04.02.1944–05.06.2021
Tele- ja filmilavastaja, stsenarist ja produtsent Helle Karis (1970–1988 Murdmaa) sündis 4. veebruaril 1944 Vändras tromboonimängija, orkestrijuhi ja muusikapedagoogi Tiit Karise (1911–1977) peres. Kui isa mängis Vanemuise orkestris, käis tütar Ida Urbeli balletistuudios (1952–1957). Pärast isa tööleasumist ERSOsse astus Helle Karis Tallinna 24. Keskkooli (praegu Tallinna kunstigümnaasium), kus õppis Leo Tõnissoni käe alla. Järgnes Henno Arraku maalistuudio ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis (1960–1962) ja Eesti Riikliku Nukuteatri õppestuudio (1962–1964). Pärast keskkooli lõpetamist 1962 läks Karis Eesti Televisiooni, kus alustas telerežissööri abina. 1965–1970 õppis telerežiid Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinematograafia Instituudis (LGITMiK), mille diplomit kaitses lavastuslike muusikafilmidega “Legend” ja “Orelimõtisklusi”.
Instituudi lõpetamise järel alustas ETV-s 1965. aastal režissöörina saatesarja "Contra mortem", mis oli eetris kaks hooaega (1965–1967). Järgnesid visualiseeritud, uuenduslikud luulelavastused "Luule veerandtund" (1966) Franz Kafka, Albert Camus' ja Bertolt Brechti loomingust; "Hamleti laulud" (1971, autor Paul-Eerik Rummo; saates osales Kaunase riikliku muusikateatri pantomiimitrupp, Jaan Tooming ja sekstett Kuldar Singi juhatusel), "Lahtisi lehti kirjaniku töölaualt" (1972-1973), "Luulet hilisõhtuks" (1973-1974), Peet Vallaku novelli instseneering "Hiiobi sõnum" (1976), lavastuslikud fotosaated "Must ja valge" (1966-1967, autor Peeter Tooming), "Teele, teele, kurekesed" (1968, skandaalne saade Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu lõpetajatest), kunstisaated "Seesam, seesam, avane!" (1968, koos Rein Saluriga), "Teatrirepliigid" (1968, koos Reet Neimariga), "Nõukogude Liidu rahvaste luulet" (1970), "Kirjanduslik kolmapäev" (1970/1972).
Helle Karis oli Evald Hermaküla assistent kõigi tema saadete, filmide ja lavastuste juures (näiteks Irena Haaki ülimenukas “Armastus, armastus”, 1969; "Sõjapäevade laulud", 1969), "Säärane Ird ehk 100 aastat "Vanemuise" teatrit", 1970; aga ka kirjanduslik kolmapäev Gustav Suitsu luulest "Ühte laulu tahaks laulda"). Hermaküla ja Karis olid tegevad ka 1968. aastal teatrite suurprojekti jäädvustamisel, kui toimus Tartu–Tallinn telesild ning hilisõhtust dialoogi pidasid Kaarel Ird ja Voldemar Panso (novaatorliku otsesaate pildirida pole paraku säilinud).
1979 võeti Helle Murdmaa ametlikult tööle Tallinnfilmi, kus tema loominguline nägemus ei sobitunud tollal stuudio juhtkonnas valitsenud ideoloogiaga. Juba 1973. aastal oli pandud pikaks ajaks seisma töö Hans Christian Anderseni "Metsluiged" stsenaariumiga (film valmis 1987). Peatati 1976. aastaks esitatud "Päris kriminaalne lugu" (Eno Raua järgi) ja 1978. aastaks kavandatud “Poiste sõidud” (Rein Saluri järgi). 1976 esitas Helle kahe filmi ideekavandi ja režissöörinägemuse ning need kinnitati isegi Eestist kõrgemal – Moskva kinokomitees. Kuid Tallinnfilmi juhtkond ignoreeris otsust. Nii juhtus Arvo Valtoni "Mustamäe armastusega", millest filmi ei saanud, Kurt Vonneguti "Pikk jalutuskäik pühapäeva" anti aga teha Peeter Urblale.
Pärast Tallinnfilmist lahkumist 1989 avas Helle Karis Tallinnas J. Westholmi Gümnaasiumis enda filmiklassi baasil Ida-Põhja võrdleva uurimise ja loovuse stuudio Oriest Studio ning juhtis seda 1995. aastani. Koos õpilastega tehtust on olulisim dokumentaalfilm "Rein Sepp – teejuht mütoloogiasse" (1996). Filmikunsti õpetas Karis ka Viljandi Kultuurikolledžis (1997–1999). 1995. aastast juhtis ta enda asutatud filmitootmisfirmat Myth Film.
Helle Karis oli Eesti Kinoliidu (1985) ja Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu (1997) liige, Eesti Filminaiste Liidu (1995) ja Muinas-Põhja Kultuuri Fondi (1996) asutajaliige.
Tegeles kiiruisutamisega spordiklubis Spartak (1958–1962) ja karatega Priit Keldri karateklubis (1989–1993). Oli 1970–1988 abielus arhitekt Allan Murdmaaga (1934–2009). Tema hilisemates filmiprojektides leidsid rakendust poeg Peter Murdmaa operaatorina ning vennapoeg Eero Karis monteerija ja muusikalise kujundajana.
Helle Karis liikus epohhiloovaiks nimetatud mängufilmide režissöörina muinasjutu ("Nukitsamees", 1981) juurest mütoloogiasse ("Karoliine hõbelõng", 1984) ja sealt eksistentsiaalsete probleemide juurde ("Metsluiged", 1987). Dokumentaalfilmide autorina oli ta isiksuste portreteerija, kes lõi filme tuntud ja tunnustatud inimestest.
Helle Karis suri 5. juunil 2021. aastal.
Filmograafia ja muu lisainfo: Vaata isikulehte
Filmograafia
2014 Einasto 11577 (dokumentaalfilm), Myth Film, režissöör, stsenarist, produtsent
2009 Pidu vihmas ja päikeses (dokumentaalfilm), Myth Film, režissöör, stsenarist, produtsent
2009 Peeter Mardna (dokumentaalfilm), Myth Film, režissöör, stsenarist, produtsent
2008 Dirigendi kõla (dokumentaalfilm), Myth Film, režissöör, stsenarist (+ Peter Murdmaa), produtsent; operaator Peter Murdmaa (Balti Filmi- ja Meediakooli lõputöö)
2004 Reekviem kuusepuule (dokumentaalfilm, tudengifilm), Myth Film/ TPÜ, produtsent; režissöör ja operaator Peter Murdmaa
2003 Opus Nigrum (lühimängufilm, tudengifilm), Myth Film/ TPÜ, produtsent; režissöör ja operaator Peter Murdmaa
2002 Pidu (vaatefilm), Myth Film, režissöör, stsenarist, produtsent
2002 Avatud elule (dokumentaalfilm), Myth Film, produtsent; režissöör, stsenarist ja operaator Marko Piirsoo
2002 Päikest, Sass! (dokumentaalfilm), Myth Film, režissöör, stsenarist, produtsent
2000 Noorte raport (olukirjeldusfilm), Myth Film [Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimus], režissöör, stsenarist
1999 Astrofüüsik Jaan Einasto (dokumentaalfilm), Eesti Televisioon, režissöör, stsenarist
1996 Rein Sepp – teejuht mütoloogiasse (dokumentaalfilm), Oriest Studio/ Myth Film, režissöör
1992 Jõulumüsteerium sinule (dokumentaaljutustus), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist
1987 Metsluiged (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (+ Savva Kuliš, Juhan Viiding)
1984 Karoliine hõbelõng (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (+ Vladislav Koržets) /esilinastus Tallinnas 16.05.1985/
1982 Tõnu Kaljuste täna, 1982 (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist
1981 Nukitsamees (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (+ Helgi Oidermaa, Olav Ehala) /digitaalselt taastatud 2010/
1979 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 20, Tallinnfilm, režissöör
– kroonikapala "Intervisiooni Nõukogu 63. istungjärk Tallinnas"
– kroonikapala "Leida Laius"
– kroonikapala "Noored liiklusinspektorid"
– kroonikapala "Lastetramm Tallinnas"
1979 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 17, Tallinnfilm, režissöör
– kroonikapala "40 aastat II maailmasõja algusest"
– kroonikapala "Tallinna kingitus Kotkale"
– kroonikapala "Sport XXXI Balti regati avamine Tallinnas"
1979 Oma pill/ Pillimees (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist
1978 Maarjamägi (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist
1973 Juta Lehiste/ Minu nimi on Juta Lehiste (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (+ Peeter Tooming)
1970 Orelimõtisklus (muusikaline eksperimentaalfilm, (LGITMiK) diplomitöö), Eesti Telefilm, režissöör
1968 Legend (ballettfilm Adam „Giselle“ II vaatuse põhjal), eeldiplomitöö (LGITMiK). Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist
Dokumentaalfilmide tsükkel "Contra mortem II" (Myth Film; režissöör ja produtsent Helle Karis, operaatorid Peter Murdmaa ja Marko Piirsoo, monteerija Eero Karis, muusikaline kujundaja Roland Rand ja Eero Karis, tegevprodutsent Maret Hirtentreu)
2003 Dr. Vello Linnamägi
2003 Dr. Sergei Nazarenko
2003 Dr. Siiri-Mai Hanstein
2003 Dr. Ahti Kallikorm
2003 Dr. Rein Zupping
2002 Dr. Jaan Tepp
2002 Dr. Enn Jõeste
2002 Dr. Valdo Toome
2002 Dr. Matti Tarum
2002 Dr. Ülo Zirel
2002 Dr. Aadu Liivat
2002 Dr. Ulvi Lettermo
2002 Dr. Maksim Lugovskoi
2002 Dr. Andres Ellamaa
Teletoodang
1965 – 1967
CONTRA MORTEM (saatesari) - probleemsaade arstiteaduse vallast, püüd visualiseerida ainevalkonda, populariseerida spetsiifilisi erialaseid sihiasetusi, esimene otsesaade Onkoloogia Haigla opisaalist, esmakordselt kasutusele tagantprojekteeritav ekraan, saatejuht Rein Saluri; koostöös TRA Draamteatri peakunstnik Peiliga / režissöör-kaasautor
1965
HAMLETI LAULUD (lavastus) - visualiseeritud luulelavastus P- E. Rummo tekstile /autor-režissöör
1966
STENOGRAMM (lavastus) - dramatiseering V. Majakovski viimase avaliku esinemise stenogrammist / autor-režissöör
JAMES BOND TALLINNAS (eksperimentaalsaade) - provotseeritud kohtumine Savva Kuliš ja Rein Saluri /režissöör
TÕUSVA PÄIKESE MAALE (lavastus) - lavastuslik saade Jaapani luulest / autor-režissöör
1966 – 1967
MUST JA VALGE (saatesari) - lavastulik saatesari kunstilisest fotost, kuulsatest fotokunstnikest, autor-saatejut P. Tooming / režissöör-kaasautor
TEATRIREPLIIK (saatesari) - operatiivsed teleretsentsioonid esietendustele, põhiliselt otseülekanded, esmakordselt dialoog esinejate vahel erinevatest linnadest (V. Panso Tallinnas, K. Ird Tartus) nt Vilimaa „Kontrastid“, Ranneti „Kriminaaltango“ jne, autor-saatejuht Reet Neimar / režissöör-kaasautor
SEESAM, AVANE (saatesari) - n.ö. tribüünsaated kuulsatele kunstnikele-kirjanikele ülekandena nende ateljeest, nt I. Torn, E. Valter, H. Valk, O. Soans jt, autor-saatejuht Rein Saluri / režissöör-kaasautor
1967
IMPROVISATSIOON (lavastus) - lavastuslik luulesaade, põhines näitlejate improvisatioonil /autor-režissöör
SONETIÕHTU (lavastus) - lavastuslik luulesaade näitlejate ja muusikutega /autor-režissöör
REMARK - LISL LINDAU JUUBELIKS (dok.saade) - eluloosaade / kaasautor-režissöör
ÜLESKUTSE, MILLE KIRJUTAS B. BRECHT NEILE, KES KAVATSEVAD LUUA UUT MAAILMA (lavastus, Leningaradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Kinematograafia Instituudi kursusetöö) - dramatiseering ja lavastus B. Brechti luulest / autor-režissöör
MINU NIMI ON RAFAEL ALBERTI (eksperimentaal-lavastus) - R.Alberti lavalised luuletused „Koer“, „Legend“, „ Torreadoor“, liikuv ülekandejaam, näitlejad tänavatel /autor-režissöör
MÕTISKLUS JÄÄLILLEDEST AKNAL (lavastus) - kompositsioon visualiseeritud luulest ja V. Pandi mõtisklusest / autor-režissöör
MAKSIM GORKI JUUBELIKS (lavastus) - instseneering Gorki eluloofaktidel ja loomingul /autor-režissöör
LENIN 100 (dok.saade) - Lenini kujutamine laval ja kunstis, viimane intervjuu Priit Põldroosiga / kaasautor-režissöör
HAIGE MANDARIINIPUU LAUL (lavastus) - visualiseeritud Hiina luule / autor-režissöör
TEELE, TEELE KUREKESED (lavastus) Lavakunsti kateedri III lennu lõpetajate filmietüüdid, improvisatsioonid, otseülekanded jm koostöös ansambliga „Peoleo“ / autor-režissöör-juhendaja
NB! saate meeskond taandati ETV-st täies koosseisus (R. Neimar ja E. Vetemaa vallandati, H. Karis viidi teisele ametikohale koos valju noomituse ja tahtlikuks ideeliseks vaenlaseks kuulutamisega).
1968
REMARK - SALME REEGI JUUBELIKS (dok.saade) - eluloosaade / kaasautor-režissöör
Noortesutuudio TANTSIB TIIT HÄRM (lavastuslik saade) - noore balletikuulsuse elust ja repertuaarist / autor-režisöör
1969
TEMA NIMI ON TIIT (lavastuslik saade) - noore balletikuulsuse repertuaarist / autor-režissöör
LEGEND (muusikafilm) - Adami belleti „Giselle“ II vaatuse järgi kohandus Toomkirikusse, eeldiplomitöö Leningradi RiiklikusTeatri-, Muusika- ja Kinematograafia Instituudis / autor-režissöör
1970
KIRJANDUSMINUTID (saatesari) - temaatilised saated, nt „Luuleillustratsioon“, „Jaapani luule“, „Kriminaalromaan“ jt / režissöör
KIRJANDUSLIK KOLMAPÄEV (saateari) - ETV poolt ülekantavad kirjandusõhtud Kirjanike Majast, / kirjandusõhtute autor, kaasautor, lavastaja ja ülekanderežissöör
A.Hindi juubeliks
25 aastat J.Sütiste surmast
Jaan Kross 50
Lenin luules
ENSV kirjandusliku preemia laureaate
Erni Krusten 70
75 aastat S.Jessenini sünnist
Aleksander Kuprini juubeliks
ELKNÜ 50
LUUKA TAADI ELUKULG (lavastus) - Jaan Ontika (pseudonüüm) nõukogude ideoloogiat ülistav poeem / režissöör
NB! käskkiri ideoloogilise „diversiooni“eest
ORELIMÕTISKLUS (kunstiline dok.film) - muusikalised visioonid Bachi ja Messiani oreliprelüüdidele, audiovisuaalne mõtisklus elu-surma teemadel, Leningaradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Kinematograafia Instituudi lõputöö / kaasautor-rezissöör
NB! käskkiri ideoloogilise „diversiooni“ eest, stuudio režissööritöölt taandamine, film pandi „raudkappi“, diplom jäi kaitsmata
1971
Võttis uuesti osa vakantsele režissööri ametikohale kuulutatud konkursist ja sai „oma“ koha tagasi. Filmi ORELIMÕTISKLUS operaator Peeter Tooming „võttis vastutuse“ ja „aitas“ filmi ümber monteerida ideoloogiliselt vastuvõetavaks - diplom sai kaitstud. Film oli 1 x ETV eetris.
REMARK - LINDA RUMMO JUUBELIKS (dok.saade) - eluloosaade / kaasautor-režissöör
KIRJANDUSLIK KOLMAPÄEV (lavastuslikud kirjandusõhtud) - ETV poolt ülekantavad kirjandusõhtud Kirjanike Majast / kirjandusõhtute autor, kaasautor, lavastaja ja ülekanderežissöör
Fridebert Tuglas 85
Rudolf Rimmeli luulet
Gruusia kirjandus
Aira Kaal 60
Egon Rannet 60
Naine läbi aegade – naised luules, Ped. Instituudi näitejuhid
Betti Alver „Tähetund“ – luulelavastus
Kirjandusteater lastele - „Juss oli väike peremees“
„Hamleti Laulud“ improvisatsioon P-E.Rummo luuletusele: tekst – Jaan Tooming, muusika – Kuldar Sink, pantomiim – Kaunase Pantomiimiteater Modris Tenisonsi juhtimisel, kunstnik – Tõnu Virve, režissöör – Helle Karis
NB! ülekanne katkestati, käskkiri ideoloogilise vääratuse eest
VAIM JA TULUKE (luulelavastus) - visioonid Juhan Liivi luulest, autor Ingo Normet / režissöör
1972
KIRJANDUSLIK KOLMAPÄEV (saateari) – kirjandusõhtud ETV poolt ülekantavad kirjandusõhtud Kirjanike Majast / kirjandusõhtute autor, kaasautor, lavastaja ja ülekanderežissöör
Noored autorid
L.Promet 50
Kirjandusteater lastele „NIPI-TIRI, NAPI-TIRI“
„Kui sa tuled, too mul lilli“ eesti naisluuletajad
„Loeme seda luulet jälle“ ärkamisaja luulet
„...ei tule tuulest“ Juhan Viiding
EX LIBRIS (dok.saade) - portreesaated /režissöör
Debora Vaarandil külas
Villem Alttoal külas
IN C (telesaade) - mõtteid muusikast / režissöör
MEDEIA (teleülekanne) - režissöör
KAAMERAMEES (tsükkel 4 x saadet) - autor ja saatejuht Mark Soosar / režissöör
1972 – 1973
NÕUKOGUDE RAHVASTE LUULET (lavastused natuuris) - lühikesed luulelavastused: ülekandejaam, film, stuudio - visioonid pildis ja sõnas / koostaja-režissöör
Siberi luulet „...siit igasse kaarde sa ehita sild“ / režissöör
Armeenia luulet „...ja valgus ja valgus ja valgus“ / režissöör
Turkmeeni luulet „Sa roosiks minu aias saa“ / režissöör
Kirgiisi luulet „Tuld miks põlgad“ / režissöör
Siberi poeetide luulet „Sinine ballaad“ / režissöör
Tšuvassi luulet „Gennadi Ahhii“ LÜJ Starkophi aias/ režissöör
LAHTISI LEHTI KIRJANIKU TÖÖLAUALT (dok.saated) - režissöör
Jaan Kross
Paul Kuusberg
Ralf Parve
Vladimir Beekman
Eno Raud
Enn Vetemaa
Paul Rummo
Väino Ilus
Mats Traat
RAAMATUTEL ON OMA SAATUS (eksperimentaal-lavastus) - instseneering kuulsate kirjanike tuntud aforismide põhjal / autor-režissöör
1973 - 1974
LUULET HILISÕHTUKS (lavastus) – lühikesed, näitlejate koostatud luuleprogrammid / režissöör
Heino Mandri
Ellen Liiger
Einari Koppel
Aksel Orav
Kersti Kreismann
Silvia Laidla
Koit Randus
Sirje Raudsik
Inna Taarna
Tõnu Aav
Meeli Sööt
Karl Ader
Heino Raudsik
Rein Kotkas
Linda Rummo
Evi Rauer
Ene Rämmeld
Juhan Viiding
Ines Aru
Viiu Härm
Voldemar Panso
SEESAM, AVANE (lavastuslik saatesari) - populaarne saade kunstniku loomingu põhjal / režissöör
„Romulus Tiitus sõnas ja pildis“
„Enn Vetemaa tarkade kivi otsimas“
1973 - 1975
LUGEMISTUBA (telelavastused) - uudiskirjandust tutvustavad lavastused / teoste instseneeringute autor ja režissöör
J.D. Salinger „ROOSISUU JA SILMAD HELEROHELISED“
V. Sukšin „KOSJALUGU“
Merimè „CARMEN“
N. Jevdokimov „BALLAAD LINNATÜDRUKUST NJURKAST“
Sakse „POTIKUNINGA JUTUSTUS“
Tolstoi „JUHTUM BASSEINI TÄNAVAS“
Chautebriand „VIIMSE ABENCERRAJE SEIKLUSED“
Michael Criston „ANDROMEDA“
A. ja B. Strugatskid „HUKKUNUD ALPINISTI HOTELL“
1975
VIITEVISIOON (Öised õuduslavastused)
Arvo Valton „HIRM“ / režissöör
Kirill Bulõtšev „JA SIIS TULI VEEUPUTUS“ / instseneeringu autor režissöör
1976
LUULET HILISÕHTUKS (lavastus) - „Reet Mändmets“ / autor-režissöör
KIRJANDUSLIK KOLMAPÄEV (kirjandusõhtu) - ETV poolt ülekantavad kirjandusõhtud Kirjanike Majast / autor, lavastaja ja ülekanderežissöör
„Fr. Tuglas 90“
TEATRIÕHTU (etenduste ülekanne) -ülekande režissöör
Kersti Merilaas „Kaks viimast rida“
Enn Vetemaa „Õhtusöök viiele“
KIRJANIKU TRIBÜÜN (dok.saated) - režissöör
Ülo Tuulik
Ralf Parve
Vladimir Beekman
KRIITILISELT KIRJANDUSKRIITIKAST (telesaade) - režissöör
VIKERKAAR (saatesari) - populaarsed kunstisaated, saatejuht Katrin Hiir
„Eestlaste rahvuslik tüüp eri aegade kunstnike töödes“ /režissöör
„Kongressieelseid mõtteid Tartu Kunstimuuseumi töötajatelt“ /režissöör
„Ruum ja Vorm“ / režissöör
„Mõtteid praeguse eesti kunsti kohta kunstnike XVI kongressile pühendatud näituse põhjal“ / režissöör
„Monumentaalkunsti Maja“ / autor-režissöör
„Telekunstnikud“ / autor-režissöör
„Kunstnik Jüri Palm“ / autor-režissöör
„Maarjamägi ja tema loojad“ / autor-režissöör
„Ikebanad. Muusika. Luule“ / režissöör
1979
NOVELLITEATER (telelavastus) - Peet Vallak HIIOBI SÕNUM, instseneering, lavastus natuuris / autor-režissöör
Auhinnad
2003 eripreemia Tallinna Arstide Liidult ja Rahvusvaheliselt Geneeriliste Ravimite Liidult, XVII Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival – filmi "Dr. Siiri-Mai Hanstein" eest
1988 žürii eriauhind, Giffoni muinasjutufilmide festival, Itaalia – filmi "Metsluiged" eest
1985 III auhind, II üleliiduline muinasjutufilmide festival – filmi "Karoliine hõbelõng" eest
1983 filmileviorganisatsiooni "Kinoprokat" grand prix – filmi "Nukitsamees" eest
1982 laste- ja noorsoofilmide lastežürii ja publiku peapreemia, XV üleliiduline filmifestival Tallinnas – filmi "Nukitsamees" eest
Valikbibliograafia
Artiklid
2014
Tõnson, M. (2014). Veatu pühak kuningatütar Elise [lastefilmide DVD-sarjas ilmus Helle Karise "Metsluiged"]. Eesti Ekspress, 23. jaan, lk 54, ill.
2013
Tõnson, M. (2013). Eesti filmi karmimad naised [režissöör Helle Karise "Karoliine hõbelõng" (Eesti lastefilmide DVD-del ilmuvas antoloogias) jt. karmid kangelannad]. Eesti Ekspress, 7. nov, lk 70, fotod.
2011
Laasik, A. (2011). Kuidas tehti Eesti NSV-s monumente [dokumentaalfilmist "Maarjamägi"]. Eesti Päevaleht, 5. märts.
2010
Mägi, R. (2010). Helle Karis-Murdmaa: "Nukitsamees" pole mu parim film. Vooremaa, 9. sept.
Koppel, A. (2010). Helle Karis – omamoodi vastuvoolu [intervjuu]. Eesti Naine, mai, lk 48, 50, ill.
Ala, J. (2010). Trikkideta trikitav Nukitsamees [intervjuu]. Postimees, 15. mai.
2009
Tumeaine uurijast valmib portreefilm (2009). ["Einasto 11577", film akadeemikust ja teadlasest Jaan Einastost peaks valmima 2010. aastal]. Eesti Ekspress: Areen, 27. aug.
Ruus, J. (2009). Ärgake vara... [filmist "Dirigendi kõla"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, 5. juuni.
2008
Remme, A. (2008). Eri Klasi eluvalss [filmist "Dirigendi kõla"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 102-104, ill.
Kressa, K. (2008). Helle Karis – muinasjutumaalt. Eesti Päevaleht: Laupäev, 2. veebr.
Remsu, O. (2008). Assotsiatsioonid, kaadrid ja muusika [filmist "Dirigendi kõla"]. Sirp, 1. veebr.
Hirv, T. (2008). "Dirigendi kõla" – ilusa eesmärgiga tehtud film. Eesti Päevaleht, 24. jaan.
2007
Veidemann, R. (2007). Passionaarne Eri Klas [filmist "Dirigendi kõla"]. Postimees, 6. dets.
2005
S. T. [= Teinemaa, S.] (2005). "Metsluiged" re-edited [mängufilmi tunnipikkusest videoversioonist, Myth Film]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 18, 5. mai.
2003
Tootmaa, R. (2003). Vigala Sass – mitte keegi meist [filmist "Päikest, Sass!"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 98-102, ill.
K. T. [= Tsäro, K.] (2003). Portreefilmid arstidest tulevad tagasi ["Contra Mortem"]. Nädal, nr 8, 24. veebr.
Raudam, T. (2003). Minu mälestused "Nukitsamehest". Nädal, nr 8, 24. veebr.
Mardna, P. (2003). "Contra mortem" – portreefilmid, mida oodati. Sirp, 10. jaan.
Alasoo, A. (2003). Müüdid elust suurhaiglas [sarjast "Contra mortem"]. Eesti Ekspress: TV-Ekspress, nr 2, 9. jaan, lk 2-3, ill.
2002
Liiv, E. (2002b). Kes elab XIII sajandil? Kommentaar Kalle Käsperi artiklile "Tere taas, XIII sajand! (Sirp, nr 31, 23. VIII 2002).[vastulause seoses kriitikaga Helle Karise portreefilmile "Päikest, Sass!"]. Sirp, 27. sept.
Päärt, V. (2002). Ärge lõigake arste! [arstiportreede sarjast "Contra mortem" ja selle avafilmist "Dr. Andres Ellamaa"]. Postimees, 17. sept.
Käsper, K. (2002). Tere taas, XIII sajand! [Karise portreefilm alternatiivse meditsiini abil ravitsejast Aleksander Heintalust alias Vigala Sassist]. Sirp, nr 31, 23. aug.
Tootmaa, R. (2002). Taotlused ja tulemus [filmist "Dr. Andres Ellamaa"]. Sirp, 24. mai.
Priimägi, L. (2002). Doktor Ellamaa elutants [filmist "Contra mortem: Dr. Andres Ellamaa"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 106-109, ill.
Liiv, E. (2002a). Kes elab XIII sajandil? [filmist "Päikest, Sass!"]. Sirp, 9. veebr.
1999
Reest, V.(1999). Eesti kino kadunud põlvkond [Eesti filmitegijate olelusvõitlus]. Luup, nr 21, 18. okt, lk 34-36, ill.
Remsu, O. (1999). Film ilma autorita ["Teejuht mütoloogiasse"]. Eesti Ekspress: TV-Nädal, nr 7, 18. veebr, lk 12-13, ill.
Laasik, A. (1999). Sepa müütiline võlu: Rein Sepa muinasgermaani maailm heiastub koduvideo elementidega filmidokumendis [filmist "Teekond mütoloogiasse"]. Eesti Päevaleht, 6. veebr.
Kello, K. (1999). Filmilooming kui eluviis ja -stiil [Eesti filmirežissöörid Andres Sööt ja Helle Karis, kes on mõlemad sündinud 4. veebruaril]. Pühapäevaleht, 31. jaan.
1997
Hallas, J. (1997). Välk ja vikerkaar Hobuküla kohal [filmist "Rein Sepp – teejuht mütoloogiasse"]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 87-90, 96, ill.
1996
Tootmaa, R. (1996). Juhuslikkuse võlu ja kurbus [filmist "Rein Sepp – teejuht mütoloogiasse"]. Kultuurileht, 31. mai.
1995
Raidma, M. (1995). Pits, samet ja nõgeseniin ehk kuidas sünnib film. Eesti Ekspress: TV-Nädal, nr 1, 5. jaan, lk 4-8, ill.
1988
Elmanovitš, T. (1988). "Metsluikedele" mõeldes. Sirp ja Vasar, 30. sept.
Lokk, T. (1988). Millest räägib meile Eliise? [filmist "Metsluiged"]. Säde, 2. apr.
1986
Toomet, T., Kaplinski, J. (1986). Karoliine sassis lõngaviht ehk muinasjutt, nagu me seda mõistame [filmist "Karoliine hõbelõng"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 55-57, ill.
Laasik, A. (1986). Filmimuinasjutt 1985 [filmist "Karoliine hõbelõng"]. Sirp ja Vasar, 31. jaan.
1985
Rosenvald, A. (1985). Liiga kerge või liiga raske film? [filmist "Karoliine hõbelõng"]. Edasi, 11. aug.
1984
Mets, M. (1984). Karoliinet Tartust ei leitud [filmi "Karoliine hõbelõng" võtetest]. Edasi, 5. veebr.
1982
Paavle, J. (1982). "Nukitsamees" nukkidega või ilma. Sirp ja Vasar, 22. jaan.
Haug, T. (1982). Kaasaegne "Nukitsamees". Noorte Hääl, 10. jaan.
Eesti filmi varamu
Filmiliigid
Filmid tootmisaastate järgi
2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999 1998 1997 1996 1995 1994 1993 1992 1991 1990 1989 1988 1987 1986 1985 1984 1983 1982 1981 1980 1979 1978 1977 1976 1975 1974 1973 1972 1971 1970 1969 1968 1967 1966 1965 1964 1963 1962 1961 1960 1959 1958 1957 1956 1955 1954 1953 1952 1951 1950 1949 1948 1947 1946 1945 1944 1943 1942 1941 1940 1939 1938 1937 1936 1935 1934 1932 1931 1930 1929 1928 1927 1926 1925 1924 1923 1922 1921 1920 1919 1918 1917 1916 1915 1914 1913 1912
Filmivaldkonna inforuum
Sihtotsingud