Avaleht

1914–1980

Filmioperaator ja -lavastaja Juli (Julius) Kun sündis 12. juulil 1914 Kurski kubermangus Soldatskoje külas. Pärast Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi (VGIK) lõpetamist töötas ta 1937–41 stuudios Mosfilm kaameramehe assistendina, seejärel tegutses rindeoperaatorina. Sõjajärgsetel aastatel oli Juli Kun Mosfilmis nelja mängufilmi operaatoriks. Neist vaadatuim oli ukrainlasest filmiklassiku Oleksandr Dovženko värvilahenduselt novaatorlik "Mitšurin" (1948), mille eest Kun ja tema kaasoperaator Leonid Kosmatov pälvisid Stalini preemia.

Esimene töö Tallinna Kinostuudios, koostöös Lenfilmi kineastidega valminud mereteemaline draama "Esimese järgu kapten" (1958, režissöör Aleksandr Mandrõkin), oli ühtlasi stuudio esimene laiekraanfilm. Seejärel lavastas Juli Kun kolm mängufilmi, kus peaoperaatoriks oli Edgar Štõrtskober. Populaarseimaks kujunes "Vallatud kurvid" (1959), situatsioonikomöödia mootorrattavõistlustest ja äravahetamiseni sarnastest kaksikõdedest. Kaasrežissööriks määrati Kaljo Kiisk, kes oskas töötada näitlejatega. 13. juulil 1964 Tallinnas esilinastunud "Ohtlikud kurvid" on "Vallatute kurvide" mõningate sisuliste muudatustega panoraamvariant ning esimene panoraamfilm Nõukogude Liidus. Ekraaniteose tehniline teostus sündis põhiliselt Mosfilmis, kuid ringrajasõidud filmiti taas Pirita-Kloostrimetsa ringrajal.

Juli Kuni kolmandast, juba stuudio Tallinnfilm märki kandvast spordikomöödiast "Jalgrattataltsutajad" (1963, kesksetes meesrollides Rein Aren ja Oleg Borissov) valmis kaks varianti. Esimeses mängis peategelast Ritat Tallinnfilmi õppestuudio õpilane Elvira Lossmann, aga filmi materjale ei võetud Moskvas vastu. Teise filmiversiooni naispeaossa kutsuti Eldar Rjazanovi menukomöödiaga "Karnevaliöö" tuntuks saanud Ludmilla Gurtšenko ning seda varianti Moskva kõrgetes instantsides mitte üksnes ei aktsepteeritud, vaid linateos pandi ka üleliidulisele ekraanile. Filmis kasutatakse kaht paralleelset süžeed: tegevuse kõrval, milles osalevad näitlejaist jalgratturid, jookseb paroodia filmitegijaist, lahendatuna multiplikatsioonivahenditega. "Jalgrattataltsutajad" jäi loodetud publiku- ja kriitikamenuta.

1975 oli Kun Mosfilmi ja DEFA muusikalise komöödia "Nii palju laule, nii palju sõnu! " (ühes kõrvalosas ameeriklane Dean Reed) kaaslavastaja. Juli Kun suri 8. veebruaril 1980 Moskvas.

12. juulil 2004 esietendus Tallinnas Pirita velotrekil motomuusikal "Hermese kannul" (libreto Dagmar Normet, muusika Leo Normet ja Boris Kõrver, lavastaja Ivo Eensalu), kus meenutati kultuskomöödia "Vallatud kurvid" aluseks olnud opereti kunagise ärakeelamise lugu.

Filmograafia

1975 Улыбнись, ровесник!/ Soviel Lieder, soviel Worte! (Nii palju laule, nii palju sõnu!) (mängufilm, muusikafilm), Mosfilm/ DEFA, režissöör (+ Michael Englberger), stsenarist (+ Valeri Karen, Wolfgang Ebeling) /esilinastus Berliinis 30.07.1976 ja Moskvas III 1977/

1963 Jalgrattataltsutajad/ Укротители велосипедов, Tallinnfilm, stsenarist (+ Nikolai Erdman, Juri Ozerov), režissöör

1961 Ohtlikud kurvid (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, režissöör (+ Kaljo Kiisk)

1959 Vallatud kurvid (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, režissöör (+ Kaljo Kiisk)

1958 Esimese järgu kapten (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, operaator; režissöör Aleksandr Mandrõkin

1956 Илья Муромец (Ilja Muromets) (mängufilm), Mosfilm, operaator (+ Fjodor Provorov), režissöör Aleksandr Ptuško

1953 Степные зори/ Государственный глаз (Stepikoidikud) (mängufilm), Mosfilm, operaator; režissöör Leon Saakov

1951 Спортивная честь (Spordiau) (mängufilm), Mosfilm, operaator (+ Mark Magidson, Vladimir Jakovlev), režissöör Vladimir Petrov

1948 Мичурин (Mitšurin) (mängufilm), Mosfilm, operaator (+ Leonid Kosmatov), režissöör Oleksandr Dovženko

1943 Битва за нашу Радянську Україну (Lahing Nõukogude Ukraina pärast) (dokumentaalfilm), Ukrkinohronika, operaator (+ Sergei Urussevski), režissöörid Oleksandr Dovženko ja Julia Solntseva

1939 Ленин в 1918 году (Lenin 1918. aastal) (mängufilm), Mosfilm, operaatori assistent (+ I. Davidov); režissöör Mihhail Romm

Auhinnad

1960 režii preemia, Balti liiduvabariikide ja Valgevene II filmifestival – filmi "Vallatud kurvid" eest

1949 II järgu Stalini preemia – filmi "Mitšurin" operaatoritöö eest (koos Leonid Kosmatoviga)

Valikbibliograafia

Artiklid

Laasik, A. (2012). Vallatud kurvid, mis polnud nõukogulikud. Eesti Päevaleht, 15. juuni.

Palli, I. (2012). Taasleitud "Vallatud kurvid". Maaleht: TeRa, nr 4.

Palli, I. (2011b). Terje Luik: Keegi ei öelnud mulle, et olin tubli tüdruk ja mängisin hästi ["Vallatute kurvide" peaosatäitja Terje Luige ja režissööriabi Margit Ojasooniga filmi võttepaikades Pühajärve ääres 52 aastat hiljem]. Maaleht, 29. sept, lk 32-33.

Lõhmus, J. (2011). Kuidas päästa kinokomöödiat? [venekeelsena tehtud filmist "Jalgrattataltsutajad"]. Maaleht, 20. jaan.

Palli, I. (2011a). Operaatori meenutus: film sportlaste ja lõviga [operaator Hans Roosipuu meenutusi mängufilmi "Jalgrattataltsutajad" võtetest]. Maaleht, 20. jaan.

Kiisk, K. (2005). Pikk tee suurvormini: Umbkeelsete vene režissööride tõlk [Kaljo Kiisk meenutab oma tee algust iseseisvaks mängufilmirežissööriks saamisel. Lühendatult Enno Tammeri raamatust "Elu jõud", Tänapäev 2004]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 14, 7. apr, lk 2-3, ill.

Ruus, J. (2004). Kas järgmine kultusfilm? ["Vallatud kurvid"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 18, 20. apr, lk 9.

Laos, M. (2002). Kurvid [Terje Luik meenutab mängufilmi "Vallatud kurvid" võtteid]. DI, nr 4, lk 24-31, ill.

Palli, I. (2001]. Tehtud mõistuse ja kätega [mängufilm "Vallatud kurvid"]. KesKus, mai, lk 24-25.

Jahilo, V. (1999). Põlvkonna vallatud kurvid. Sõnumileht, 30. okt.

Märjama, J. (1999). Väikeses toas on tekkinud suured mõtted [vestlus Mahtra külavanema, näiteringijuhi ja telerežissööri Terje Luigega, kes räägib ka osalemisest filmis "Vallatud kurvid"]. Nädaline, 22. mai.

Raid, K. (1961). Muljeid panoraamfilmist "Ohtlikud kurvid". Sirp ja Vasar, 3. nov.

Oja, U. (1960). Panoraamfilm mootorsportlastest ["Ohtlikute kurvide" filmivõtetest]. Spordileht, 1. juuli.

Paas, V. (1959). "Vallatutest kurvidest" – stsenaariumist ja lavastusest. Sirp ja Vasar, 25. dets,