Avaleht

1924 - 2015

Näitleja ja telerežissöör Astrid Lepa (1936. aastani Lepler) sündis 7. aprillil 1924 Keilas. Lõpetas Tallinna 9. Keskkooli, õppis 1942–46 Tallinna Teatrikoolis (Tallinna konservatooriumi draamastuudio eriklassis) näitlemist ja 1948–50 Tallinna Muusikakoolis laulmist. Töötas 1944–49 Estonias, 1949–51 Draamateatris, 1951–52 Filharmoonia estraadis. Seejärel oli ta Nõmme Kultuurimaja kunstiline juht ning kino Pioneer administraator ja direktor. Alates 1949. aastast oli Astrid Lepa Tallinna Kinostuudio (hilisema Tallinnfilmi) dublaažinäitleja. 25.10.1957 – 07.06.1979 töötas ta Eesti Televisioonis režissööri assistendina ja režissöörina, kus tegi lisaks kontsertfilmidele muusikasaateid ja telelavastusi. Üks varasemaid saatesarju oli "Muusikaelu probleeme ja sündmusi" (1963–65). Astrid Lepa suri 30. novembril 2015. aastal.

Astrid Lepa oli laulja ja muusikapedagoogi Ester Lepa (1928–2013) õde. Tema ja tõlkija Harry Vilparti poeg Margus Lepa, endine näitleja ja koomik, töötab ajakirjanikuna Nõmme Raadios.

Astrid Lepa meenutab: "1949. aastal algas "Estonia" draamatrupi likvideerimine. Üks osa näitlejatest vallandati, teine osa viidi üle Draamateatrisse.

Õhkkond oli ärev. EKP VIII pleenum ja märtsiküüditamine ei möödunud valutult. Põlu alla sattus A. Lauter, direktorid vahetusid paari kuu järel. Trupp ei sulanud kokku. Oldi "meie" ja "teie".

Möödas old ajad (1945–1946), mil "artist" oli nii kõva sõna, et see ametinimi uksel säästis öisest passikontrollist.

Töö jätkus ja seda jagus mullegi. Varsti pärast puhkuselt tulekut 1950. aasta septembris sain käskkirja minu vabastamise kohta. Üsna ootamatult. Lapsemeelsuses ja paari kunstinõukogu liikme julgustusel andsin asja hinde-vaide komisjoni ja mind ennistati tööle. Mitte kauaks. 1951. aasta septembris otsustati ebasobivast elemendist vabaneda koondamise läbi (§ 47 p.7 alusel). Tehti küll ettepanek jooksvas repertuaaris edasi mängida. Ei suutnud ja loobusin. (Liikusid jutud, kellel milline roll minu vabastamises oli jne.).

Juba paar aastat olin kaasa teinud Mari Möldre estraadikavades. Nüüd jätkasin Filharmoonias punktitasu alusel, hiljem koosseisus. Pärast M. Möldre ja R. Tarmo kohut muutus olukord sääraseks, et lahkusin omal soovil.

Algasid eksirännakud. Majandusllikult aitasid palju öised Kinostuudio dublaažid, aga tööraamatus pidi olema töökoha tempel. Siis olin kultuurimaja kunstiline juht Nõmmel, siis Kalinini rajoonis ja kinodirektor 1956. aasta suveni. Siis sain Kinostuudiost episoodilise osa eest aastase lepingu, mis tegelikult kestis poolteist aastat. 1957. aasta sügisel kutsusid head sõbrad mind televisiooni. Millegipärast arvati, et sel propagandaasutusel on vaja eeskätt teatrialase ettevalmistusega töötajaid. Nii olid seal ees Leo Martin, Vello Rummo, Grigori Kromanov, Valdur Himbek, Virve Aruoja ja rida Draamateatri õpperühmlasi. Tänu säärasele koosseisule ja Karin Ruusi tugevale isiksusele kippusid domineerima kunstilised saated, lavastused ja igasugused instseneeringud. Kahjuks pole ma päevikut pidanud, kuid paar-kolm rolli aastas tuli ikka lavastustes kaasa teha, esineda illustreerivates katkendites, osaleda raadio laupäevastes meelelahutusprogrammides jne. Teles tegin "karjääri". Alustasin kõige madalamalt redelipulgalt režissööri abina, olin assistent (režissööri kohustes). Siis – kuna olin 1948–1951 käinud ka Muusikakoolis – tehti minust muusikasaadete režissöör (1961). Töötasime otse eeetrisse, videot ei olnud, nii pole järele jäänud midagi. Vahepeal tegin kümmekond muusikalist lühifilmi (30 min), siis olin kunstilistes saadetes ja tegin mõned lavastused ("Surm käib ümber "Diana"", mingi tšehhi autor, J. Smuuli "Surm Rannu teemajas", nelja-osaline, jäi lõpetamata J. Smuulil ja teles). Vahetevahel said ülemused pahandada, et nalja on vähe, ja siis tuli mul naljasaateid teha. Pikemad sarisaated olid: "Just nagu elus" ja "Täiesti tõsised lood". Nendega oli ka vahelejäämisi, mis õnneks lõppesid "kunstiliseks praagiks" tunnistamisega. Kui aeg lubas, tegin kaasa telelavastustes ja Kinostuudios ("Põrgupõhja uus Vanapagan" – Juula, "Tuulevaikus", "Ukuaru"). 1979. aasta suvehakul jäin pensionile."

[väljavõte Inna Taarna koostatud raamatust "Tallinna Teatrikool (Draamastuudio eriklass)", 2002]

Filmograafia

1979 Külaline (lühimängufilm), Tallinnfilm, näitleja (episoodiline roll); režissöör Elo Tust

1976 Minu naine sai vanaemaks/ Моя жена – бабушка (telemängufilm), Tallinnfilm [NSVL MN Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee tellimus], näitleja (roll: naine tänaval); režissöör Virve Aruoja  /esilinastus Tallinnas märtsis 1977/

1973 Ukuaru (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: Loreida ema); režissöör Leida Laius

1970 Tuulevaikus (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: Tuisu ema); režissöör Veljo Käsper

1969 Советская песня. Георг Отс (Nõukogude laul … Georg Ots) (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör

1969 Mozart ... Georg Ots/ W. A. Mozart ... Georg Ots (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör (+ Arno Sassian)

1969 Meloodia 69/ Meloodia 1969 (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör

1968 Pimedad aknad (telemängufilm kolmes osas), Eesti Telefilm, näitleja (roll: Ada); režissöör Tõnis Kask  /digitaalselt taastatud ja taashelindatud 2008/

1968 Suvel (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör

1968 Meloodia 68/ Meloodia 1968 (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör (+ Ants Kivirähk)

1967 Jazzfestival Tallinn-67/ Džäss 67 (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör (+ Jaak Mamers)

1967 Meloodia-67/ Meloodia 1967 (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör

1967 Muinaslugu muusikas (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör

1966 Neli blondi, neli brünetti (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör

1966 Meloodia-66/ Meloodia 1966 (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör (+ Ants Kivirähk)

1966 Autostopp (muusikafilm), Eesti Telefilm, stsenarist (+ Mati Põldre), režissöör

1965 Kolmest kaheteistkümneni (muusikafilm, vaatefilm), Eesti Telefilm, stsenarist; režissöör Virve Aruoja

1964 Põrgupõhja uus Vanapagan (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: Juula); režissöörid Grigori Kromanov ja Jüri Müür

1962 Väikese Illimari radadel (telefilm), Tallinna Televisioonistuudio, näitleja; režissöör Virve Aruoja

1957 Pöördel (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, näitleja (roll: Asta); režissöör Aleksandr Mandrõkin

Telelavastused

1977 Gilbert Keith Chesterton "Maagiline raamat" (esietendus 03.04.1977)

1977 Robert Louis Stevenson "Dr. Jekyll ja mr. Hyde" (esietendus 03.02.1977)

1976 Agatha Christie "Mister Dawenheimi kadumine" (humoristlikus sarjas "Täiesti tõsised lood"; esietendus 05.09.1976)

1976 Guy de Maupassant "Abielulahutus (Õngitsejad)" (humoristlikus sarjas "Täiesti tõsised lood"; esietendus 16.05.1976)

1976 Hugo Hercule Munro "Fantaseerijad" (humoristlikus sarjas "Täiesti tõsised lood"; esietendus 25.03.1976)

1975 Vassili Šukšin "Katus pea kohal" (humoristlikus sarjas "Täiesti tõsised lood"; esietendus 03.09.1975)

1975 Jan Makarius "Surm käib ümber "Diana"" (esietendus 07.12/14.12/21.12.1975)

Teatrirollid

1979 vanaema Adelheid – Heljo Mänd "Nõiakivi" (telelavastus, lavastaja Uno Leies)

1977 ema – Mira Lobe "Vanaema õunapuu otsas" (telelavastus, lavastaja Elvi Koppel)

1975 tädi Maria – Maria Krüger "Karoliina" (telelavastus, lavastaja Elvi Koppel)

1974 Musja – Juliu Edlis "Maailm minuta" (telelavastus, lavastaja Tõnis Kask)

1972 Zavjalova – Igor Dvoretski "Kõrvaline isik" (telelavastus, lavastaja Tõnis Kask)

1970 koristaja Vassiljevna – Vladimir Dõhhovitšnõi/ Moris Slobotskoi "Korraks vaid… ehk Fakiir üheks tunniks" (telelavastus, lavastaja Tõnis Kask)

1950 Rahel – Maksim Gorki "Vassa Železnova" (Draamateater, lavastaja Valdeko Ratassepp)

1949 Lidotška – Aleksandr Suhhovo-Kobõlin "Kretšinski pulm" (Draamateater, lavastaja Leo Kalmet)

1948 Anna – Bronislav Nušic "Proua minister" (Estonia, lavastaja Leo Kalmet)

1947 Mag – Konstantin Simonov "Vene küsimus" (Estonia, lavastaja Ants Lauter)

1946 Kleopatra – Maksim Gorki "Vaenlased" (Estonia, lavastaja Ants Lauter)

1945 leedi Lõksutaja – Richard Brinsley Sheridan "Keelepeksu kool" (Estonia, lavastaja Andres Särev)

Rollid kuuldemängudes

1986 2. naine – Anneli Pukema "Eleonora viimne soov" (režissöör Einar Kraut)

1982 Agata, Prantsõssi naine – Janka Kupala "Pavlinka" (režissöör Salme Reek)

1962 haigla õde – "Joe Hill" (režissöör Aarne Ruus)

1961 osaline – Leo Kerge/ Erich Pedmanson "Tootsi uued näärivembud" (režissöör Kaarel Toom)

1961 naishääl – Rudolf Aller "Erikorrespondent" (režissöör Leo Martin)

1961 Barabas – Ferenc Molnár "Pál-tänava poisid" (režissöör Salme Reek)

1961 Lola Andrews – Jevgeni Min/ Arkadi Mintškovski "Sacco ja Vanzetti" (režissöör Kaarel Toom)

1961 osaline – Karin Kask "Mida tuul jutustas ja tammepuu nägi" (režissöör Aarne Ruus)

1960 Marta – "Kõiketeadja Jancsi Turi" (režissöör Aarne Ruus)

1960 Šura – Sever Gansovski "Berliinist loode pool" (režissöör Kaarel Toom)

1960 Phrynia – William Shakespeare/ Georg Meri "Timon Ateenast" (režissöör Kaarel Toom)

1959 Pardipoeg – David Samoilov "Elevandipojal on sünnipäev" (režissöör Aarne Ruus)

1959 osaline – Tatjana Virta/ Anatoli Karanovitš "Õnnesärk" (režissöör Aarne Ruus)

1958 3. naine – Federico García Lorca "Bernarda Alba maja" (režissöör Leo Martin)

1958 ettekandja – Aleksandr Avdejenko/ Endel Nõmberg "Tisza kaldal" (režissöör Kaarel Toom)

1958 osaline – Fr. R. Kreutzwald "Vaeslapse käsikivi" (režissöör Aarne Ruus)

1953 osaline – Georgi Landau "Lumivalgekese kool" (režissöör Aarne Ruus)

1951 Bianca – William Shakespeare "Othello" (lavastaja Andres Särev, näitejuht raadios Kaarel Toom)

Valikbibliograafia

Raamatud, monograafiad

Taarna, I. (2002). Tallinna Teatrikool (Draamastuudio eriklass). Tallinn: Eesti Teatriliit.

Artiklid

2011

Palli, I. (2011). Astrid Lepa: seda filmi ei osatud monteerida [Jüri Müüri ja Grigori Kromanovi filmis "Põrgupõhja uus Vanapagan"]. Maaleht, 10. veebr.

2005

Vainküla, K. (2005). Mati Talvik: "Solvunud ma ei ole, aga võiks ju olla" [Jaak Kilmi pseudoajaloolisest mängufilmist "Kohtumine tundmatuga"; Astrid Lepa ja M. Talviku reaktsioonist filmile]. SL Õhtuleht, 20. jaan, lk 4-5.

2000

Kerge, R. (2000). Poole tunniga väljavilistamisest ovatsioonideni [1951–1960 tegutsenud Filharmoonia estraadiosakonna estraaditrupist, kuhu kuulusid Helmut Vaag, Lia Laats, Konstantin Kald ja Astrid Lepa]. Postimees, 12. apr.

1999

Tali, P. (1999). Margus Lepa ema ei lubanud poega Kiireks. Eesti Päevaleht, 11. sept.