Avaleht

1902–1942

Filmioperaator Voldemar Päts sündis 15. veebruaril (vkj 2. veebruaril) 1902 õigeusu vaimuliku Nikolai Pätsi pojana. Tihti on eeskätt filmioperaatorina tuntud meest segi aetud tema samanimelise onuga, ehkki nende vanusevahe oli 24 aastat.

Augustist 1923 kuni maini 1924 osales Voldemar Päts teiste isetegevuslike näitlejate kõrval Balduin Kusbocki asutatud 1. Eesti Filmi Stuudio õppetöös. Pärast stuudio lagunemist kaasati sealne ärksam sõpruskond ajaloolise draama "Mineviku varjud" loomisprotsessi; film on hävinud. Samuti on hävinud Voldemar Pätsi osalusel lavastatud salongifarss "Dollarid" (1929), mis kujutas endast rahvusvahelise kommertsmuinasjutu mugandust Eesti oludele.

1935. aasta juulis ilmus ajakirjanduses sõnum esimesest Eestis valmistatud aparaadiga ülesvõetud helifilmi kroonikast. Tallinna kinos Modern demonstreeriti filmikaadreid Haapsalu meeslaulupäevast, mille kaameratöö oli Voldemar Pätsilt ja heliülesvõtted August Eichelmannilt (Eljarilt). Mõlemad juhtisid kodumaise ettevõtte Helila helifilmisalvestusi ringhäälingu ruumides Estonia majas; salvestati peamiselt laule.

1935–1940 tegutses V. Päts filmioperaatorina propagandasihtasutuse Eesti Kultuurfilm (EKF) juures, kus valmistati regulaarselt ringvaateid ja nn kultuurfilme, vaatefilme ja olukirjeldusi, samuti tellimusfilme.

Voldemar Pätsi täpne surmadaatum on seni teadmata. 27. septembril 1942 maeti tema põrm Tallinna Siselinna kalmistule (Apostlik Õigeusu kalmistu).

Eesti National Filmi täispikk tummfilm "Mineviku varjud", mille võtted toimusid Keila-Joal, Kose-Lükatil, Harkus, Rannamõisas ja Kadriorus, esilinastus 12.– 23. detsembrini 1924 Tallinna kinos Rekord. Ärimees Ernst Seimi kõrval on projekti õnnestumises mingit osa mänginud Ida Jeršova, Eesti National Filmi õppestuudio üks asutajaid, kes mõned aastad hiljem rahastas ka Konstantin Märska eestvõttel lavastatud "Rummu Jüri". 1925 asutati Film-Klubi, mille põhikirjajärgseks eesmärgiks oli filmimajanduse kutsetöösse süvendamiseks tarviliste teadmiste levitamine, sel alal töötajate ainelise seisukorra parandamine ja kutsehuvide kaitsmine. Voldemar Pätsil õnnestus luua klubi liikmetest filmigrupp, kelle abil sai teoks tragikomöödia "Kevade unelm". Selles realistlikus nn olufilmis, mille keskmes armulugu, võis näha hulga tõsieluvõtteid Tallinnast ja ümbrusest ning kaadreid Vilsandi linnuriigist. "Kevade unelmas" mängis ka Voldemari abikaasa Olga Päts (endise nimega Kaparjost). Kahjuks hävisid filmi negatiiv ja koopiad 1933 kino Endla (endine Rekord) tulekahjus Nunne tänaval.

1931 valmis Eesti esimene joonis-trikkfilm "Kutsu-Juku seiklusi". Poolikuna säilinud või lõputa jäänudki 4minutise filmi puhul on arvatud, et selle autorid Elmar Jaanimägi (kunstnik), Voldemar Päts (operator ja režissöör) ja küllap ka stuudioomanik Aleksander Teppor (Suur-Karja tänava fotoateljee) plaanisid alguses teha tervet sarja joonistatud naljafilme varajase Disney laadis. Ei ole teada, kas mehed tüdinesid pärast 5000 joonistuse valmistegemist töö ennenägematu raskuse tõttu või kadus loo tagumine ots aegade jooksul. Pole ka täpseid andmeid Berliinis tehtud helirea saatusest.

Isa ja onud

Voldemar Pätsi isa Nikolai Päts (06.09.1871 – 29.11.1940) oli vendadest vanim. Nikolai Päts oli kooliõpetaja, vaimulik, seltsi- ja ühiskonnategelane, poeet ja ajakirjanik, poliitik ja suure pere isa. 1904–1918 töötas ta Räpina õigeusu koguduse preestrina (alates 1914. aastast ka Võru- ja Valgamaa praostina) ja 1919–1936 Tallinna Püha Siimeoni ja Hanna koguduse preestrina. Ühtlasi on ta olnud ajakirja Elutõde peatoimetaja, Riigiraamatukogu juhataja Tallinnas (1920–1924), Tallinna Aleksander Nevski koguduse esivaimulik (1936. aastast), EAÕK Sinodi esimees ja mitme Tallinna gümnaasiumi usuõpetuse õpetaja. Filmioperaator Voldemari Pätsi onud olid Konstantin Päts (1874–1957, Eesti Vabariigi riigivanem ja esimene president), Voldemar Päts (1878–1958, kunstnik ja kunstipedagoog) ning Peeter Päts (1880–1942, geograafiharidusega riigiparkide valitseja ja üks Tallinna loomaaia asutajaid).

Filmograafia

1940 II üleriigilised Eesti võimlemis- ja spordipidustused Tallinnas (Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 90, reportaažfilm), Eesti Kultuurfilm, operaator (+ Vladimir Parvel, Tarmo Meristu, Valdo Maimre)

1940 Eesti linnu – Otepää (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 83), Eesti Kultuurfilm, operaator

1939 Tori hobusekasvandus (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 45), Eesti Kultuurfilm, operaator

1937 Pilte moodsast kanakasvatusest (kroonika), Eesti Kultuurfilm, operaator

1937 Nurgakivi panek valitsushoonele Kadriorus 11.08.1937 (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 133), Eesti Kultuurfilm, operaator

1937 Muinasteaduslikke väljakaevamisi Iru linnusel (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 130), Eesti Kultuurfilm, operaator

1937 Töid kriidikaevanduses Järvamaal (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 127), Eesti Kultuurfilm, operaator

1937 Muinasteaduslikke väljakaevamisi Iru linnusel (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 116), Eesti Kultuurfilm, operaator

1937 Nurgakivi asetamine uuele valitsushoonele [Kadrioru Presidendi kantselei] (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 109), Eesti Kultuurfilm, operaator

1937 Eesti allveelaeva Lembitu saabumine (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 109), Eesti Kultuurfilm, operaator

1937 Pilte Eesti X näitusmessilt (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 109), Eesti Kultuurfilm, operaator

1937 Teedeminister avab eeskujuliku tee [Vabaduspuiestee Nõmmel] (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 109), Eesti Kultuurfilm, operaator

1937 Nõmme sai ujumisbasseini (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 109), Eesti Kultuurfilm, operaator

1937 Õngitsemisvõistlus Kadrioru tiigil (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 109), Eesti Kultuurfilm, operaator

1936 Eesti rahvatantsude demonstratsioon Kaubandus-Tööstuskoja saalis (kroonikapala), Eesti Kultuurfilm, operaator

1936 Soome presidendi külaskäik Eestisse (1936) (kroonika), Eesti Kultuurfilm, operaator (+ Konstantin Märska, Harald Viikman, Noel Envald)

1936 Ikka ja alati tõsises töös (kroonikapala ringvaates "Eesti riigimehed kõnelevad"; kõneleb Konstantin Päts), Helila, operaator

1936 Riikliku korra ehitus katuse alla (kroonikapala ringvaates "Eesti riigimehed kõnelevad"; Kaarel Eenpalu kõneleb, sünkroon), Helila, operaator

1936 Eduard Viiralti teoste näitus Kunstihoones (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 57), Eesti Kultuurfilm, operaator

1936 Taarausulised annavad Jüriöö vande (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 54), Eesti Kultuurfilm, operaator

1936 Korraldustööd Kadrioru pargis (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 49), Eesti Kultuurfilm, operaator

1936 Olümpiakandidaadid annavad tõotuse (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 13), Eesti Kultuurfilm, operator

1935 Piima tootmine (kroonika), Eesti Kultuurfilm, operaator

1935 Pilte Sakust (Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 80), Eesti Kultuurfilm, operaator

1935 Rootsi sõjalaevad ja lennukid Tallinnas (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 56), Eesti Kultuurfilm, operaator (+ Konstantin Märska)

1935 Türgi saadik Batu esitamas Riigivanemale volitusi (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 50), Eesti Kultuurfilm, operaator

1935 Tagavaraväelaste kordamisõppused suurtükiväes 1935. aastal (Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 23/7), Eesti Kultuurfilm, operaator (+ Konstantin Märska)

1935 Pilte moodsast kanakasvatusest Pääskülas (kroonikapala Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 20/6), Eesti Kultuurfilm, operaator

1931 Kutsu-Juku seiklusi (joonisfilm, animafilm), Aleksander Teppori ateljee, operaator, režissöör

1929 Jüri Rumm (mängufilm), Konstantin Märska Filmproduktsioon (Ida Jeršova finantseerimisel), näitleja (kõrvalroll: pops); režissöör Johannes Loop

1929 Dollarid (mängufilm), Konstantin Märska Filmiproduktsioon, režissööri assistent; lavastaja Mihkel Lepper

1927 Kevade unelm (mängufilm), Film-Klubi, režissöör, stsenarist, näitleja (kõrvalroll: ehitusinsener)

1924 Mineviku varjud (mängufilm), Eesti National Film, näitleja Voldemar Stepi nime all (roll: Tuuletark); režissöörid Valter Palm ja A. Nugis; operaator Konstantin Märska

Valikbibliograafia

Raamatud, monograafiad

Paas, V. (1980). Olnud ajad. Tallinn: Eesti Raamat, lk 127-133, ill.

Artiklid

Lõhmus, J. (2008). Esivanemate unustatud varjud. Sirp, 9. mai.

Lõhmus, J. (2001). Meie rahvuslikud Mikid – Kutsu-Juku ja Lotte [1931. aastal Aleksander Teppori ateljees valminud joonisfilm "Kutsu-Juku seiklusi" tähistab eesti animafilmi sündi. Joonistas Elmar Jaanimägi ja filmis Woldemar Päts.] Postimees, 20. juuni.

Lõhmus, J. (2001). 70aastane Kutsu Juku, endiselt salapärane. Nädal, nr 17, 30. apr.

Esimene Eesti helikroonika kodumaal valmistatud aparaatide abil [lühisõnum] (1935). Postimees, 30. juuli, lk 1.