Avaleht

1946

Dokumentaalfilmide režissöör, stsenarist ja operaator Mark Soosaar (ametlikult Mark-Toomas Soosaar) on sündinud 12. jaanuaril 1946 Viljandis. Ema Lydia Nirk-Soosaar (1908–1995) oli maalikunstnik ja isa Johan Soosaar hobuste tõuaretaja. Suure osa kooliajast õppis ta Pärnu Lydia Koidula nimelises 2. Keskkoolis, kuid lõpetas 1964 Viljandi C. R. Jakobsoni nimelise Keskkooli. 1965–1970 tudeeris Soosaar Moskvas Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis (ÜRKI), mille ta lõpetas operaatorina.

Elanud Audrus, Viljandis, Tallinnas, Saleveres, Kihnus, Pärnus, alates 2007. aastast Manija saarel. Esimene kaastöö Eesti Raadiole kõlas eetris 1962, esimene autorisaade Eesti Televisioonis 1965 aastal (teemaks elu Kihnu saarel). 1970–1978 töötas Mark Soosaar Eesti Televisioonis ja Eesti Telefilmis. Televisioonis tegi ta autorisaateid operaatorikunsti väljendusvahenditest ("X Muusa", 1972) ja filmiajaloost ("Suure tumma elulugu", 1979–1982). Eesti Telefilmis valmis tema käe all tosin dokfilmi: "Kuldtõld" (1971, Pärnu Koduloomuuseumist ja selle direktorist Omar Volmerist), "Eesti talufilm" (1973), "Kihnu naine", "Vaarao sõjavägi" (mõlemad 1974), "Maised ihad" (1977), "Liblikapüüdja" (1978) jt.

1978–1991 töötas Soosaar Tallinnfilmis režissööri ja operaatorina. Tallinnfilmi perioodil valmis tal 14 dokfilmi (“Miss Saaremaa”, Pühapäevamaalijad”, “Riigivanem” jt) ning  täispikk mängufilm "Jõulud Vigalas" (1980), samuti 5 kinoringvaadet "Nõukogude Eesti". 1992. aastast on kõik Mark Soosaare filmiprojektid valminud ühe-mehe-stuudios Weiko Saawa Film. Tähtsamad ekraanitööd sellest perioodist on täispikad “Eesti esimene kodanik” (1992), “Emavene” (1993), “Isa, poeg ja püha Toorum” (1997), “Liblikate kodu” (2005), “Vabatahtlikud” (2007), “Meretagused” (2012).

1987 asutas Mark Soosaar koos Lennart Meriga Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali ning on olnud tänaseni selle peakorraldaja. Soosaar osales Pärnus Chaplini Kunstikeskuse rajamisel 1992 ning juhtis 1995–1998 selle ümberkujundamist sihtasutuseks Pärnu Uue Kunsti Muuseum. Sihtasutuse initsiatiivil on realiseeritud mitmeid rahvusvahelisi projekte: "Tsensuur postsovjeedi maades" (2000), "Miljööväärtuslikud väikelinnad" (2002), "Linnad vee ääres" (2005) jne.

Filmitegemist on Mark Soosaar õpetanud nii USA ülikoolides (Berkeley, Montana), Mongoolia Rahvuslikus Kultuuri Ülikoolis kui ka Pärnu antropoloogiafestivali huvilistele. UNESCO konsultandina õpetas  Soosaar 2000–2002 antropoloogilise filmi tegemist mongolitele, jakuutidele ja tiibetlastele Ulaan-Baataris.

Tunnustus

Mark Soosaare filmid on pälvinud rahvusvahelistel festivalidel tunnustust, tema filmide retrospektiive on korraldatud Pariisis (1975), Berkeleys (1988) ja New Yorgis (1991); kaheksa ekraaniteost on New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumi kollektsioonis.

1986 nimetati Soosaar Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks. Tema elutööd on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2001) ja Prantsuse Rahvusliku Teeneteordeni rüütliristiga (2006). 2018. aastal pälvis ta nii PÖFFi elutööauhinna kui ka Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia, kui Eesti filmiajaloo omanäolisemaid ja isepäisemaid dokumentaliste, kes on alati kohal, lavastades reaalsust nii kaadri taga kui otse kaadris.

 

Soosaar on 1974. aastast Eesti Kinoliidu liige (oli 1987–1989 selle eesotsas) ja 1992. aastast mittetulundusühinguna toimiva Pärnu Rahvusvahelise Visuaalse Antropoloogia Ühingu esimees.

Mark Soosaar on tihedalt seotud Kihnu ja Manijaga. Kihnu kultuurist on valminud kümmekond tõsielufilmi, neist täispikad on "Kihnu naine" (1974) ja "Kihnu mees" (1985).  Elu Manijal kajastavad dokumentaalfilmid "Mängutoos Manilaiul" (1984), "Kosklad" (1986), “Meretagused” (2012). Soosaar algatas kihnu naivistide uurimise ja asutas Kihnu muuseumi naivistide saali (1979). Soosaar on koostanud fotoalbumi "Saarele sündinud" (2001) ja raamatu “Seest suurem kui väljast” (2008), aga ka  korraldanud näituse "Kihnukielsed ljõnnud" (2011) ning koostanud ja/või toimetanud mitmeid kihnu-ainelisi raamatuid. Mark Soosaar oli 2002–2003 Kihnu vallavanem, 2004 sai temast sihtasutuse Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu esimees. Toimetab igal nädalal Vikerraadios kõlavaid kihnukeelseid uudiseid.

Mark Soosaar on Eesti Sotsiaaldemokraatlikku erakonna liige. Aastatel 2003–2011 oli ta Riigikogu X ja XI koosseisu liige.

Raimo Jõerand on portreteerinud Soosaart filmis "Mees Manijast" (2021).

Filmograafia

2019 Kihnu lapsed (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, produtsent, operaator, monteerija

2014 Kihnu lapsed pool sajandit hiljem (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, produtsent, operaator, monteerija

2013 Rasmus ning kormonaudid (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood"), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, produtsent

2012 Kihnu Ljõnnuaabets (eksperimentaalne dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, produtsent

2012 Meretagused (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, produtsent

2010 Vilsandi – Eesti looduskaitse häll (dokumentaalfilm, telesaade), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator, saatejuht

2007 Teine elu (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator

2007 Kihnu naenõ, tutt peos (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator

2007 Vabatahtlikud (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator (+ Asbjorn Bech, Vaiko Edur), produtsent, helirežissöör, monteerija

2006 Hääl maa ja taeva vahel (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator (+ Siiri Sisask)

2005 Kolm kujurit (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator

2005 Hullav hollandlane (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent

2005 Hetked Aksellaga (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent, monteerija

2004 Hääl maa ja taeva vahel (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent

2005 Liblikate kodu (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator, osaleja, produtsent, monteerija, helirežissöör

2002 Anu Raud – elumustrid (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent, helirezissöör

2002 La Paloma (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent

2001 Nikolai tänav Pärnus (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent, monteerija

1999 Tulla, et minna (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film/ Eesti Telefilm/ Eesti Televisioon, režissöör, stsenarist, operaator

1999 Rootsi jõuluvana (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent

1998 Pavarotti Eestis (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent

1997 Isa, poeg ja püha Toorum (dokumentaalfilm kahes osas, tööpealkiri "Vaenlase teenistuses"), Weiko Saawa Film/ Television Trust for the Environment, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent, monteerija, helirezissöör /esilinastus 19.03.1997 Pariisis Inimese Muuseumis/

1996 Lõputa lugu Estoniast (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent

1995 Mission Impossible (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film [Eesti Vabariigi Kultuuri- ja Haridusministeeriumi toetusel], režissöör (+ Peeter Tammisto), operaator, produtsent, monteerija, helirežissöör /film esilinastus X 1995 ÜRO peakorteris New Yorgis/

1989-1993 Emavene (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film/ Eesti Televisioon/ Eesti Kultuurfilm/ Yle TV 1/ Danish Broadcasting Corp./ Pärnu I.V.A. Society/ Chronos GmBH, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent, monteerija, helirežissöör

1992 Kihnu Kristjan (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film/ Eesti Televisioon/ Yle TV 1, re_issöör, stsenarist, operaator, helirežissöör, monteerija

1992 Eesti esimene kodanik (dokumentaalfilm), Weiko Saawa Film/ Eesti Televisioon/ MTV, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent, monteerija, helirežissöör

1991 Riigivanem (dokumentaalfilm kahes osas), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator /esilinastus 01.06.1991 New Yorgi Moodsa kunsti Muuseumis/

1989 K. Pätsi ausammas Tahkurannas (kroonikapala), Tallinnfilm, operaator

1989 Miss Saaremaa (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1988 August Vokk laulab laulu "Sepa maja" [ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 2], Tallinnfilm, režissöör, operaator

1987 Elu ilma... (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1986 Sadam udus (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1986 Ühepuulootsik (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1986 Kihnu mees (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1986 Pärnu [ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 17], Tallinnfilm, režissöör, operaator (+ Toomas Kirdelaht)

1985 Lasnamäe (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1985 Kosklad (dokumentaalfilm), Tallinnfilm [NSVL MN Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee tellimus], režissöör, stsenarist, operaator

1985 Pulmad mõnõlõ, pühad kõikõlõ – pulmadest Kihnu saarel [ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 23], Tallinnfilm, režissöör, operaator

1984 Mängutoos Manilaiul (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1984 Pulmad Manilaiul [ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 13], Tallinnfilm, operaator; režissöör Leo Ilves

1984 Rahvalaulikutest Muhus [ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 11], Tallinnfilm, režissöör, operaator

1983 Aeg (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1983 Sõrulaste seltsis [ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 16], Tallinnfilm, režissöör, operaator

1982 Jaan Oad (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Ants Looman)

1982 ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 15, Tallinnfilm, režissöör

– Kõpu tuletorn

– Arhitektuuriseminar Kingissepas, ka operaator

– Kirjanik Albert Uustulnd, ka operaator

– Kirjanike Ülo ja Jüri Tuuliku kodusaar Abruka, ka operaator

– Kihnu 8-klassilises koolis, ka operaator

– Manilaiul, ka operaator

– Vaal Läänemeres, ka operaator

– Ornitoloogilised vaatlused Matsalu laidudel, ka operaator

1981 Härra Vene maailm (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1981 Vilsandi, mu kodu (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, operaator

1980 Jõulud Vigalas (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1979 Pühapäevamaalijad (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1979 Õpetaja/ Учитель (lühimängufilm), Tallinnfilm/ Mosfilm Loominguline koondis Debjut, režissöör, stsenarist, operaator

1979 Arheoloogilised väljakaevamised Kõmsi kalmel [kroonikapala ringvaates "Nõukogude Eesti" nr 19], Tallinnfilm, operaator; režissöör Heli Speek

1978 Siberi rahvaste muusikat (kontsertfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator

1978 Tuhandeaastane muusika/ Rahvamuusika (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Andres Sööt)

1978 Liblikapüüdja (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator; multioperaator Dorian Supin

1977 Maised ihad (dokumentaalfilm kahes osas), Eesti Telefilm, režissöör, dialoogi autor, stsenarist, operaator (+ Illis Vets)

1975 Oma saar (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator

1974 Vaarao sõjavägi (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator

1973 Eesti talufilm (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator

1973 Kihnu naine (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator

1972 Nõukogude Eesti (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, operaator (+ Mati Põldre, Anton Mutt); režissöör Mati Põldre

1973 Maaparandaja (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator

1972 Kuidas kalamehed elavad (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator

1972 Mees ja naine (lühimängufilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator

1971 Kuldrannake (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, operaator

1971 Kuldtõld (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator

1971 Siia, siia, siirdu, viirgu! Tantsupidu 1970 (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, operaator (+ Anton Mutt, Rein Maran); režissöör Maie Kivita

1971 RAM (muusikafilm), Eesti Telefilm, stsenarist, operaator; režissöör Leo Karpin

Auhinnad

2018 PÖFF elutööauhind

2018 Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia – Eesti filmiajaloo omanäolisemaid ja isepäisemaid dokumentaliste, kes on alati kohal, lavastades reaalsust nii kaadri taga kui otse kaadris

2008 Kihnu aukodanik

2007 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia

2006 Prantsuse Rahvusliku Teeneteordeni rüütlirist

2003 peaauhind "Kuldmüür" (Antonino Rando samanimeline skulptuur), Bergamo kunstifilmide festival, Itaalia – filmi "Anu Raud – elumustrid" eest

2002 Pärnumaa Vapimärk

2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk

2000 Eesti Kultuurkapitali aastane stipendium "Ela ja sära"

2000 grand prix, Praha rahvusvaheline filmifestival "Üks maailm" – filmi "Isa, poeg ja püha Toorum" eest

1999 ajalehe Pärnu Postimees eripreemia

1998 Golden Gate Award, San Francisco filmifestival – filmi "Isa, poeg ja püha Toorum" eest

1998 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind "Aasta film 1997" "kuuendikul planedil Maa tuttavate kultuuri- ja elulaadi konfliktide käsitlemise eest kibeda mütoloogilisse easterni vormis" – filmi "Isa, poeg ja püha Toorum" eest

1997 peaauhind Prix Nanook, Pariisi etnograafiafilmide festival – filmi "Isa, poeg ja püha Toorum" eest

1996 Pärnu Linna Vapimärk

1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia – Eesti filmikunsti arendamise ja propageerimise eest

1990 peaauhind, Nuoro filmifestival, Itaalia – filmi "Kihnu naine" eest

1987 Hõbetuvi, Leipzigi rahvusvaheline filmifestival, Saksa DV – filmi "Kihnu mees" eest

1983 auhind parima operaatoritöö eest mängufilmis, II Nõukogude Eesti filmifestival – filmi "Jõulud Vigalas" eest

1980 preemia filmi erilise kultuuriloolise väärtuse eest, I Nõukogude Eesti filmifestival – filmi "Pühapäevamaalijad" eest

1979 ENSV Kultuuriministeriumi auhind parimale kultuuriainelisele filmile ja ELKNÜ Tallinna Linnakomitee auhind sotsiaalse teema parima käsitluse eest – filmi "Liblikapüüdja" eest

1978 žürii I auhind ja publikupreemia, TPI filmiklubi I filmifestival – filmi "Maised ihad" eest

1977 Eesti Televisiooni toimetuskolleegiumi aastaauhind "Kadaka-Jass" – filmi "Maised ihad" eest

1977 II auhind, Eesti NSV I loodus- ja looduskaitsefilmide festival Roosna-Allikul – filmi "Vaarao sõjavägi" eest

1974 ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia – filmide "Maaparandaja", "Kihnu naine" ja "Vaarao sõjavägi" eest

1974 NSV Liidu Kinematografistide Liidu auhind ja diplom Mark Soosaarele kui parimale režissöör-operaatorile, VIII Intervisioni festival „"Inimene ja meri" Riias – filmide "Kihnu naine" ja "Vaarao sõjavägi" eest

1974 grand prix ("Merevaigust Laine") ja I järgu diplom, VIII Intervisioni festival "Inimene ja meri" Riias – filmide "Kihnu naine" ja "Vaarao sõjavägi" eest

1974 NSV Liidu Kinematografistide Liidu diplom, VI üleliiduline merefilmide festival Kaliningradis – filmi "Kihnu naine" eest

Valikbibliograafia

Raamatud, monograafiad

Soosaar, M. (toim.) (2011). Kihnulaisten uskomattomat seikkailut merellä ja maalla. Pärnu: Kihnu Kultuuri Instituut.

Soosaar, M. (toim.) (2010). Kihnlasõ emäkiel. Pärnu: Kihnu Kultuuri Instituut.

Soosaar, M. (toim.). Kihnu Virve kaalender [pühendatud Kihnu lauluema Virve Kösterile]. Pärnu: Kihnu Kultuuri Instituut.

Soosaar, M. (toim.) (2009). Aabets [jutud mõtlõsid vällä Külli Laos, Reene Leas ja Evi Vesik; pildid mualis Uno Roosvalt]. Pärnu: Kihnu Kultuuri Instituut.

Soosaar, M. (koost.) (2009). Seest suurem kui väljast: ühe naiskunstniku lugu [oli ka kujundaja; pühendatud Lydia Nirk-Soosaarele]. Pärnu: Uue Kunsti Muuseum.

Soosaar, M. (koost.) (2006). Veretöö Läänemerel [Theodor Saare uurimuse ja Eesti Meremuuseumi materjalide põhjal]. Pärnu: Kihnu Kultuuri Instituut.

Soosaar, M. (koost., toim.). Kihnu kaalender [ilmub 2006. aastast]. Pärnu: Kihnu Kultuuri Instituut.

Soosaar, M. (2001). Saarele sündinud [fotoalbum elust Liivi lahe saartel]. Pärnu: Weiko Saawa Film.

Artiklid

2021

Lõhmus, J. (2021). Juubilarist ja jänesehaakidest [Mark Soosaarest ja Raimo Jõeranna filmist „Mees Manijast“]. Postimees: Arter, 16. jaan, lk 8, ill.

Päärt, V. (2021). Kuidas ma Manija Markiga heina ja kartuleid vedasin [Mark Soosaar elust ja filmidest]. Postimees: Arter, 16. jaan, lk 6­­­–9, ill.

2020

Karro, K. (2020). Mark Soosaar – Eesti prominentseim puuküürnik või Pärnu kunstielu uueks looja? [Mark Soosaare juhitava Uue Kunsti Muuseumi ümber puhkenud skandaalist; intervjuu ja kommentaarid]. Eesti Ekspress: Areen, 7. okt, lk 61–63, ill.

Kulli, J. (2020). Mark Soosaar oma filmi "Jõulud Vigalas" ärakeelamisest: "targemad seltsimehed" väitsid, et talurahvas pole mõisaid lõhkunud ega põletanud [filmi valmimist meenutavad Mark Soosaar, Jüri Arrak, Evald Aavik, Kersti Kreismann, Tõnu Kark, Andres Tabun ja Margus Oopkaup]. Õhtuleht, 22. dets, lk 12-13, ill.

2019

Soosaar, M. (2019). Jalutuskäik tühjas majas [Raimo Jõeranna dokumentaalfilmist „Peep Puksi lugu“]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 108–109, ill.

Soosaar, M. (2019). Reinkarnatsioonid lauluväljakul. Postimees, 18. juuli, lk 15.

Soosaar, M. (2019). Kui surematu on Eesti dokk? [filmidest „Surematu”, „Ahto. Unistuste jaht”, „Juured”, „Sõda”, „Vello Salo. Igapäevaelu müstika”, „Peep Puksi lugu”, „Jagada või mitte jagada”, „Rein Taagepera kahemõtteline Eesti”, „Süda Sõrve sääres”),  Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 84–87, ill.

2018

Presnal, S. (2018). Mark Soosaar: "Mu elutöö on ju alles tegemata..." [Mark Soosaart tunnustati PÖFFi elutööauhinnaga]. Õhtuleht, 3. dets, lk 10-11, ill.

Kultuurkapital jagas parimatele aastapreemiaid [laureaatide nimekiri] (2018). Postimees, 3. veebr, lk 19.

2016

Põld, A. (2016). Mark Soosaar: riigikogu on nii igav koht, et sellest ei saa raamatutki kirjutada [intervjuu Mark Soosaaarega, kes lahkus riigikogust, et pühenduda loomingulisele tööle]. Õhtuleht, 5. dets, lk 4-5, ill.

Aasa, A. (2016). Mark Soosaare korraldatav filmifestival peab tänavu 30. sünnipäeva. Postimees, 13. juuli, lk 16-17, ill.

Saks, Katrin (2016). Mark Soosaar 70! Katrin küsib, Mark vastab. Sotsiaaldemokraat, jaanuar.

Põldre, M. (2016). Täna saab filmimees Mark Soosaar 70, palju õnne! Postimees, 12. jaan, lk 17, ill.

Kerge, R. (2016). Mark Soosaar: kingin endale juubeliks soovi, et silmalõikus õnnestuks ja ma näeks veel mõne filmi teha [intervjuu]. Õhtuleht, 11. jaan, lk 10-11, ill.

2015

Nõu, U. (2015). Mark Soosaar: minult võeti võimalus oma poega kasvatada [kommentaare kodusele pildialbumile]. Eesti Päevaleht: LP, 31. okt, lk 14-15, ill.

2013

Teder, T. (2013). Šedöövrid ja kõvemad keskmikud [Eesti lood 2012: „Saare võimalikkusest“, „Töö käib! Padaoru Andrese tõde ja õigus“, „Rasmus, kormonaudid ning...“, „Parem homne“, „Jeesus, homod ja kiisud“, „Raudteemaja nr 3“]. Teater. Muusika. Kino, nr 6-7, lk 128-140, ill.

Tuumalu, T. (2013). Ei saa me läbi Margita [Nädala näod: ETV näitab Pärnu Rahvusvaheline Dokumentaal- ja Antropoloogiafilmide Festivali filme]. Postimees, 6. juuli, lk 3.

Saarep, S. (2013). Vaenatud kormoranid Kihnus ja laenuehitusmehed Helsingis [kaks lugu sarjas "Eesti lood": "Rasmus, kormonaudid ning..." ja "Parem homne"]. Sirp, 21. juuni, lk 30, fotod.

Mustimets, I. (2013). Nende kaitseks, kel inimhäälest puudu [dokfilm "Rasmus, kormonaudid ning...", lisatud filmi autori Mark Soosaare kommentaar]. Postimees, 30. jaan, lk 13.

Lapsed kannavad elulootust ["Rasmus, kormonaudid ning..."] (2013). Eesti Päevaleht, 23. jaan, lk 14.

Saare, A. (2013). Soosaar jäädvustas Kihnu lapsed filmile ["Rasmus, kormonaudid ning..."]. Kihnu Leht, nr 1, jaan, lk 2-3.

2012

Soosaar, M. (2012c). Oravaratta võti on Kadriorus. Postimees, 12. nov.

Säde, E. (2012). Ballaadfilmi Laipmann käis heinu "laenamas" [mängufilmist "Jõulud Vigalas"]. Eesti Päevaleht, 26. okt.

Priimägi, L. (2012). Paruni mälestused Vigalast [mängufilmist "Jõulud Vigalas"]. Eesti Päevaleht, 25. okt.

Kõivupuu, M. (2012). Jõulud Vigalas ehk kangelase (re)konstrueerimine. Kogumik: Läänemaa Muuseumi toimetised 15, Haapsalu, lk 51-72, ill.

Soosaar, M. (2012b). Regilaulu avastamas. Postimees: AK: arvamus, kultuur, 7. apr.

Soosaar, M, (2012a). Mark Soosaar [filmitegija ja poliitik oma väärtushinnangutest, huvidest ja eelistustest]. Elukiri, nr 3, lk 29.

2011

Ramler, G., Raiend, H. (2011). Mark Soosaar & Ühepuulootsik [Mark Soosaare veesõidukogemusest, paatidest ja tema filmidest]. Navigaator, talv, lk 86-91, ill.

Soosaar, M. (2011g). Kukkus vastu kuud surnuks... [meenutus õpetajatööst Kihnu koolis]. Õpetajate Leht, 28. okt.

Soosaar, M. (2011f). Ja saagu valgus! [meenutusi lõpuklassis õppimise ajast Viljandis]. Rmt: Kõik on kokku elu lugu: Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium 1908-2008, Viljandi, lk 101-102.

Soosaar, M. (2011e). Kümme aastat õudusest Pärnumaal [9. septembril 2001 toimunud metanoolitragöödiast]. Postimees, 9. sept.

Soosaar, M. (2011d). President kui parlamendi kummitempel? Postimees, 24. aug.

Soosaar, M. (2011c). Nii sai kõik alguse [esimesest Pärnu rahvusvahelisest dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalist 1987. aastal]. Teater. Muusika. Kino, nr 6-7, lk 105-113, ill.

Soosaar, M. (2011b). Mis maa see küll on? [1.-3. juulini toimunud XI noorte laulu- ja tantsupeost, laulupidude tähendusest, laulupeo- ja tantsupeo korraldamisest Lauluväljakul]. Postimees, 4. juuli.

Soosaar, M. (2011a). Kaua arulage riigijuhtimine kestab? [Riigikogu liikme sõnavõtt 21. veebruaril Riigikogus]. Äripäev, 22. veebr.

2010

Soosaar, M. (2010b). Looduskaitse kui ilmavaade. Sakala, 26. aug.

Soosaar, M. (2010a). Kliima ja "kiima" [ÜRO kliimamuutuste konverentsist COP 15, mis toimus Kopenhaagenis]. Loodusesõber, nr 2, aprill, lk 52-53.

2009

Soosaar, M. (2009b). Globaalne palavik ja Nord Stream. Pärnu Postimees, 13. nov.

Soosaar, M. (2009a). Meister ja Meistritar. Agnès Varda on armastuse poeet filmikunstis. Eesti Ekspress: TV Ekspress, 12. nov.

Murutar, K. (2009). Kihnu kuulikindel [filmitegija Mark Soosaar]. Eesti Naine, nr 4, lk 30-32, ill.

Säde, E. (2009). Enn Säde silmast ja meelest [fotomeenutus ajast, mil filmiti dokumentaalfilmi "Kihnu naine"]. Sirp, 20. märts.

2008

Naaber, G. (2008). Mark Soosaar: Pärnu filmifestival on ainus maailmas, kus kogu rahvas osaleb lemmikfilmi valimisel [intervjuu]. Pärnu Postimees, 4. juuli.

Soosaar, M. (2008). Teietamise väärtus [sinatamisest ja teietamisest]. Postimees, 25. märts.

Kilmi, J. (2008). Aus mäng [autobiograafilistest filmidest "Eesti talufilm" ja "Liblikate kodu"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 105-111, ill.

Viitol, L. (2008). Kuidas portreteerida häält? [filmist "Hääl maa ja taeva vahel"]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 106-109, ill.

Hellerma, K. (2008). Hommage lendavale hollandlasele, lindpriile kunstnikule ja jalutule lehmale [filmist "Hullav hollandlane"]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 110-114, ill.

Allpere, A. (2008). Ajalooline õiend ühe filmidokumendi asjus [filmist "Vabatahtlikud"]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 115-118, ill.

2007

Post, E. (2007). Mark Soosaar – pind Pärnu linnavalitsuse tagumikus. Eesti Päevaleht, 21. juuli, lk 17-19.

Juske, A. (2007). Mark Soosaar juba jonni ei jäta [rahvusvaheline aktinäitus "Mees ja naine" Uue Kunsti Muuseumis Pärnus ja Viljandis]. Eesti Päevaleht, 12. juuni.

Soosaar, M. (2007). Lehvi kaua, Postipapa muhe vaim! [ajaleht Postimees sai 150- aastaseks]. Postimees, 5. juuni, lk 18-19.

Rohtla, K. (2007). Rebane, kel mitu urgu [Mark Soosaare kodudest]. Äripäev: Sisustaja, märts, lk 50-54, ill.

Bahovski, E. (2007). Vabatahtlike liigutav lugu, aga ilma raamita [filmist "Vabatahtlikud"]. Postimees, 8. märts.

Murutar, K. (2007). Mark Soosaare meisterlik dokumentalistika poliitika teenistuses. Pärnu Postimees, 16. veebr.

2006

Soosaar, M. (2006d). Palju õnne, minu õpetaja! [Mati Põldre 70-nda sünnipäeva puhul; lisatud Rein Lauksi sõbralik šarž]. Eesti Päevaleht, 23. okt.

Soosaar, M. (2006c). Louis Isidore Kahni jäljed Saaremaal [Eesti päritolu ameerika arhitektist Louis Kahnist, tema mälestuse jäädvustamisest. Le Corbusier'i ja Kahni loomingut meenutavatest majadest Kuressaares. Kuressaare elektrijaamast, mis ehitati töödejuhataja Aleksei Võrgu jooniste järgi.] Eesti Ekspress: Areen, 5. okt.

Taggo, M. (2006). Põikpäine Mark [režissöör ja poliitik Mark Soosaar nähtuna oma kunagise eesti keele õpetaja Silvi Soosaare pilgu läbi]. Nädal, nr 33, 21. aug.

Lõhmus, J. (2006). Väike suurfestival [Pärnus algas 20. dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival]. Eesti Ekspress: Areen, 6. juuli.

Soosaar, M. (2006b). Elu on täis imesid [Pärnu Uue Kunsti Muuseumist]. SL Õhtuleht, 20. mai.

Soosaar, M. (2006a). Soome filmikunsti Lendav Hollandlane [dokumentalist Pirjo Honkasalost ja tema filmidest]. Postimees: Kultuur Extra, 24. apr.

Ruus, J. (2006). Mark Soosaar, noobel aatemees [intervjuu]. Eesti Ekspress: Areen, 19. jaan.

Hein, I.-K. (2006). Veerandsada aastat "Jõulusid Vigalas". Postimees, 16. jaan.

Meinert, S. (2006). Soosaare ja "Jõulud Vigalas" juubel [Mark Soosaare 60. sünnipäeva puhul]. Nädal, nr 2, 16. jaan.

Meiel, K. (2006). Mark Soosaare isa õpetas poega töötama nii, et käed oleksid puhtad [intervjuu]. Pärnu Postimees, 14. jaan.

Aarma, J. (2006). Pinnuks silmas – Mark Soosaar 60. Maaleht, 12. jaan.

Viitol, L. (2006). Isa juurde juhatamine [intervjuu; uuest dokumentaalfilmist "Kolm kujurit"]. Sirp, nr 1, 6. jaan.

2005

Soosaar, M. (2005f). Eesti pikim miljöötänav [Pärnust kui unikaalsest linnast, selle säilitamise vajadusest]. Pärnu Postimees, 24. nov, lk 8-9.

Soosaar, M. (2005e). Lokke võis kanda ainult väike Vladimir Iljitš [mälestusi kooliajast]. Õpetajate Leht, 28. okt.

Veelma, L. (2005). Päev Soosaarega [filmimees ja poliitik Mark Soosaar Manija saarel]. Kroonika, nr 36, 6. sept, lk 28-31, ill.

Soosaar, M. (2005d). Tänusõnad Veljo Tormisele [helilooja Veljo Tormise 75. aasta juubelikontserdist "Ei või õnneta elada" 13. aug. Pärnu kontserdimajas]. Pärnu Postimees, 17. aug.

Soosaar, M. (2005c). Otsitakse Kihnu tähetorni direktorit [Kihnu vald otsib koolile direktorit]. Maaleht, 11. aug.

Liivanõmm, V. (2005). Kihnu kukkus vastu Kuud [intervjuu; Kihnu koolist ei saa tänavu gümnaasiumi, Riigikogu liige Mark Soosaar süüdistab selles riiki]. Õpetajate Leht, 5. aug.

Soosaar, M. (2005b). The Kihnu language – for how long? [Kihnu keelest ja pulmatraditsioonidest]. Life in Estonia, Summer, lk 8-11, ill.

Soosaar, M. (2005a). Muinsuskaitse, kas meie sõber või vaenlane [Ruhnu muinsuskaitseobjektidest ja muinsuskaitseseadusest]. Meie Maa, 22. apr.

2004

Soosaar, M. (2004l). Valgustatud väikesaared on samuti Eesti [mõtisklus Eesti väikesaarte tulevikust]. Postimees, 28. dets.

Soosaar, M. (2004k). Valged kaunitarid [Pärnu funktsionalistlikest eramutest]. Kodumaja, nr 6, dets, lk 6.

Soosaar, M. (2004j). Ikuisen elämä ja kuolema Mongolia [Mongooliast ja mongolite eluolust fotograafia abil. UNESCO saadikuna õpetas Mark Soosaar Mongoolia antropolooge fotografeerima ja ühtlasi jäädvustas kohalikke inimesi ja loodust]. Kameralehti, nr 10, lk 44-49, ill.

Reedik, M. (2004). Katse mõista Mark Soosaart ehk olgem sallivad [intervjuu]. Eesti Kirik, 6. okt.

Soosaar, M. (2004i). Eesti kemps uhkes Veneetsias [9. Veneetsia arhitektuuribiennaalist "Metamorfoosid". Eesti ekspositsioonis Agu Külma ja Jukka-Pekka Jalovaara välikäimla]. Postimees, 14. sept.

Soosaar, M. (2004h). Farnsworthi villa [Ludwig Mies van der Rohe kavandatud kaheksal tugipostil seisev villa USA-s Illinoisi osariigis]. Kodumaja, nr 4, aug, lk 7.

Ulfsak, M. (2004). Filmimehe romantiline enesepaljastus [autorifilmist "Liblikate kodu"]. Eesti Ekspress: Areen, 15. apr.

Soosaar, M. (2004g). "Kosemaja" Ameerikas [Frank Lloyd Wrighti funktsionalistlikust villast Pennsylvania osariigis]. Kodumaja, nr 2, apr, lk 7.

Laasik, A. (2004). Mark Soosaare pihtimus madala talvepäikese all [autorifilmist "Liblikate kodu"]. Eesti Päevaleht, 17. märts.

Soosaar, M. (2004f). Mõjusad Muhu mustrid [Muhu kultuuri sümbolitest, vanadest pulmakommetest ning viljakusriitustantsust]. Meie Maa Oma Saar, 28. veebr.

Soosaar, M. (2004e). Mõjusad Muhu mustrid [Muhu kultuurist, ornamendist, käsitööst, kirikust]. Postimees, 10. jaan.

Soosaar, M. (2004d). Kalju Tuuliku imede näitus [Muhumaal Piiri külas elava tisleri Kalju Tuuliku intarsiatehnikas mööbli ja Elviine Kaljuri (1922) tikitud tekid näitusel "Muhu mustrid" Pärnu Uue Kunsti Muuseumis]. Postimees, 10. jaan.

Soosaar, M. (2004c). Välk lõi Richmanni legendiks [Eestis sündinud maailmakuulsast teadlasest Georg Wilhelm Richmannist (1711-1953)]. Postimees, 6. aug.

Soosaar, M. (2004b). Eestlasena uppuvas imelinnas [muljed Veneetsia 50. biennaalilt]. Postimees, 29. juuli.

Veelma, L. (2004). Fesitivalipealik Pärnus [intervjuu; Pärnu ja Mark Soosaar võõrustasid Mongoolia presidenti]. Nädal, nr 28, 14. juuli, lk 6-7, ill.

Soosaar, M. (2004a). Teel Euroopasse [Eesti kunsti tutvustamisest Euroopas]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 3.

2003

11. IX avati Mongoolia pealinnas Ulaanbaataris Mongoolia moodsa kunsti muuseumis... (2003). [Marie ja Mark Soosaare ühisnäitus "Aeg lendab". Väljas on suured fotod, lauanõud ja keraamilised kellad]. Sirp, 19. sept.

Aasmäe, A. (2003). Vaipa kootud ristid on mõtlemiseks [filmist "Anu Raud – elumustrid"]. Postimees, 17. juuni.

Remsu, O. (2003). Aus eksperiment [mängufilmist "Jõulud Vigalas"]. Nädal, nr 16, 21. apr.

Soosaar, M. (2003a). Mongoolia maastikud. Cheese, nr 4, lk 14-19, ill.

Soosaar, M. (2003b). Elina, Soome foto noor täht [kohtumistest Elina Brotherusega]. Cheese, nr 4, lk 58, ill.

10. II avati Helsingi Fotosalongis Cafe-Camera... (2003). [Mark Soosaare personaalne fotonäitus "Peegeldused"]. Sirp, 14. veebr.

2002

Toots, H. (2002). "Jõulud Vigalas" – film, mis püsis enne ärakeelamist kolm nädalat ekraanil [intervjuu]. Nädaline, 24. dets.

Suvi, T. (2002). Kas isa südant tunned sa [muusik Tarmo Urbi ja filmilavastaja Mark Soosaare suhetest tütardega]. Eesti Naine, lk 16-18, ill.

Soosaar, M. (2002b). Koidula nime kandnud koolihoonel täitub 100 [100aastases hoones on töötanud nii tüdrukute kui poiste gümnaasium, sõjajärgsetel aastatel töölisnoorte õhtukool ja nüüd Vanalinna põhikool]. Pärnu Postimees, 27. juuli.

Priimägi, L. (2002). Mark Soosaare realism ja rahvuslik programm [filmidest "Nikolai tänav Pärnus" ja "Anu Raud – elumustrid"]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 80-83, ill.

Soosaar, M. (2002a). Kihnu pulmad inimkonna kultuurimonumendiks? Eesti Ekspress: Areen, 30. mai.

Naaber, G. (2002). Soosaar leidis kadunud filmi [8-minutiline dokumentaalfilm "La Paloma"]. Pärnu Postimees, 15. märts.

Sobolev, M. (2002). Enesekindel Anu Raud enesekindla Soosaare küüsis. Sakala, 6. märts.

Haav, M. (2002). Anu Raud koob eestlase kampsunisse [tekstiilikunstnik oma loomingust, mustritest, rahvakunstist]. Postimees: Arter, 23. veebr, lk 8-9, ill.

Hint, G. (2002). "Mark on mõnikord nagu väike laps" [intervjuu Siiri Sisaskiga; Mark Soosaarest, kes teeb lauljast dokumentaalfilmi "Siiri, hääl maa ja taeva vahel"]. Nädal, nr 3, 21. jaan.

Meiel, K. (2002). "Kaks Eestit" pühitseb sead, kaltsud ja Kostabi kunstiks [sõnuminäitusest Pärnu Uue Kunsti Muuseumis]. Pärnu Postimees, 15. jaan.

2001

Soosaar, M. (2001g). Filmikiri Mongooliast [muljeid UNESCO filmiinstruktorina Mongoolias]. KesKus: Aktivist, okt, lk 38.

Roosaar, T. (2001). Reklaamibüroo kasutas Mark Soosaare imagot [Port Arturi kaubakeskuse reklaamist, mille tegemiseks kasutati fotot alasti Mark Soosaarest]. Pärnu Postimees, 17. okt.

Soosaar, M. (2001f). Eesti esimene filmistaar Aksella Luts saab 96-aastaseks [91-aastaselt Brasiiliast Pärnu tagasi kolinud A. Lutsu sünnipäevaks]. Sakala, 10. okt.

Teinemaa, S. (2001). Riigipead, koerad, majad, Keres, Ernesaks ja Pudeli-Vovka [filmist "Nikolai tänav Pärnus"]. Sirp, 7. sept.

Soosaar, M. (2001e). Pummeldamisel selge alternatiiv [Kihnu uuest rahvamajast]. Postimees, 1. sept..

Kapstas, M. (2001). Unistus alasti linnapeast [Mark Soosaarega tema lapsepõlve meenutades]. Kroonika, nr 34, 21. aug, lk 42-45, ill.

Soosaar, M. (2001d). Avaldus Eesti kinomehelt [millistel tingimustel ja millise stsenaariumi autor kirjutaks ja kuidas ETV Ilmar Raagi isikus viiks töösse sisse parandusi]. KesKus: Aktivist, nr 8, lk 31.

Soosaar, M. (2001c). Eesti oma sürr [Eesti Filmi Sihtasutus võiks anda raha masina leiutamiseks, mis filmiks üles eesti avaliku elu tegelaste unenäod; antropoloogiafilmide hääbuvate rahvaste temaatikast, autori uuest fotoraamatust...]. KesKus: Aktivist, nr 7, lk 31.

Tali, P. (2001). Tubli talumees Mark Soosaar veab korraga mitut vankrit [intervjuu]. Eesti Päevaleht, 30. juuni, lk 14-15.

Soosaar, M. (2001b). Kunstimeistreid oodatakse Kihnus [Kihnu uuest rahvamajast, projekti autorite Leonhard Lapini ja Toomas Reinu konfliktist ehitusfirmaga FKSM ning Kihnu vallavalitsusega]. Sirp, 15. juuni..

Soosaar, M. (2001a). Patsikandjast sai kirjanik [Kärt Hellerma]. Pärnu Postimees, 28. märts.

Aavik, S. (2001]. Mark Soosaar andis Ruhnust eetrisse täispika raadiosaate [Ruhnu uduvangi jäänud filmimees andis Ruhnu vallamajast Eesti Raadio eetrisse otsesaate]. Meie Maa, 14. märts.

Vainküla, K. (2001). "Olen uutmoodi mees. Mõni ei tunne äragi!" [Mark Soosaar muutis välimust]. SL Õhtuleht, 9. märts.

Alver, A.-M. (2001). Mark Soosaar: "Vananemine on erootiline" [suhtumisest seksuaalsusse, mehelikkusse ja naiselikkusesse]. Seltskond, nr 9, lk 60-62, ill.

Maimik, A. (2001). Hargnevate teede aed. Eesti filmi arenguid 90ndatel. Vikerkaar, nr 2/3, lk 97-112.

Kivirähk, A. (2001). Mark Soosaar – tõeline üllatusmuna [Mark Soosaar ja tema üllatus ETV saates "Hommikutelevisioon" – 34-aastane Mongoolia poliitikust poeg; sõbralik šarž Rein Lauksilt]. Eesti Päevaleht, 3. veebr.

Kallas, T. (2001]. Mark Soosaare poeg teeb Mongoolias poliitikat [Tümür-Ochir Erdenebileg Pärnus isa korraldatud näitusel "Surm Mongoolia moodi"]. Postimees, 30. jaan.

Leebe, H. (2001). Soosaare egoteraapia [Mark Soosaar saatejuhina oma poliitikust poja Tümür-Ochir Erdenebilegiga pühapäeval ETV "Hommikutelevisioonis"]. Eesti Päevaleht, 29. jaan.

Tuumalu, T. (2001). Surmad Mongoolia moodi: filmimees Mark Soosaar pildistas Mongoolia avarates steppides surma [näitusel "Surm Mongoolia moodi" Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on väljas suureformaadilised lõuendile trükitud fotod, mis on pildistatud Mongoolia-reisil]. Postimees, 26. jaan.

Laasik, A. (2001). Mark Provotseerija [Mark Soosaare 55ndaks sünnipäevaks]. Eesti Päevaleht, 12. jaan.

2000

Soosaar, M. (2000h). Väike halin: kuhu kaob eesti filmikunst? Keskus, nr 12, lk 31.

Soosaar, M. (2000g). 20 tundi koos Tammsaarega [raamatuillustraator Jaan Tammsaar]. Postimees: Arter, 2. dets.

Salong , H. (2000). Kas joome end kultuurrahvaks? [intervjuu; Mark Soosaar uurib joomise põhjuseid meil ja mujal]. Meie Maa: Oma Saar, 25. nov, lk 2-3.

Jõgi, A. (2000). Soosaarte hobusearetusdünastial täitub ümmargusi tähtpäevi [filmimees Mark Soosaare vanaisa, Tori Hobuste Tõuseltsi juhataja Johan Soosaar seeniori 135. sünniaastapäevaks ja isa, Tori Hobuste Tõuseltsi sekretäri Johan Soosaar juuniori 100. sünniaastapäevaks]. Sakala, 26. okt.

Soosaar, M. (2000f). Tõnu ja Mall Tamme maagiline maailm [Leigo turismitalust ja talus korraldatavatest järvemuusika kontsertidest]. Seltskond, nr 34, lk 36-39, ill.

Linnap, P. (2000). Kultuurivahetus rahvusriigi mütoloogia teenistuses [filmist "Pavarotti Eestis"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 108-109, ill.

Vainküla, K. (2000b). Mark Soosaar: kunst ei ole põder loojangu taustal. Nädal, nr 26, 3. juuli, lk 6-7.

Vainküla, K. (2000a). Pavarotti ütles Soosaarele ei [Luciano Pavarotti kiri Mark Soosaarele]. Õhtuleht, 21. juuni.

Soosaar, M. (2000e). Kuidas käituda Kihnuga? ees : Arter (2000) 3. juuni, lk. 9

Kuidas taastada Kihnu kogukonna elujõud ja hoida kultuuri?

Soosaar, M. (2000d). Lahtiselt kõnelev tekst [Pariisis nähtud erootilistest dokumentaalfilmidest]. Keskus, nr 5, lk 26.

Pärnus uus kunstiauhind TriikRaud (2000). [Pärnu Uue Kunsti Muuseum Mark Soosaare eestvedamisel hakkab välja andma TriikRaua preemiat. Preemia statuut: TriikRauaga hinnatakse ühe elava kunstniku loomingut, kes jätkab eesti kunsti häid traditsioone. Auhinnaks on sütega soojendatav triikraud ja isiknäitus, mille korraldab Pärnu Uue Kunsti Muuseum]. Postimees, 28. apr.

Soosaar, M. (2000c). The Pärnu Museum of New Art [Pärnu Uue Kunsti Muuseumist]. Global Estonian, nr 3, lk 52-56.

Soosaar, M. (2000b). Dokfilm või loodusfilm? Keskus, nr 3, lk 34.

Soosaar, M. (2000a). Ringmuuseum, eestlaste tuletorn: ketina toimiva ringmuuseumi idee tuleneb soovist näha Eestit atraktiivse kunstimaana [kunstimuuseumide kett võiks alata Paldiskist, minna Läti piirini ja lõppeda Rakveres või Narvas. Eesti Ringmuuseumi kollektsiooni võiksid kuuluda uuel aastatuhandel tehtud tööd]. Postimees, 18. veebr.

Kiis, M. (2000). Maagiline realist Soosaar. Vooremaa, 13. jaan.

Kello, K. (2000). Läbi halli ükskõiksuse: Mark Soosaar 54. Eesti Päevaleht, 12. jaan.

1999

Viitol, L. (1999). Elu võit [filmidest "Rootsi jõuluvana" ja "Tulla, et minna"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 77-79, ill.

Kaas, K. (1999). Soosaar viis Kihnust Jaan Oadi maalid [Mark Soosaar tõi endale kuuluvad maalid Kihnu saare muuseumist Pärnusse, et neid võimaliku hävinemise eest kaitsta]. Postimees, 11. okt.

Leemet, K. (1999). Riik ei telli dokumentaalfilme [intervjuu; Eesti dokumentalistika käekäigust]. Sõnumileht: Eeter, 8. okt.

Tael, T. (1999). Soosaar näitab erootilisi fotosid iseendast [Mark Soosaare erootiliste fotode näitus Illegaardis]. Õhtuleht, 20. sept.

Jürgen, M. (1999a). Eri Klas: Ma sain tuttavaks ühe väga andeka inimesega, kelle eetilised piirid on väga liga-loga [intervjuu; filmist "Tulla, et minna", tekkinud eetilisuse probleemidest]. Eesti Ekspress, 2. sept.

Jürgen, M. (1999b). Eri ja Mark [intervjuu; dokumentaalfilmiga "Tulla, et minna" tekkinud eetilisuse probleemidest]. Eesti Ekspress, 2. sept.

Tali, P. (1999). Mark Soosaare planeerimata skandaalid [intervjuu; tegevusest Chaplini Keskuses ja Uue Kunsti Muuseumi ellukutsujana]. Eesti Päevaleht, 17. juuli.

Maimik, A. (1999). Zoom lahkuja silmadesse [filmidest "Rootsi jõuluvana" ja "Tulla, et minna"]. Postimees: Kultuur, 5. juuni.

Mihkelson, I. (1999). Dirigent ja fookus [filmist "Tulla, et minna"]. Postimees: Kultuur, 5. juuni, lk 8-9.

Paavle, J. (1999). Meistritöö [filmist "Tulla, et minna"]. Sirp, 4. juuni.

Soosaar, M. (1999c). Säilitame ühegi telekanali tõe häälele [ETV kui rahvustelevisioon tuleks hoida puhas ja aateline]. Sõnumileht, 15. mai.

Soosaar, M. (1999b). Vägivallaga vägivalla vastu [teleekraanidel vohavast vägivallast]. Postimees, 5. veebr.

Soosaar, M. (1999a). Pärnu võlgneb Andres Söödile 12500 krooni... ehk Avalik kiri Ivo Üprausile. Pärnu Postimees, 27. jaan.

1998

Kaugema, T. (1998). Hyde Park kesk mitmekeelset eetrirägastikku [intervjuu; Kaplinnas toimunud ülemaailmsest meediakongressist ja avatud raadio- või telekanalitest]. Postimees, 5. okt.

Soosaar, M. (1998c). Olen vaene ja võtan niisama?! [autoriõiguste kaitsest]. Postimees: Kultuur, 4. sept.

Juske, A. (1998b). Mees nagu Pärnu [Mark Soosaarest ja Chaplini keskusest kui Pärnu kultuurielu keskpunktist]. Eesti Päevaleht, 13. juuli.

Holden, S. (1998). Kaos ja halastamatus vabaduse kiiluvees: Ameerika ajakirjandus Mark Soosaare filmist "Isa, poeg ja püha Toorum" [tõlkinud Jüri Ojamaa]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 45-46, ill.

Deussing, R. (1998). Uued vabariigid: Ameerika ajakirjandus Mark Soosaare filmist "Isa, poeg ja püha Toorum" [tõlkinud Jüri Ojamaa]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 46.

Sulkin, O. (1998). Roosa lumi: Ameerika ajakirjandus Mark Soosaare filmist "Isa, poeg ja püha Toorum" [tõlkinud Jüri Ojamaa]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 46-47, ill.

Juske, A. (1998a). Wiiralt ega ka Soosaar ei aegu [filmist "Maised ihad"]. Eesti Päevaleht, 23. märts.

Kärk, L. (1998). Pariis ja vene karu haare: Mark Soosaare Wiiralti-filmi tagamaadest [intervjuu]. Postimees: Kultuur, 20. märts, lk 4-5.

Soosaar, M. (1998b). Wiiraltiga Pariisis [Eduard Wiiralti 100. sünniaastapäeva tähistamisest Pariisis]. Postimees, 20. märts.

Soosaar, M. (1998a). Vastab Mark Soosaar [üles kirjutanud Jaan Ruus]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 3-12, 88, ill.

Teinemaa, S. (1998a). Apokalüptiline sissevaade ühe kultuuri hääbumisse [filmist "Isa, poeg ja püha Toorum"]. Õhtuleht, 26. veebr.

Knoben, M. (1998). Tage des Sichtens und Sammelns [filmist "Isa, poeg ja püha Toorum"]. Süddeutsche Zeitung, 19. veebr.

Kaugema, T. (1998). Pärnu Uue Kunsti Muuseum – üks kolmest tulevikumagnetist [intervjuu]. Postimees, 29. jaan.

1997

Iho, A. (1997). Vaimuilma väraval [filmist "Lõputa lugu "Estoniast""]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 84-85, ill.

Kärk, L. (1997). Sündmus ja kajastus: Mark Soosaare "Lõputa lugu "Estoniast"". Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 85-86, ill.

1996

Allpere, A. (1996). A mission continuing... [filmist "Mission Impossible"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 66-67, ill.

Koppel, A. (1996). Mark Soosaar: kunstnik vajab üksindust [intervjuu]. Postimees: Extra, 31. aug, lk 3-4.

Soosaar, M. (1996). Elu mitte surma! [Kihnu ja Ruhnu saatus]. Sõnumileht, 27. märts.

Kivastik, M. (1996). Ehitab Linna [kirjanduslik portree eesti filmimehest Mark Soosaarest]. Kultuurileht, 12. jaan.

1995

Peterson, A. (1995). Visuaalne essee emavenest [filmist "Emavene"]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 39-45, ill.

1993

Soosaar, M. (1993). Visuaalne antropoloogia on Pärnu kultuurielu täiendav ja rikastav osa [üles kirjutanud Sulev Teinemaa]. Teatr. Muusika. Kino, nr 11, lk 44-47, ill.

1992

Käsper, K. (1992). Ars olgu longa!: tosin aastat Mark Soosaare "Jõulud Vigalas" valmimisest. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 72-77, ill.

Deemant, K. (1992). Paar tundi elustunud ajalugu [filmist "Riigivanem I-II"]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 13-16, ill.

1991

Oja, A. (1991). Eesti Vabariigi lugu Mark Soosaare moodi [filmist "Riigivanem"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 26-29, ill.

Soosaar, M. (1991). Rüütli ja kaameraga Valges Majas [filmist "Riigivanem"; üles kirjutanud Elle Anupõld]. Sirp, 12. apr.

Walter, H. (1991). "Riigivanem" ajaloolase pilguga. Sirp, 15. märts.

1990

Ruus, J. (1990). Soosaare seeravid: I tulek. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 78-86, ill.

Kaugema, T. (1990). "Kihnu kuulikindel" Saaremaa missi seljas [filmidest "Kihnu mees" ja "Miss Saaremaa"]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 87-89, ill.

1989

Kaalep, A. (1989). "Jõuludest" ja revolutsioonist [mängufilmi "Jõulud Vigalas" võtetel]. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 64-67, ill.

Tereping, A. (1989). "Miss Saaremaa". Reede, 29. sept.

1988

Lõhmus, J. (1988). Natüürmort ja ratsanik [filmist "Elu ilma..."]. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 55-56, ill.

1986

Siimer, E. (1986). "Kihnu naisest" "Kihnu meheni" ehk mida see Soosaar selles Kihnus leiab? Sirp ja Vasar, 5. dets.

Soosaar, M. (1986). Vastab Mark Soosaar [üles kirjutanud Jaan Ruus]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 5-12, ill.

Elmanovitš, T. (1986). Mitmekorruseline "Lasnamäe". Sirp, 20. juuni.

1985

Elmanovitš, T. (1985). Mark Soosaarest. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 32-39, ill.

Soosaar, M. (1985). Jaan Oadi filmimas. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 68-75, ill.

1984

Teder, T. (1984). Relatiivsusteooria kategooria [filmist "Aeg"]. Sirp ja Vasar, 13. jaan.

Lindepuu, H. (1984). Aeg, inimesed, kivid ja igavik [filmist "Aeg"]. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 46-47, ill.

1983

Treier, E. (1983). Kuidas ikkagi meie ajaloosse suhtuda? [mängufilmist "Jõulud Vigalas"]. Sirp ja Vasar, 27. mai.

Paaver, E. (1983). Jaan Oad. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 75-76, ill.

1982

Kirme, K. (1982). Veidi "Jaan Oadist", veel enam kunstifilmist üldse. Sirp ja Vasar, 24. dets.

1981

Soosaar, M. (1981). Saladuslik Maran. Kultuur ja Elu, nr 11, lk 25-?, ill.

Taevere, M. (1981). Vana mees, noor mees [filmist "Härra Vene maailm"]. Sirp ja Vasar, 23. okt.

Liidja, M. (1981). Tõsielust sündinud legend [mängufilmist "Jõulud Vigalas"]. Õhtuleht, 14. veebr.

Kallas, T. (1981). Mõtisklusi esmamuljete põhjal: Vigala jõulutragöödiast, filmikunstist ja Mark Soosaarest [mängufilmist "Jõulud Vigalas"]. Sirp ja Vasar, 6. veebr.

Elmanovitš, T. (1981). Legendi sünd [mängufilmist "Jõulud Vigalas"]. Noorte Hääl, 5. veebr.

1980

Soosaar, M. (1980c). Seansid doktor Caligari kabinetis. Noorte Hääl, 23. jaan.

Soosaar, M. (1980b). Nõukogude filmikunsti pioneerid. Noorte Hääl, 16. jaan.

Soosaar, M. (1980a). X meetrit valgustamata filmi. Noorte Hääl, 6. jaan.

1979

Soosaar, M. (1979e). Rootsi filmikunsti kuldajastu. Noorte Hääl, 23. dets.

Soosaar, M. (1979d). Esimesest kauboifilmist sotsiaalse draamani. Noorte Hääl, 5. dets.

Soosaar, M. (1979c). Filmikunsti sünd Venemaal. Noorte Hääl, 21. nov.

Soosaar, M. (1979b). "On teil minu jaoks rolli?" [Lumière'id, Méliès]. Noorte Hääl, 8. nov.

Soosaar, M. (1979a). Hingega film [Olav Neulandi mängufilmist "Tuulte pesa"]. Noorte Hääl, 26. sept.

Levin, M. (1979). Viiralti kaitsmisest ja muust [vastukaja Peep Väinastule]. Sirp ja Vasar, 14. sept.

Väinastu, P. (1979). Viiralti kaitseks [filmist "Maised ihad"]. Sirp ja Vasar, 10. aug.

1978

Kärk, L. (1978). Aastavahetuse filmimõtisklus [filmist "Maised ihad"]. Sirp ja Vasar, 6. jaan.

1977

Ruus, J. (1977). Kunstiiharus [filmist "Maised ihad"]. Sirp ja Vasar, 9. dets.

1976

Soosaar, M. (1976). Viiralti rännuradadel. Sirp ja Vasar, 24. sept/8. okt/22. okt/29. okt.

1974

Volmârs, A. (1974). Marka Sosâra "kinoprovokâcijas". Literatûra un Mâksla (Riga), 26. okt.

Tobro, V. (1974). Mida arvata Mark Soosaarest? Noorus, nr 11, lk 44-49.

Elmanovitš, T. (1974). "Kihnu naine" ja eesti teledokumentaalfilmi traditsioonid. Sirp ja Vasar, 2. aug.