma stsenaariumi põhjal teha täispikk mängufilm "Teaduse ohver", milles mängis ka Mihkel Mutt. 1983. aastal valmis "Lurich", mille kriitika maha materdas. "Ettevalmistusaeg jäi lühikeseks, tähtajad kannustasid takka. Tegelikult polnud sellest stsenaariumist üldse mõtet filmi teha". Tol ajal oli Eesti mängufilmi latt küllalt kõrgele aetud, selle foonil pettis "Lurich" ootusi. "Sain sellise kriitika, mida mitte keegi pole saanud. Aga mitte ükski kriitik ei saa mu loomingu suhtes olla karmim, kui mina ise. Tehtu olen ma tagantjärgi üksipulgi läbi analüüsinud. Kes oli andekas mees, tegi ka nõukogude ajal oma filmi ära, aga minul jäigi nõugkogude ajal oma film tegemata."

80-ndate teisel poolel hakkasid ajakirjad Vikerkaar ja Looming Valentin Kuigi filmilikke, elavate stseenidega novelle ja stsenaariume avaldama. Oma novelli "Desertöör" põhjal stagnaajal alustatud ja sulaajal lõpetatud "Armastuse lahinguväljad" jäi seni viimaseks Valentin Kuigi mängufilmiks. Hiljem valmis tõsieluline Siberi triloogia: "Teade parlamendile" (Eesti Telefilm, 1989), "Lend" (Tallinnfilm, 1994, Kultuurifondi auhind 1996), "Hääled" (Tallinnfilm, 1996).

Vastuoluline isiksus

Valentin Kuik jätab inimestel õiglusemeelse ja sõnapidaja mehe mulje, aga ta grimassitab: "See on teema, millest ma ei taha rääkida." Siiski hindab Valentin enda karakteri vastuoluliseks ja raskeks. "Teeb rõõmu, kui sul on mingi selge siht ja sa tegutsed selle nimel. Olen üldiselt päris halb suhtleja, võin töötada päris pikka aega visalt ja üksi, aga teisi ei taha sundida."

See ju pole režissööri karakterile omane, peegeldab pigem kirjaniku individuaalsust, kes vastutab enda tehtu eest ainuisikuliselt. "Olen teinud seda, mida meeldib teha. Mitte keegi pole mind sundinud romaani kirjutama. "Poegade mäss" sündis tänu sellele, et Eesti Vabariigis on sõnavabadus ja ma võin öelda, mida tahan. Mul on sõna vastu suur lugupidamine ja austus. Püüan nii kirjutada, et iga sõna oleks läbi tunnetatud ja elatud, siis on omal huvitav kirjutada ja võib-olla ka teistel huvitav lugeda".

Auhinnad

2022 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia aastatepikkuse viljaka töö eest stsenaristi ja režissöörina

2000 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia – dokumentaalfilmi "Kuju" eest

2000 teise koha preemia, X rahvusvaheline filmifoorum "Arsenāls", Riia – mängufilmi "Lurjus" eest (kahasse Riho Undi nukufilmiga "Saamuel internetis")

1997 Eesti Televisiooni aastaauhind Tele-Volli (parim lavastaja) – telelavastuse "Kallima naeratus" eest

1997 Eesti kultuuriauhind Suur Vanker (parim stsenaarium) – telelavastuse "Kallima naeratus" eest

1996 Eesti Romaanifondi romaanivõistluse I auhind – romaani "Poegade mäss" eest

1996 Prantsusmaa suursaadiku T. E. Jacques Faure preemia, X Pärnu rahvusvaheline visuaalse antropoloogia festival – dokumentaalfilmi "Hääled" eest

1995 Eesti Televisiooni aastaauhind Tele-Volli (parim stsenarist) – dokumentaalfilmi "Lend" ja telelavastuse "Viimane lend" eest

1997 grand prix, I rahvusvaheline teleprogrammide festival "At Home" Przemyślis, Poola – dokumentaalfilmi "Teade parlamendile" eest

1996 Eesti Rahvuskultuuri Fondi aastaauhind (parim film) – dokumentaalfilmi "Lend" eest

1995 parim film, V rahvusvaheline teleprogrammide ja telefilmide festival "Soome-ugri maailm" Hantõ-Mansiiskis – dokumentaalfilmi "Lend" eest

1995 parim teos uue põlvkonna kultuurilisest püsimajäämisest, IX Pärnu rahvusvaheline visuaalse antropoloogia festival – dokumentaalfilmi "Lend" eest

1983 diplom klassika stiilipuhta ekraniseerimise eest, II Nõukogude Eesti filmifestival – telemängufilmi "Teaduse ohver" eest

1980 Tadžiki NSV Spordikomitee preemia ja diplom parimale spordifilmile, XIII üleliiduline filmifestival Dušanbes – dokumentaalfilmi "Regatt" eest

1980 II auhind, "Loomingu" novellivõistlus – novelli "Geiša" eest

Valikbibliograafia

Raamatud, monograafiad

Kuik, V. (2007). Ma olen ilus, ma olen tark, ma olen tugev. Loomingu Raamatukogu, nr 7. Tallinn: Kultuurileht.

Kuik, V. (2005). Keskea rõõmud. Stsenaariumid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Kuik, V. (1998). Geiša [novellikogu]. Tallinn: Eesti Raamat.

Gabrel, K. (1998). Sõna hantide kultuuri audiovisuaalsest tõlgendamisest Eestis [proseminaritöö; juhendaja Tõnu Seilenthal]. TÜ uurali keelte õppetool.

Kuik, V. (1997). Poegade mäss [romaan]. Tallinn: Eesti Raamat.

Artiklid

2021

Niglas, L. (2021). „Mis tahes kultuuri tuleb filmida nii, et püüad võimalikult vähe häirida põliselanike igapäevast elu“ [intervjuu Valentin Kuigiga, lähemalt filmidest „Lend“, „Teade parlamendile“ ja „Hääled“]. Teater. Muusika. Kino, juuli–august, lk 122–130, ill.

2016

Kaus, J. (2016). Stseen vs stsenaarium [filmist "Perekonnavaled"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 99-106, ill.

Virve, T. (2016). Pereriigivaled [filmist "Perekonnavaled"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 107-110, ill.

Aasa, A. (2016). Valede sümfoonia [filmist "Perekonnavaled"]. Sirp, 1. apr, lk 30, ill.

Priimägi, L. (2016). Tähelepanekuid "Perekonnavaledest". Sirp, 1. apr, lk 31-32, ill.

Raudam, T. (2016). Muusika ja elu vangid [filmist "Perekonnavaled"]. Postimees, 4. märts, lk 16, ill.

Rebane, K. (2016). „Perekonnavaled“, hea idee küllaltki keskpärase teostusega. Eesti Päevaleht, 3. märts, lk 12, ill.

2014

Tuumalu, T. (2014). Eesti perekonnavaled sünnivad Pärnus [intervjuu mängufilmi „Perekonnavaled“ režissööride Valentin Kuigi ja Manfred Vainokiviga]. Postimees, 10. sept, lk 15, ill.

2012

Laasik, A. (2012). "Keskea rõõmud" on mõnus ENSV luigelaul. Eesti Päevaleht, 21. dets, lk 20.

Kuik, V. (2012). Keelatud vili [mälestused kokkupuudetest filmimaailmaga; filmi olemusest]. Akadeemia, nr 9, lk 1649-1655.

Remsu, O. (2012). Kas patriootiline või sotsiaalne? [dokumentaalfilmist "Reis"]. Sirp, 21. sept.

2011

Virve, T. (2011). Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline [dokumentaalfilmist "Kalevite kanged pojad"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8-9, lk 157-160, ill.

Vaher, V. (2011). Nagu kass käiks mööda sametit [ülevaade 2010. aasta eesti tõsielufilmist]. Sirp, 25. märts.

2010

Kuik, V. (2010). Stsenaristi süü [konverentsil "Keda kõnetab Eesti mängufilm" arutas filmirahvas Eesti mängufilmi põletavamaid probleeme]. Eesti Ekspress, 21. okt.

Remsu, O. (2010). Keegi ei tea, mis on ilus [filmist "Kalevite kanged pojad"]. Sirp, 8. okt.

Tõnson, M. (2010). Elada igavesti. Kes ei tahaks? [filmist "Kalevite kanged pojad"]. Eesti Ekspress, 7. okt.

Kressa, K. (2010). Tauno Kangro ja Augeiase tallide needus [dokumentaalfilmist "Kalevite kanged pojad"]. Eesti Päevaleht, 2. okt.

Tuumalu, T. (2010). Valentin Kuigile meeldivad Kalevipojad [filmist "Kalevite kanged pojad"]. Postimees, 29. sept.

2009

Kuik, V. (2009c). Vastab vilistlane Valentin Kuik. Puurmani Uudised, nr 155, nov.

Kuik, V. (2009b). Erna retk [stsenaarium]. Looming, nr 11, lk 1464-1503.

Kuik, V. (2009a). Deposiit [novell]. Kogumik: Isamaa suvi: Lühilugusid aastaist 1991-2008 (Eesti lugu 50). [Tallinn], 2009, lk 169-201.

2008

Kuik, V. (2008c). Schengeni kroonika [romaan]. Looming, nr 12, lk 1766-1806.

Tooming, U. (2008a). Kalevipoeg jõuab filmilindile. Postimees, 9. juuli.

Tooming, U. (2008b). Filmimehed ja geodeedid mõõtsid Kalevipoja uut kodu. Postimees, 9. juuli.

Kuik, V. (2008b). Nuhkimise hind [õpingukaaslasest Vadim Abdrašitovist ja tema mängufilmist "Plumbum ehk ohtlik mäng"]. Eesti Ekspress: TV-Ekspress, 30. apr.

Kuik, V. (2008a). Laulu tähendus [Jüri Müüri dokumentaalfilmist "Leelo" ja Enn Säde dokumentaalfilmist "Tuulepealsed leelod"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 106-113, ill.

Kubo, M. (2008). Mees, kel vägi sees [filmist "Kümme isamaa kõnet"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 114-120, ill.

2007

Teder, T. (2007). Kümme isamaa telefonikõnet [dokumentaalfilm "Kümme isamaa kõnet"]. Sirp, 17. aug.

Afanasjev, V. (2007). Mida sa teed, kui sa ei ole eriline? [raamatust "Ma olen ilus, ma olen tark, ma olen tugev"]. Looming, nr 12, lk 1898-1900.

Hämarsoo, J. (2007). Mängus veerand miljonit! [Rudolf Konimois Filmi hagi Eesti Filmi Sihtasutuse vastu, Valentin Kuigi hagi Peeter Urbla vastu]. Kroonika, nr 25, 19. juuni, lk 12-13, ill.

Kuik, V. (2007b). Deposiit [jutt]. Looming, nr 5, lk 672-693.

Kuik, V. (2007a). Mees ja naine eesti üliõpilasfilmis [tudengi- ja amatöörfilmidest, mida ETV näitas suurel filmiööl 7. mail 2006]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 110-121, ill.

2006

Laasik, A. (2006). "Kõrini!" sai alguse süngest loost [võrreldakse Valentin Kuigi stsenaariumi "Jäljed kuu valgustamata poolel" ja Peeter Simmi uut mängufilmi "Kõrini!", mis tõukus sellest stsenaariumist, kuid muutusid nii žanr kui tegelased]. Eesti Päevaleht, 6. veebr.

Eesti filmirahvas kulutab kohtuuksi (2006). [Rudolf Konimois Filmi hagi Eesti Filmi Sihtasutuse vastu, Valentin Kuigi hagi Peeter Urbla vastu]. Eesti Ekspress, 19. jaan.

2005

Tonts, Ü. (2005). Valentin Kuik ilma kaasautoriteta [raamatust "Keskea rõõmud. Stsenaariumid"]. Looming, nr 12, lk 1908-1911.

Laasik, A. (2005b). Filmimees Valentin Kuik kirjutas roadmovie eesti verd pangaröövlitest Saksamaal [intervjuu seoses filmiga "Kõrini!"]. Eesti Päevaleht: Laupäev, 22. okt.

Lõhmus, J. (2005). Vastuseks Valentin Kuigile ja Lauri Kärgile. Miks mõned head stsenaariumid ei saa filmiks? [Eesti Filmi Sihtasutuse peaeksperdi selgitused Valentin Kuigi raamatust "Keskea rõõmud. Stsenaariumid" kirjutanud Lauri Kärgi artiklis ja Tiit Tuumalu poolt raamatu autoriga tehtud intervjuus (mõlemad 6.10. 2005. a. Postimehes) tõstatatud süüdistuste asjus EFSA filmide rahastamispoliitika kohta]. Sirp, nr 38, 14. okt.

Aadamsoo, M. (2005). Repliik [Eesti Filmi Sihtasutuse peadirektori selgitused Valentin Kuigi raamatust "Keskea rõõmud. Stsenaariumid" kirjutanud Lauri Kärgi artiklis ja Tiit Tuumalu poolt raamatu autoriga tehtud intervjuus (mõlemad 6.10. 2005. a. Postimehes) tõstatatud süüdistuste asjus EFSA filmide rahastamispoliitika kohta]. Postimees, 10. okt.

Laasik, A. (2005a). Kuik lükkas filmi „päriskirjanduse“ pjedestaalile [raamatust "Keskea rõõmud. Stsenaariumid"]. Eesti Päevaleht: Arkaadia, 7. okt.

Tuumalu, T. (2005). Valentin Kuik kirjutab filme, vahel jõuab mõni ekraanile ka [raamatust "Keskea rõõmud. Stsenaariumid"]. Postimees, 6. okt.

"Stiilipidu" viis kohtusse (2005). [Filmitootja AS Exitfilm taotleb kohtus õigust Valentin Kuigi "Stiilipeo" stsenaariumi omatahitsi muutmiseks. Oma vastuhagis nõuab V. Kuik filmitootjalt tehtud muudatuste eest 232 372 krooni kahjutasu.] Postimees, 28. sept.

Kuik, V. (2005b). Õilis Venemaa. Au või surm? [Filipp Jankovski mängufilmist "Riiginõunik" (2005)]. Postimees, 7. juuli.

Kuik, V. (2005a). Energiate liikumine (Mõtteid ja märkmeid) [kapitalismi jõudmisest hantideni]. Looming, nr 3, lk 450-453.

2004

Kuik, V. (2004). Vladimir J. Konecnist [Serbia-Austria-Tšehhi päritolu näitekirjanikust, luuletajast ja fotograafist]. Loodus, nr 6, dets, lk 42.

Palli, I. (2004). Soe aluspesu aastast 1986 [mängufilmi "Keskea rõõmud" tegemisest räägivad stsenarist Valentin Kuik ja näitleja Maria Klenskaja]. Tegelikkuse KesKus, nr 10, lk 22-23, ill.

Hein, I.-K. (2004). Au ja staatuse kammitsais [mängufilmist "Lurjus"]. Postimees: Arter, nr 36, 11. sept.

Vainküla, K. (2004). Tüli võtteplatsi taga [Väidetavalt on režissöör Peeter Urbla ja stsenaariumi autor Valentin Kuik eriarvamusel filmi "Stiilipidu" stsenaariumi suhtes.] SL Õhtuleht, 27. aug.

Tsäro, K. (2004). Töötud võlurid [Peeter Urbla töös olevast mängufilmist "Stiilipidu"]. Nädal, nr 31, 2. aug, lk 8-10, ill.

Lehtmets, K. (2004). Uus Eesti film "Stiilipidu" riietab inimhinged lahti. SL Õhtuleht, 24. juuli.

Tuumalu, T. (2004). Urbla teeb kerget, ent mitte kerglast filmi [algasid filmi "Stiilipidu" võtted, stsenaariumi autor Valentin Kuik]. Postimees, 19. juuli.

Rummo, M. (2004). Mida otsib ja leiab Eesti antropoloog Siberist [12.-15. maini Tartu visuaalse kultuuri päevade raames toimuva Põhjamaade Antropoloogilise Filmi Assotsiatsiooni (NAFA) filmifestivali raames peetud eesti dokumentalistide ümarlaud Eva Toulouze'i juhtimisel, kus räägiti Siberi põlisrahvaste juures kogetust. Vestlevad Mark Soosaar, Valentin Kuik, Livo Niglas, Janno Simm ja Anzori Barkalaja.]. Sirp, 21. mai.

2003

Käsper, K. (2003). Hakkame alasti laudadel tantsima: Mõtteid uuemast eesti filmikunstist [autor arvustab viimaste aastate mängufilme "Somnambuul", "Agent Sinikael", "Nimed marmortahvlil", "Karu süda", "Kass kukub käppadele", "Aida", "Vanad ja kobedad saavad jalad alla" ja "Head käed"]. Sirp, 14. nov. Järg 21. ja 28. nov.

Erilaid, E. (2003). Head poolt rohkem! [Valentin Kuigi ja Rein Karemäe dokumentaalfilmist "Krooni aeg"]. Postimees, 26. aug.

Remsu, O. (2003). Šampanjasõprade hõredavõitu loba [Valentin Kuigi ja Rein Karemäe dokumentaalfilmist "Krooni aeg"]. Sirp, 20. juuni.

Laasik, A. (2003). "Krooni aeg" on uskumatult rikas. Eesti Päevaleht, 27. mai.

Kaju, U. (2003). Krooni mälestuseks [Valentin Kuigi ja Rein Karemäe dokumentaalfilmist "Krooni aeg"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 21, 22. mai, lk 2-3, ill.

Lume, T. (2003). "Lootsin, et leitakse teine osatäitja!" [sambomaadleja Tõnu Lume oma rollist filmis "Lurich"]. SL Õhtuleht, 19. apr.

Viivik, A. (2003). "Kes oleks vääriline mängima Lurichit?" [sambomaadleja Tõnu Lume rollist filmis "Lurich"]. SL Õhtuleht, 19. apr.

Peeter Simm teeb koos sakslastega uue komöödia (2003). [Peeter Simm valmistub Allfilmis koos sakslastega tegema komöödiafilmi, mille stsenaariumi kirjutab koos Valentin Kuigiga]. Eesti Päevaleht, 13. veebr.

2002

Kuik, V. (2002b). Avalik kiri Eesti Filmi Sihtasutuse nõukogu esimehele Tõnis Arrole [vastuseks Tõnis Arro sõnavõtule rubriigis "Pealelend", Sirp, 25. okt 2002]. Sirp, 1. nov.

Kuik, V. (2002a). Jäljed kuu valgustamata poolel [jutustus]. Looming, nr 9, lk 1286-1306. Järg: nr 10, lk 1505-1518.

Fenno-Ugria hõimuklubis (2002). [Valentin Kuik näitas EARi konverentsisaalis filmi "Lend"]. Sirp, 22. veebr.

2001

Tõnu Virve väntab filmi Eesti krooni kümnest aastast (2001). [Eesti krooni 10. aastapäevale pühendatud dokumentaalfilmide ideekavandite konkursi võitis Tõnu Virve. Teise koha sai Peeter Brambat ja kolmanda Valentin Kuik ning Rein Karemäe.] Postimees, 21. nov.

Funk, K. (2001b). Kuidas Kalevipoeg koju tulemata jäi [dokumentaalfilmist "Kuju"]. Nädal, nr 21, 28. mai.

Noorte- ja lastefilmid said raha (2001). [Eesti Filmi Sihtasutus andis raha filmidele "Rüütlite aeg" ja "SojuzApollo"]. Postimees, 7. mai.

Maimik, A. (2001). Teistmoodi tegelikkus: dokumentalismi tehnikad ja Valentin Kuigi "Kuju". Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 108-112, ill.

Unt, M. (2001). Duelli ootel [mängufilmist "Lurjus"]. Postimees, 23. märts.

Funk, K. (2001a). Aadlimeeste mängud [mängufilmist "Lurjus"]. Nädal, nr 11, 19. märts.

Kuik, V. (2001). Rüütlite aeg [stsenaarium]. Looming, nr 2, lk 167-190. Järg: nr 3, lk 334-360.

2000

Juske, A. (2000). Tauno Kangro fenomen [dokumentaalfilmist "Kuju"]. Sirp, 17. nov.

Martson, I. (2000). Kuik tegi filmi Kangro olematust Kalevipojast. Eesti Päevaleht, 19. aug.

Karulin, O. (2000). Tauno Kangro Kalevipoja-kuju skandaalist valmis dokfilm ["Kuju"]. SL Õhtuleht, 18. aug.

Kuik, V. (2000). Aasta kõige helgemad päevad [Arvo Iho fotonäitus "Mereäärne Eesti" Tallinnas Rotermanni soolalaos]. Postimees, 5. apr.

Tuumalu, T. (2000). "Keisri hull" murrab hambaid [Jaan Krossi romaani "Keisri hull" ainetel kirjutatud stsenaariumidest]. Postimees: Arter, 19. veebr.

1999

Simm, P. (1999). Dokumentideta võõral saarel [lühimängufilmi "Aida" idee tekkimisest ja stsenaariumist Eesti-Läti lühifilmikassetis "Sellised kolm lugu"]. Postimees, 15. dets.

Raudam, T. (1999b). Kaks maailma, kauged ja lähedased [filmist "Lurjus"]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 58-62, ill.

Funk, K. (1999). Lööb ning liigutab: eesti mängukino [püsieksponaate ja kurioosumeid 1990. aastate teise poole eesti mängufilmist]. Postimees: Kultuur, 10. apr.

Kuik, V. (1999b). Tõnu Talivee pildid Kinomajas: kaamera ees ja kaamera taga [fotod mängufilmi "Lurjus" võtetelt]. Pääsuke, nr 3 (28), 31. märts.

Kuik, V. (1999a). Pole pauku, mis oleks liiga kõva ehk Vaeva nähes nägijaks [dialoog Peeter Sauteriga kirjandusest, elust, filmist]. Looming, nr 3, lk 441-453.

Teinemaa, S. (1999). Tõnu Talivee filmifotod Kinomajas [Tõnu Talivee fotonäitus "Kaamera ees ja kaamera taga" Tallinna Kinomajas. Eksponeeritud 66 fotot, millel kujutatu seondub Valentin Kuigi mängufilmiga "Lurjus", mille võtetel T. Talivee oli fotograafiks]. Sirp, 19. märts.

Kärk, L. (1999). Lauri Kärgi avalik kiri Valentin Kuigile [mängufilmist "Lurjus"]. Sirp, 19. märts.

Kulli, J. (1999). Carmen ja Aida ajasid Eesti filmimehed tülli [õiguslikud probleemid Balti riikide ühisfilmi, esialgse pealkirjaga "Carmen", idee ja stsenaariumi ümber]. Eesti Ekspress: TV-Nädal, 18. märts, lk 6-8, ill.

Laanem, T. (1999). Valentin Kuik püüab ideaali [intervjuu]. Eesti Päevaleht, 16. märts.

Maimik, A. (1999). Kolme teraga habemenuga [mängufilmist "Lurjus"]. Sirp, 12. märts.

Remsu, O. (1999). Delikaatne [mängufilmist "Lurjus"]. Eesti Ekspress: TV-Nädal, 11. märts, lk 72-73, ill.

Saluri, R. (1999). Nabokov Tallinna pensioniametis [mängufilmist "Lurjus"]. Postimees: Kultuur, 6. märts.

Mirme, O. (1999). Aus mäng vaatajaga [mängufilmist "Lurjus"]. Sõnumileht, 2. märts.

Mägi, M. (1999). Valentin Kuik osutab olemise absurdile [ka mängufilmist "Lurjus"]. Nädal, nr 8, 1. märts, lk 12-13, ill.

Laasik, A. (1999b). "Lurjus" veereb piljardikuulina. Eesti Päevaleht, 1. märts.

Ehasalu, T. (1999). Karvkaelne Pierrot ja mauser [mängufilmist "Lurjus"]. Postimees, 1. märts.

Sobolev, M. (1999). Lurjus saab teenitud palga [mängufilmist "Lurjus"]. Sõnumileht, 27. veebr.

Raudam, T. (1999a). Mehe au on tähtsam kui tema ametivanne [intervjuu]. Postimees, 27. veebr.

Laasik, A. (1999a). Eesti uus mängufilm "Lurjus" valmis kolme miljoniga. Eesti Päevaleht, 26. veebr.

1998

Kuik, V. (1998b). Filmilik Kross [Jaan Krossi teoste, eriti romaani "Keisri hull" kinematograafilisusest]. Postimees: Kultuur, 9. okt.

Kuik, V. (1998a). [Arvamus Arko Okkist]. Sõnumileht: Laupäevaleht, 22. aug.

Mallene, E. (1998). Piirideta priiuse piirid [novellikogust "Geiša"]. Looming, nr 8, lk 1282-1283.

Kivisildnik, S. [= Sildnik, S.] (1998). Pooltõde inimsuhetest; Mööduva sajandi mõistatused ["Fair Play" teleteatris, režissöör Valentin Kuik (ETV, 9. aug 1998), dokumentaalfilm "Mata Hari mõistatus" (TV3, 9. aug 1998)]. Nädal, 17. aug.

Habicht, J. (1998). Filmimehe fenomen [novellikogust "Geiša"]. Sirp, 14. aug.

Köst, E. (1998). Aeg sai otsa [romaanist "Poegade mäss"]. Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 499-500.

Raun, O. (1998). Valentin Kuigi groteskne, nihestatud maailm [novellikogust "Geiša"]. Postimees, 15. juuni.

Tonts, Ü. (1998). Inimesed toimivas maailmas [novellikogust "Geiša"]. Sõnumileht, 3. apr.

Kapstas, M. (1998). Lunastaja ilmumine vetelpäästjana [telelavastusest "Kallima naeratus"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 68-70, ill.

Künstler, P. (1998). Idioot ja realist, elust või kirjandusest [novellikogust "Geiša"]. Eesti Päevaleht, 10. märts.

Põder, R. (1998). Filmi ja proosa põime [intervjuu Valentin Kuigiga ta proosakogu "Geiša" puhul]. Kultuurimaa, 4. märts.

Teinemaa, S. (1998). Hantide rikkus ja viletsus. Kultuurimaa, 4. veebr.

Remsu, O. (1998). Mässab ja ei mässa [romaanist "Poegade mäss"]. Looming, nr 2, lk 307-308.

1997

Hinrikus, R. (1997). Paparazzid saavad eesti mehe kätte [romaanist "Poegade mäss"]. Postimees, 29. nov.

Tonts, Ü. (1997). Romaan nagu pikk novell [romaanist "Poegade mäss"]. Sõnumileht, 12. nov.

Oja, A. (1997). Poegade mäss isade maalt [romaanist "Poegade mäss"]. Eesti Päevaleht, 26. okt.

Künstler, P. (1997). Veerev kivi [romaanist "Poegade mäss"]. Postimees, 15. okt.

Teder, T. (1997). Kuigi võidukas "Lend". Eesti Päevaleht, 15. okt.

Heinapuu, A. (1997b). Libisemisest, mitte venelastest [dokumentaalfilmist "Protokoll"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 51-54, ill.

Lõhmus, J. (1997). Jumalat ei ole kodus [telelavastusest "Kallima naeratus"]. Sirp, 4. juuli.

Ehasalu, T. (1997). Postiljon ja piimahambad [telelavastusest "Kallima naeratus"]. Postimees, 3. juuni.

Reest, V. (1997). Eetilise mehega hommikusel õllel [vestlus]. Eesti Ekspress, 2. mai.

Kuik, V. (1997b). Vastab Valentin Kuik [üles kirjutanud Toomas Raudam]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 3-11, ill.

Teder, T. (1997). Romaanivõistluse võitja lendab edasi [Valentin Kuigist]. Eesti Päevaleht, 1. veebr.

Kuik, V. (1997a). Katkend romaanist "Poegade mäss". Kultuurimaa, 29. jaan.

Heinapuu, A. (1997a). Tüdruk lõhub puid: kas teade jõudis pärale [handi-filmidest "Teade parlamendile", "Lend" ja "Hääled"]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 48-51, ill.

1996

Viitol, L. (1996b). Kolm hanti [dokumentaalfilmide dokumentaalsusest, ajendatuna Valentin Kuigi filmist "Hääled" ja Jüri Ehlvesti retsensioonist "Lootuse hääl ja lootusetuse hääl", Kultuurileht, 25. okt]. Postimees, 11. nov.

Sikk, R. (1996). Jeremei hääl jäi vaikseks [dokumentaalfilmist "Hääled"]. Pühapäevaleht, 27. okt.

Ehlvest, J. (1996). Lootuse hääl ja lootusetuse hääl [Valentin Kuigi "Hääled" ETVs]. Kultuurileht, 25. okt.

Kuik, V. (1996). [Kuidas saada raha filmitegemiseks] [viis varianti: ime, orjus, vabadus, paratamatus ja reaalsus]. Kultuurimaa, 4. sept.

Viitol, L. (1996a). Jeremei Aipin eesti filmi kangelane [Pärnu X Visuaalse Antropoloogia Festivalil esilinastus konkursiväliselt Valentin Kuigi dokumentaalfilm "Hääled"]. Eesti Päevaleht, 17. juuli.

Tuumalu, T. (1996). Valentin Kuik – hantide eest seisja [intervjuu]. Postimees, 13. juuli.

Kordemets, G. (1996). Lend – kas ikka viimane? [telelavastusest "Viimane lend"]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 25-26, ill.

1995

Linnumägi, E. (1995). Kui kõhe on armastuseta maailm [Valentin Kuigi "Viimane lend" Teleteatris]. Postimees, 9. nov.

Raudam, T. (1995). Miks? [telenovellist "Viimane lend"]. Postimees, 6. nov.

Karro, T. (1995). Kurbmäg Eesti Gagarinist [telenovellist "Viimane lend"]. Kultuurileht, 3. nov.

Prosa, A. (1995). Valentin Kuik: "Ma ei ole oma töödes kunagi valetanud". Nädal, nr 44, 26. okt, lk 4-5, ill.

Kivastik, M. (1995). Mees [portree Valentin Kuigist kui filmitegijast]. Kultuurileht, 18. aug.

Kuik, V. (1995c). Ajaloo lõpp. Postimees, 22. juuni.

Kärk, L. (1995). Lend – ega mitte õhku rippuma jäänud küsimused? Eesti Ekspress, 28. apr.

Liik, K. (1995). "Lend" on sobiv sissejuhatus handiellu. Hommikuleht, 26. apr.

Kuik, V. (1995b). Armuavaldus [jutt]. Vikerkaar, nr 4, lk 39-45.

Uralsk, R. (1995). "Lend". Eesti filmimehed on taas käinud Siberis. Hõimlasi hante pole unustatud. Maaleht, 13. apr.

Kuik, V. (1995a). Püha sõda: must stsenaarium [jutt]. Postimees, 4. märts.

1992

Ehasalu, T. (1992). Läheneb maailmaväravale [mängufilmist "Armastuse lahinguväljad"]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 74-78, ill.

1990

Kaldmaa, J. (1990). Loiuvõitu retrofilm ["Perekonnapildid"]. Reede, 9. veebr.

1989

Rull, I. (1989). Hruštšovi aja lapsed [mängufilmist "Perekonnapildid"]. Eesti Ekspress, 8. dets.

Lokk, T. (1989). Nii me selle torni ümber siplesime [mängufilmist "Perekonnapildid"]. Rahva Hääl, 24. sept.

1984

Tonts, Ü. (1984). "Lurich", Lurich ja petetud lootused. Edasi, 5. aug.

Laasik, A. (1984). Supermees? Superfilm? [mängufilmist "Lurich"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 50-53, ill.

Kross, J. (1984). Mis ma Lurichi-filmist arvan? Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 54-56, ill.

Teder, T. (1984). "Lurich" ja Lurich. Noorte Hääl, 24. juuni.

Ruus, J. (1984). Filmi-Lurich. Sirp ja Vasar, 22. juuni.