Avaleht

1928–09.05.2000

Mängu- ja kroonikafilmide režissöör Igor Jeltsov sündis 1928. aastal Ida-Virumaal Vasknarva külas. Kiviõlis koolis käies olevat ta olnud mitte eriti usin õpilane, see-eest aga aktiivne osaleja kohaliku näiteringi töös. 1956 lõpetas Jeltsov Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi (VGIK) režissöörina, diplomitööks oli lühikomöödia "Mehed jäävad koju". Samal aastal alustas ta tööd Tallinna Kinostuudios. 1957–65 oli ta 21 kinoringvaate "Nõukogude Eesti" režissöör. Pigem teatakse Igor Jeltsovi nime tänu mängufilmidele. Esimeseks täispikaks filmilavastuseks oli KGB-teemaline spioonipõnevik "Kutsumata külalised" (1959), mis pälvis ka üleliidulist tähelepanu. Oma režissööripraktikat tegi selle filmi juures Leida Laius, kunstnik-lavastajana debüteeris Halja Klaar ja kostüümikunstnikuna Heljo Talts. Filmimuusikaalane debüüt oli see ka Eino Tambergile. Jeltsovi ülejäänud mängufilmid on "Ühe katuse all" (1963, Hans Leberechti jutustuse "Ühes majas" motiividel) ja Tallinna kiirabijaama ühest ööpäevast pajatav venekeelne "Null kolm" (1965).

Isegi 1960ndate sula-aastatel õnnestus kunstiinimestel haruharva välismaal käia. Vallalisel ja parteitul Jeltsovil läks see aga pealtnäha lihtsalt. Alates 1959. aastast reisis ta Poolas, Tšehhoslovakkias, Saksa DV-s, Kreekas, Soomes, Argentinas, Prantsusmaal, Šveitsis. Ning alati oli kaasas mõni reisikaaslane julgeolekust. 5. jaanuaril 1967 palus üleliidulise kineastide turismigrupi koosseisus Londonis viibinud Jeltsov poliitilist varjupaika ning töötas hiljem Münchenis raadio Vabadus venekeelsete saadete toimetajana. 1990. aastail külastas ta mitu korda Eestit. Igor Jeltsov suri 9. mail 2000 Madridis.

Filmograafia ja muu lisainfo: Vaata isikulehte

Filmograafia

1965 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 30, Tallinnfilm, režissöör

– ENSV kinematograafia 25. aastapäev

– Metsandusteaduskonna juubel

– Kalkunikasvatus

– Uus tehnika

– Külalised Soomest

– Emil Gilels Tallinnas

– Liikluseeskirjad

– Õnnitleme tšempione

1964 10 minutit mööda Eestit (vaatefilm), Tallinnfilm, režissöör

1964 Null kolm/ Nol‘ tri (mängufilm), Tallinnfim, režissöör

1962 Ühe katuse all (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, režissöör

1961 Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr. 39, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– Näidis-katsesovhoos Tartu

– Elamuid ehitatakse tehastes

– Aino Bach-Liimandi juubelipäevil

– Mälestusmärk revolutsionääridele

– Kooliõpilased õpivad masinakirja

– Autodele vahetatavad veokastid

– "Kalevipoeg" 100-aastane

– Komsomolipulm

1961 Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 44. aastapäev [ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 35], Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

1961 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 31, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– EKP XIII kongress

– Rahvamajanduse näitus

– NLKP XXII kongressi delegaate

– Ekspluatatsiooni anti viies generaator

– Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kool nr 6

– Riiklik Akadeemiline Meeskoor XXII kongressi eel

1961 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 28, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– Kaevanduses nr 10 NLKP XXII kongressi eel

– Saagem tuttavaks: dr Vladimir Paškov

– Mihhail Kozlovi mälestuseks

– Kooliaasta algus Tallinna 21. Keskkoolis

– Teenistus- ja dekoratiivkoerte näitusel

– NSVL esivõistlused kiiljahtidele

1961 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 25, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– Kosmonaut German Titovi saabumine Moskvasse

– Volta töötajad arutavad NLKP programmi

– Algas rukkilõikus

– Ukraina kunstinäitus Tallinnas

– Noorsoofoorumi avamine Moskvas

– Autostop

– Uus orel Estonia kontserdisaalis

– Sport. ENSV maanoorte VIII suvespartakiaad

1961 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 16, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– Balti Soojuselektrijaama ehitusel

– J. Gagarini nim sovhoosis

– Juuksuritöökoda Noorus

– Uus impulsslamp Fil-3

– Kalapüük Kahala järvel

– Võõrkeelt õpitakse esimeses klassis

– Ehitatakse võidusõidumasinaid

1961 Juri Gagarini kosmoselend [ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 12], Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

1961 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 11, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– Nõukogude inimene kosmoses

– Vabariigi põllumajandustöötajate nõupidamine

– Laev-kalakombinaat

– Esietendus "Ööbik laulis koidikul"

– Avastati fašistide mürsuladu

– Kevadine lillenäitus Tallinnas

– NSV Liidu jääpurjespordi meistrivõistlused

1961 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 10, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– Kohalike nõukogude valimised

– NLKP 22. kongressi eel. Paide rajooni Stalini nim kolhoosis. Riisipere sovhoosis

– Ehitusdetailide valmistamine Lasnamäe suurpaneelide tsehhis

– Soome tarbekunsti näitus Tallinna Kunstihoones

– Uus sisseseade Põltsamaa võitööstuses

– Kaupluse Mood moedemonstratsioonid

– Sport. Eesti NSV veepalliturniir

1961 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 8, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– Kohus timukate üle

– Kunda tsemenditehas alustas tööd

– Teaduslik sessioon maisikasvatuse küsimustest

– Friedebert Tuglase juubeli tähistamine

– Spordisündmusi

1961 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 4, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– NLKP 22. kongressi eel

– Kolhoosid ja sovhoosid ostavad masinaid

– Talvine kalapüük Võrtsjärvel

– Masinaehitajatelt kunstiline film ["Kellake"]

– Kas tunned maad. Kõpu tuletorn

– Ameerika pianist Tallinnas

– Uues Kalevis šokolaaditoodang kahekordseks

– Sport. Jäähoki

1960 Neli tantsu rahvakunstiõhtuks (dokumentaalfilm), Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

1960 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 12, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– Rahvusvaheline naistepäev

– Uus vabrik Baltika

– Juubilar Aino Talvi

– Tallinn-Riia-Vilnius-Minsk sidereleeliini ühe masti monteerimine

–Diplomid meremeestele

– Kunstirahva kevadball

1960 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 9, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– Ehitatakse Kunda tsemenditehast

– Kungla kolhoosis

– Liikuv röntgenikabinet

– Kolmikud

– Sport. Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises

–Ai-ai-ai! Järjekordadest ja alkoholi tarbimisest avalikus saunas

1960 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 7, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– ELKNÜ X kongress

– Pensionärid õpetavad õpilasi

– Maketitegija

– Mudilaste ajakirja esimene number [Täheke]

– 1960. aasta Kalev

– Kalamehejutt

1959 Kutsumata külalised (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, režissöör

1959 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 39, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– N. Hruštšov sõitis Ameerika Ühendriikidesse

– Esimesed elavhõbealaldajad

– Kunstiinstituudi õppe- ja diplomitööde näitus

– Itaallased tutvuvad silikaltsiidiga

– Autode võidusõit

1959 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 30, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– ENSV 19. aastapäevale pühendatud pidulik koosolek

– Sindi maaparandusjaam

– Valmis esimene vagunelamu

– Herkules 3

– Uus heeringapüügilaev Aseri

– Esimesed ujumisvõistlused Järvakandis

– Rahvusvahelised mootorspordivõistlused

1958 Nõukogude Armee ja Laevastiku 40. aastapäev [ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 8], Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

1957 Rahu eest, sõpruse eest (dokumentaalfilm), Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

1957 Elva rajooni Hellenurme kolhoos [ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 34], Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

1957 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 23, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– Uut kaevanduses nr 2

– Väikeses linnas Otepääl

– Leedu kunstniku näitus

– Maralhirved Altaist

– Daugava–Kalev kergejõustikus

1957 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 16, Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio, režissöör

– Kreenholmi Manufaktuuri 100. aastapäevaks

– Riiklikus Keskarhiivis

– Parvetustööd Pärnu jõgikonnas

– 70 aastat loometööd. Klaverimeister Ernst Hiis

– ENSV I Noorsoofestivali eel

– Spordiuudised

1956 Mehed jäävad koju (lühimängufilm, ÜRKI diplomitöö), Tallinna Kinostuudio, režissöör, stsenarist /digitaliseeritud 2009/

1955 Jahid merel (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, režissööri assistent (+ Veera Parvel); režissöör Mihhail Jegorov

Kes oli Igor Jeltsov?

Tekst: Jaanus Kulli

Kes tänastest popcorni ja kokaga üles kasvanud filmifriikidest üldse teavad Vasknarvas sündinud ja Moskvas filmirežissööriks õppinud Igor Jeltsovi nime? Kuid 1967. aastal pakkus ta kõneainet paljudele.

Virtuaalses represseeritute nimekirjas seisab lühidalt: Jeltsov, Igor, Ivani poeg. Venelane, sündinud 1928 Virumaal Vasknarva v. eluk. Tallinn. Kinorežissöör. Olles 1967. aastal turismigrupiga Inglismaal põgenes ja palus poliitilist varjupaika /ar 28979/.

See on kõik, mida internet Jeltsovist teab. Rohkemat ei paku ka omaaegne trükiajakirjandus. Pärast põgenemist Inglismaale kanti Jeltsov siin üldsuse jaoks maha. 9. mail suri seesama mees Hispaanias infarkti.

Pälvis üleliidulise tähelepanu

Igor ei olnud Kiviõli koolis kõige parem õpilane. Küll aga oli ta agar korraldama. Vedas kooli näiteringi, tegi pidusid. Mäletatakse, et juba koolipoisina oli ta endast tihtipeale paremal arvamusel, kui võimed lubasid. Nii ei tundnud kehva tervisega väikest kasvu Vasknarva poiss vähimatki kõhedust suure Moskva ja tuhandete noorte unistuse Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi ees. 1951 sai ta sinna sisse.

1956 pöördus ta Tallinnasse tagasi juba diplomeeritud režissöörina, ametisse asus ta Tallinna Kinostuudiosse. Samal aastal esilinastus ka diplomitöö, lühikomöödia "Mehed jäävad koju". Mängufilmi "Jahid merel" (1955) juures oli Jeltsov režissööri assistendiks.

Peagi kroonis noore mehe edasipüüdlikkust edu. Uut filmi asus ta tegema juba iseseisvalt. Aluseks Borovik-Novikovi nõrgukesele stseenariumile "Lehed langevad" tuginev luurefilm diversioonitalituste sepitsustest Nõukogude Eesti vastu. Filmi juures olid konsultantideks KGB kaastöötajad nii Eestist kui Moskvast, mäletab režissöör Semjon Školnikov. Küllap oli proffidest abi, sest nime all "Kutsumata külalised" 1959. aastal ekraanile jõudnud film pälvis ka üleliidulist tähelepanu.

Kummalised välisreisid

Samal aastal sõitis Jeltsov autoturismiga esimest korda välismaale, Poola, Tšehhoslovakkiasse ja Saksa DVsse ja augustis veel kord Berliini. Nüüd juba Tallinna Kinostuudio komandeeringuga. KGB toimikutest selgub, et Jeltsovil oli seekord kaasas ka reisikaaslane julgeolekust.

Keegi Hando-nimeline agent on 1965. aastal oma leivaisasid teavitanud sellestki, et "KGB palus Jeltsovi pärast oma välismaa käike neid informeerida välismaal nähtust ja et Jeltsovil "aidati korduvalt Moskvas hotelli saada"".

Kui sõnakuulelik Jeltsov tegelikult oli, ajalugu vaikib.

Paraku õnnestus isegi 60-ndate sula-aastatel kunstiinimestel haruharva välismaal käia. Jeltsovil läks see lihtsalt. Ta reisis nii turistina kui ka mingi rahutuuri korras Kreekas, Soomes, Argentiinas ja Šveitsis. Pealegi ei olnud ta abielus. Just vallalistel oli keeruline sel ajal välja pääseda, isegi turistina ja sotsmaadesse. "Tal oli lausa nõrkus järjekordselt välismaale saada," meenutab Školnikov.

1962 valmis Jeltsovil kolhoosikorda lahkav mängufilm "Ühe katuse all", kaks aastat hiljem Tallinna kiirabijaama ühest ööpäevast pajatav "Null kolm". Viimane sai kriitikutelt kõvasti nahutada.

Väidetakse, et Jeltsov olnud üksik ja sissepoole elav inimene. "Režissöör on alati üksik," väidab dokfilmide režissöör Valeria Käsper, kes Jeltsovi hästi tundis. Valeria Käsperi sõnul oli Jeltsovi elus küll üks suur armastus – Eve Kivi. Enamik endisi kolleege räägivad aga vastupidist. Et Jeltsovi ei huvitanud õrnem sugu.

Samas – seltskonnas ta säras, püüdes püsida tähelepanu keskmes. "Oli selline väike kehkenpüks ja uhkeldaja," leiab kunagine kolleeg Reet Kasesalu, Moskva instituudikaaslane.

Filmirežissöör Virve Reiman mäletab Jeltsovi hoopis teises valguses: "Oli väga printsipiaalne, suure õiglustundega, võitles oma tõekspidamiste eest ja nii läks paraku paljudega konflikti."

Jeltsov ise arvas, et ta on väga andekas režissöör. Filmid seda paraku ei näidanud. Stuudios söödeti talle üha uusi stsenaariume ette, kuid Jeltsov krimpsutanud vaid nina. Nii oli ta kaks ja pool aastat tööta, kuni 1966. aasta septembris palgalt maha võeti.

Elu hakkas kuidagi allamäge veerema. Ühtäkki ei antud talle enam endise lahkusega välisviisasid. Talle endale tundus, et ei pakuta ka väärikat tööd. Aeg-ajalt kurtis kolleegidele, et tema telefonikõnesid kuulatakse pealt. Keegi juba kahtles, ega ta ometi jälitamismaaniat põe. Kord kippus ta KuKu klubis kaklema, kord, pärast järjekordset välisreisilt naasmist, skandaalitses Jõhvi võõrastemajas, vehkis välispassiga ja sõimas koristajat.

Ärahüppamine

1963. aasta suvel kohtus Jeltsov Tallinnas väliseestlase Peeter Koortiga, muuhulgas siunanud ta Koortiga koos ka kehtinud riigikorda. Järgnes pealekaebamine.

Ühtäkki oli Jeltsovi välisreisidel kriips peal. Rahuldamata jäeti taotlused sõiduks Prantsusmaale, Šveitsi ja Austriasse. Äkki, 66/67 aastavahetusel, avanes piir uuesti ja Jeltsov sõitis Inglismaale.

Ka sellele sõidule olevat KGB oma käe ette pannud, kuid Jeltsov olevat tollase ideoloogiasekretäri Leonid Lentsmani juurde marssinud, kes "jah" sõna öelnud.

Paar kuud enne seda oli talle Tallinnfilmis uuesti tööd pakutud, mille ta suure õhinaga vastu võttis. Vahetult enne sõitu oli Jeltsov hakanud ette valmistama "Viini postmarki".

Virve Reiman mäletab, et Jeltsov küsis talt kolm nädalat enne ärasõitu: "Kas me võime selle eluga rahul olla, kas meie unistused on siis täitunud?"

4. jaanuaril Londonis lahkus Jeltsov hotellist ja tagasi sinna ei pöördunud. Ta oli palunud poliitilist varjupaika.

Tolle viimase reisi taga on kõige rohkem küsimärke. Oli ta ikkagi andnud KGB-le väikese sõrme ja tundis, et kohe võtavad nad käe?

Algul Londonis, hiljem Münchenis töötas ta raadio Vabadus venekeelsetes saadetes kultuuritoimetajana.

Umbes kümne aasta eest pensionile jäädes ostis maja Hispaaniasse ja elas seal kindlustatud elu, raadio Vabadus maksis head pensioni. Viimastel aastatel aitas Jeltsov Hispaaniasse emigreerunud venelastel kohalikku ellu sisse elada ja õpetas neile keelt.

Kui Valeria Käsper aastavahetusel Tallinnas Jeltsoviga viimast korda kohtus, küsis ta otse, miks too jalga lasi. "Noored tulid peale, sellepärast läksin," vastas Jeltsov. Ja lisas: "Nad kõik käisid mu peale kaebamas, kõik olid KGB-lased."

Kui Valeria Käsper Hispaaniasse puhkusele sõitis, palus ta Jeltsovilt tema aadressi. Seda ta ei saanud.

[Eesti Ekspress, 1. juuni 2000]

4. jaanuaril 1967 kadus Londonis üleliidulisest kineastide turismigrupist Tallinna Kinostuudio lavastaja Igor Jeltsov (sündinud 1928 Virumaal Vasknarva vallas, isa venelane, ema Soome päritolu). Ta oli lõpetanud Moskva kinoinstituudi, vändanud alates 1956. aastast Tallinna kinostuudios hulga kunstilisi ja kroonikafilme, sealhulgas KGB-temaatilise Rootsi luureoperatsioone paljastava "Kutsumata külalised" (algselt nime all "Langevad lehed"), käis korduvalt välismaal, kuigi oli vallaline ja polnud isegi kompartei liige. Jutustas uhkusega tuttavatele, et üks filmi "Kutsumata külalised" näinud tšekist soovitas tal tööle tulla organitesse, kus ta võiks samuti filme vändata. Tema suhteid KGB-ga iseloomustab kõige paremini agent "Hando" ettekanne 2. osakonna operatiivtöötajale Johan Märtensile:

"Nagu teada, Igor Jeltsov lavastas filmi "Kutsumata külalised", kasutades konsultandiks julgeolekutöötajat /major Markus/. Kolleegidele on teada, et julgeolekuorganid palusid Igor Jeltsovi informeerida välissõitude järel oma tähelepanekutest välismaal. Ta enda sõnade põhjal on teada, et tal aidati korduvalt saada hotellikohta Moskvas, samuti on teada, et komandeeringu ajal SDV-sse saatis teda julgeolekutöötaja, kes kogus materjale kroonikafilmile fašistide üle peetud kohtuprotsessist."

1963. ja 1964. aastal esitas ta järjekordsed avaldused sõiduks välismaale, kuid ootamatult öeldi talle ära, kuna KGB agentuur oli vahepeal fikseerinud, et väliseestlase Peep Koorti viibides Tallinnas oma ema juures, külastas tema korterit ka Igor Jeltsov, kes jutuajamisel oli väljendanud nõukogude võimu suhtes kriitilisi seisukohti. Igor Jeltsov ei jäänud otsusega rahule, käis kaebamas isegi keskkomitee sekretäri Lentsmani juures, kes kuuldavasti oli välissõidukomisjoni esimees. Edasist kirjeldab toimikus leiduvas õiendis 2. osakonna operatiivtöötaja Juri Karpov järgmiselt:

"Vaatamata meie vastuseisule, EKP Keskkomitee komisjon andis talle vahel väljasõiduloa, ilmselt teatavatel poliitilistel kaalutlustel. Nii lubati tal juunis 1966 väljasõit Inglismaale ja Soome. Soome sõitis ta Kinostuudio ja Kultuuriministeeriumi töötajate grupis. Sõit oli organiseeritud Välismaaga sõprus- ja kultuurisidemeid arendava ühingu liinis septembris 1966. Gruppi kuulus ka meie agent "Kassatkin" ja usaldusisikud. Eelnevalt teavitati "punkti" esindajat meie kaastöötaja poolt, kuidas agendi ja usaldusisikutega sidet pidada, samuti teatati kompromiteerivatest materjalidest väljasõitnud turistide, sealhulgas I. Jeltsovi kohta. Inglismaale sõidust jaanuaris 1967 Kinematografistide Liidu liinis me ei olnud teadlikud. Eesti NSV-st sõitis ta nähtavasti üksi üleliidulise grupi koosseisus. Harilikult teatati meile sellistest sõitudest (üksikute Eestist pärit isikute lõlitamisest grupi koosseisu ja sõiduajast) üleliidulise KGB 2. Peavalitsuse 8. osakonnast kõrgsagedusliku side kaudu. Seekord sellist teadet Igor Jeltsovi lülitamisest grupi koosseisu ei saabunud. Teiseks allikaks sõidu aja kohta võis olla ENSV Kinematografistide Liit või Tallinna Kinostuudio. 2. osakonna 3. jaoskonna töötaja sm. Raus, kes pidas kontakti loominguliste liitudega, sealhulgas ka nimetatud liiduga, viibis sel ajal õppustel ja seetõttu Igor Jeltsovi väljasõit ning täpne sõiduaeg jäid meile teadmata. Sellega seoses me 2. Peavalitsuse 8. osakonda kompromiteerivat materjali välja ei saatnud."

Nii juhtus, et kohalikul julgeolekul oli õigus, kuid Moskvas sellest ei hoolitud. Inglismaal sai Igor Jeltsov kiiresti kodakondsuse ja töötas hiljem raadio "Vabadus" vene toimetuses Münchenis. On arvatud, et väärtusliku infoallikana oli ta värvatud Inglise luure teenistusse.

[väljavõte Jaak Pihlau artiklist "Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad I". Tuna, nr 1, 2003]

Väike Olav Osolin armus Viiu Härmisse

1962. aastal valminud filmis "Ühe katuse all" mängis Ita Everi ja Rein Areni poega Priitu Olav Osolin. Võtete ajal Viljandimaal Olustvere lähedal oli tema salaarmastus toonane noor näitlejatar, poetess Viiu Härm.

"Väikese poisina olin ma temasse ilmselt siiralt ja kõrvuni armunud," tunnistab reklaamifirmas Kolm Karu töötav mees praegu. "Viskasime võtete vaheajal järve ääres lutsu. Kutsusin ta ka õhtul järve äärde jalutama." Suur oli aga toona kaheksa-aastase Olavi pettumus, kui Viiu Härm eelistas noore kavaleri kutsele hoopis õhtut kohalikus restoranis. "Seda sain teada järgmisel hommikul. Pettumus oli väga-väga suur."

Muidugi jätsid poisile kustumatu mulje filmitehnika, võttetrikid, kostüümid ja dekoratsioonid. Filmi lavastajast Igor Jeltsovist mäletab Osolin ainult seda, kuidas too ühes lagunenud bussis jämedat sigarit suitsetas. Ootamatult muutus aga filmi lõpp, kus planeeriti näidata väikese Priidu esimest koolipäeva. Lumi tuli üleöö maha, ja koolitee jäi ära. Selle asemel näidati, kuidas koolipoiss ootab pikisilmi kevadet.

Et kaheksa-aastast poissi toona üksi võtetele ei lastud, määrati tema hooldajaks vanaema. Viimane kogus kokku ka hulga pilte ja kleepis need albumisse. Tänu temale on alles isegi väikese näitleja tööleping, millega Olav teenis 340 rubla. Hooldajaks olnud vanaema palk oli mitu korda väiksem, täpsemalt 80 rubla.

Hans Leberechti novelli järgi vändatud filmi näidati Eestis 1967. aastani. Siis arvas tunamullu surnud lavastaja Igor Jeltsov heaks Inglismaale põgeneda ja linateos pandi riiulile. Uuesti näidati filmi ETV ekraanil 1995. aasta detsembris, kuid selle kvaliteet oli väga kehv. "Vaatasin seda vist 10 minutit, sisu oli ikka täielik saast," ütleb Osolin. "Seal olid küll head näitlejad, kuid muud ei midagi."

Pärast filmi "Ühe katuse all" kutsuti Osolin mõne aasta pärast Lenfilmis vändatava "Lumekuninganna" peaosasse; võtted oleksid toimunud Venemaal. Kuid range vanaema keelas selle toonase 21. keskkooli direktori soovitusel ära. "Kui te tahate oma lapselapsest kasvatada tsirkuseartisti, siis võtke ta aastaks koolist ära ja tehke temast filminäitleja. Kui aga tahate korralikku inimest, visake see mõte peast välja," meenutab Osolin. Filmiga on ta küll hiljem kokku puutunud, kuid reklaamiklippide produtsendi, stsenaristi ja lavastajana.

[väljavõte Allar Viiviku artiklist "Millega tegelevad eesti lapsfilmitähed?", Õhtuleht, 6. juuli 2002]

Valikbibliograafia

Artiklid

Märka, V. (2012). "Püüa veel kedagi aidata, siis oled ise täiega kuses" [karjäärinõustamise episoodid Eesti filmides]. Eesti Ekspress, 16. veebr, lk 42-43.

Orav, Õ. (2011). Arstidest – mitte nende tööst [Igor Jeltsovi viimasest filmist "Null kolm"]. Maaleht, 17. veebr.

Lõhmus, J. (2011). Nii aeti tähtsat üleliidulist asja [filmist "Ühe katuse all"]. Maaleht, 13. jaan.

Palli, I. (2011). Viiu Härm: see polnudki mul esimene filmiroll [osalemisest filmis "Ühe katuse all" (1962) ja filmivõtetest]. Maaleht, 13. jaan.

Lõhmus, J. (2010). Spioonifilmi "Kutsumata külalised" tegemisel tõmbas niite KGB. Maaleht, 20. nov.

Palli, I. (2010). Ülev Aaloe: Kahe väikse sutsaka eest maksti väga hästi [15-aastasena "Kutsumata külalistes" osalenud Ülev Aaloe filmist ja filmivõtetest]. Maaleht, 20. nov.

Levoll, R. (2010). Ühe filmi päästmise lugu ["Mehed jäävad koju"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 121-123, ill.

Tuumalu, T. (2009). Kuidas pritsimehed filmi päästsid [lugu, kuidas seoses režissöör Igor Jeltsovi läände emigreerumisega hävitamisele määratud lühimängufilm "Mehed jäävad koju" Rene Levolli poolt Eesti filmiarhiivile üle anti]. Postimees, 27. okt.

Säde, E. (2009). Kuidas me Igor Jeltsoviga seinast alla sõitsime. Sirp, 18. sept.

Palli, I. (2003). Hilja Varemi helesinised aastad [näitlejanna ainus filmiroll oli 1959. aastal valminud "Kutsumata külalistes"]. Tegelikkuse Keskus, nr 5, mai, lk 24-25, ill.

Pihlau, J. (2003). Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad I. Tuna, nr 1, lk 87-96, ill.

Viivik, A. (2002). Millega tegelevad eesti lapsfilmitähed? Õhtuleht, 6. juuli.

Kulli, J. (2000). Kes oli Igor Jeltsov? Eesti Ekspress, 1. juuni.

Liiva, K. (1963). "Ühe katuse all". Õhtuleht, 6. veebr.

Valton, A. (1963). "Ühe katuse all". Noorte Hääl, 2. veebr.

Tobro, V. (1963). Tuntud tõdedelt tallamata radadele [filmist "Ühe katuse all"]. Edasi, 30. jaan.

Tasa, E. (1959). "Kutsumata külalised". Noorte Hääl, 23. mai.

Luur, A. (1959). "Kutsumata külalised". Edasi, 17. mai.

Toomiste, V. (1959). "Kutsumata külalised". Rahva Hääl, 21. mai.

Lauri, V. (1957). "Mehed jäävad koju". Sirp ja Vasar, 11. jaan.