Avaleht

09.01.1905–1963

Režissöör Mihhail Jegorov sündis 9. jaanuaril 1905 Peterburis. 1922–24 õppis ta Leningradi Riikliku Ülikooli ühiskonnateaduste fakulteedis. 1924 lõpetas Jegorov ühtlasi näitekunsti õpingud Leningradi Riiklikus Akadeemilises Teatrikoolis, 1936 omandas ta režissööridiplomi GIK-is. 1924–27 tegutses ta näitlejana Moskvas V. Meierholdi nimelises teatris. 1927–39 oli Mihhail Jegorov režissööri assistent filmistuudios Sovkino, 1929–30 režissöör Kulturfilmis ning 1930–33 Azerkinos ja Sojuzkinos. 1936 võeti mees režissöörina Lenfilmi tööle. 1941–42 oli Jegorov Moskva Kinomaja direktor ja 1942 määrati ta NSVL Kinematograafiakomitee peainspektoriks. Karjäär lõppes aga kärmelt, 1943–56 nähti Jegorovit "gastroll-režissöörina“ mitmetes filmistuudiotes. Jegorov suri 1963.

Mihhail Jegorov on olnud režissöörina tegev kolme täispika mängufilmi juures. Pigem oli ta üksnes kaaslavastaja (ehkki vähemalt eestimaise spiooniloo "Jahid merel“ tiitrites tituleeritakse teda režissöör-lavastajaks). Rahvavaenlaste paljastamisest jutustas ka draama "Asal“ (1940), kus vastakuti on 1937. aastal Moskvast Taškenti Vinogradovite novaatorlikke töömeetodeid tutvustama lähetatud tööeesrindlane Abrikossova ja tekstiilikombinaadi tagurlik direktor Rizajev. Sõjadraama "Nimetu saar“ (1946) valmis Lenfilmis, selles osalesid tulevased ekraanikuulsused Juri Tolubejev ja Sergei Filippov.

"Jahid merel" (1955) oli esimene Tallinna Kinostuudios vändatud Eesti mängufilm, lavastajaks suure Nõukogude kodumaa avarustelt kohale komandeeritud umbkeelne Jegorov. Kaamera taha istus Eestis ammu kodunenud mees, kolmekordne Stalini preemia laureaat Semjon Školnikov. Kunstnik Peeter Linzbach oli igati vilunud, töötanud 1920–30. aastatel filmikujundustiimides nii Pariisis kui Lissabonis.

Tegelikult võib filmi "Jahid merel" pidada Kaljo Kiisa lavastajadebüüdiks, kuna paljud näitlejad kuigi hästi vene keelt ei osanud ning võtteplatsil tegeles näitlejatega hoopis Kiisk. Sellesama ekraaniloo võtteplatsil sai tuleristsed operaatori assistent Heino Pars ja sooritas oma esimese trikkvõtte tormis ulpivast purjekast Elbert Tuganov. Kinolinal debüteerisid ka näitlejad Rein Aren ja Eve Kivi.

Filmograafia ja muu lisainfo: Vaata isikulehte

Filmograafia

1955 Jahid merel (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, režissöör

1955 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 1, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– Narva hüdroelektrjaam

– 10 aastat Tallinna Vereülekande Jaama

– Loksa Laevaremonditehas talvel

– Sovhoosi direktor – põllumajandusteaduste kandidaat

– Nääripuu

1946 Остров безымянный (Nimetu saar), Lenfilm, režissöör (+ Adolf Bergunker) /esilinastus 25.07.1947/

1940 Асаль (Asal), Taškendi Kinostuudio, režissöör (+ Boriss Kazatškov)

Valikbiblograafia

Artiklid

Lõhmus, J. (2010). Film, mis tõi Kaljo Kiisale meistritiitli ["Jahid merel"]. Maaleht, 15. okt.

Palli, I. (2010). Õie Orav: Ma ei söönud ega maganud pärast seda kolm päeva, niivõrd pettunud olin iseendas [filmis "Jahid merel" mänginud Õie Orav filmivõtetest ja filmist]. Maaleht, 14. okt.

Kiisk, K. (2005). Pikk tee suurvormini: Umbkeelsete vene režissööride tõlk [Kaljo Kiisk meenutab oma tee algust iseseisvaks mängufilmirežissööriks saamisel. Lühendatult Enno Tammeri raamatust "Elu jõud", Tänapäev 2004]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 14, 7. apr, lk 2-2, ill,

Pruun, K. (1956). Esimesed sammud kunstiliste filmide loomisel [filmist "Jahid merel"]. Rahva Hääl, 3. jaan.

Link, E. (1955). "Jahid merel". Sirp ja Vasar, 30. dets.