Avaleht

Lumekuninganna (2010)

Jäälossis elav naine meelitab enda juurde noore poisi, kes naise ja jääriigi ilust lummatuna unustab inimeste maailma. Naine varjab poisi eest saladust, miks ta külmas elab. Tegu on romantilise draamaga, mis räägib kõikevõitva armastuse tärkamisest.
Visuaalselt lummav "Lumekuninganna" on enamalt jaolt üles võetud külmhoone jäätisehoidlas, kuhu ehitati spetsiaalne interjöör, mis ujutati üle tohutu koguse veega ning seejärel külmutati. Võtted toimusid ekstreemsetes tingimustes, kuni kahekümnekraadises pakases. Välivõtted filmiti aga polaarjoone taga, Põhja-Norra mägede lumistel nõlvadel.

Phobos (2010)

Ühel vihmasel suveõhtul kogunevad seitse noort inimest uude ööklubisse Phobos, mis on ehitatud endisesse pommivarjendisse. Korraga sulguvad mehaanilised uksed ja noored avastavad end suletuna labürintidesse, ilma elektrivalguse ja mobiilsideta. Algul ei mõista keegi olukorra tõsidust, aga siis tekib paanika - kas hirmu klubist on üldse võimalik vabaneda?

Polli päevikud (2010)

„Polli päevikud“ maalib omapärase pildi 20. sajandi algusaastate Saksa keisririigi ja Vene tsaaririigi ristumisteele jäänud baltisakslase mõisast Eestimaal. Kummituslik mõisahoone meres, ajastuhõngulised dekoratsioonid, tundlik kaameratöö ja muusika manavad esile kauni, kuid kokku kukkuda ähvardava maailma. Looted ja inimaju piirituses, operatsioonid, verine anarhist - see kõik lisab ängistavat morbiidsust. Eesti vaataja jaoks on ennekõike oluline tänaseks kadunud baltisakslaste maailma elustamine.

Punane elavhõbe (2010)

On ülbete 90ndate algus. Eestis on käibele tulnud kroon ja endine liiduvabariik on tõusnud värviliste metallide ekspordis maailma tippu. Selle kuritegeliku äri ümber käib halastamatu võitlus. Allmaailma on tõstnud tagajalgele jutt "punasest elavhõbedast", mis paneb tegutsema äsja vanglast vabanenud Repsi ja tema semud ning kujunemisjärgus Eesti Kaitsepolitsei uurijad eesotsas reljeefse ülemuse Buldooseriga.

Airless Balloon (2011)

Saades Eesti külmast vanglast välja, üritab Jakie uuesti ellu sisse elada. Südamele kallid kohad ja inimesed on omamoodi edasi liikunud. Tundub, et kõik teed viivad tühjusse.

Idioot (2011)

Vürst Mõškini ilmumisel Peterburi seltskonda ei oska keegi aimata, et see varatu ja haige mees võib inimestele nii suurt mõju avaldada. Tal on võti isegi paadunud hingede jaoks, nagu Rogožin ja tema kaaslased, kindral Jepintsevi perekonnast rääkimata. Noor, kaunis ja süütu Aglaja on tema pärast valmis kõigeks. Vürst aga pühendub Nastasja Filippovnale, kelle ihade põrgust läbi käinud hinge puhtus äratab temas aukartust ja lootust päästa naine hukatusest.

Kirjad Inglile (2011)

Afganistani võitleja Jeremia Juunas Kirotaja tuleb 21 aastat hiljem Eestisse isa matustele. Islami omaks võtnud meest seob kodumaaga vaid tütre Ingli nutt, mida ta kunagi ammu telefonist kuulis. Nüüd asub Jeremia otsima oma peret. Tolmuses ja räämas linnas ei ole peaaegu üldse mehi, elu korraldavad naised ja see polegi päris elu. Ometigi paistavad naised lootvat, et Jeremia suudab pakkuda leevendust halvavale tühjusetundele.

Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta (2011)

Kunagise rokkansambli solist Keiser ei lepi läheneva vanadusega ja otsustab endised bändikaaslased uuesti kokku kutsuda. Tema suurim soov on jälle koos semudega suurele lavale pääseda. Hoolimata meeste esialgsest vastuseisust õnnestub tal oma tahtmine saavutada - vähemalt osaliselt. See on tempokas, humoorikas ja lohutust pakkuv komöödia inimestest, kes olusid ja aegu trotsides ning ennast ületades püüdlevad ihaldatud sihile.

Rotilõks (2011)

Valimiskampaania ajal läheb ühe Eesti poliitiku kodusel peol kaduma suur summa raha. Loosse on segatud mõned peokülalised, kel on tõsiseid rahaprobleeme ja kes püüavad hakkama saada minevikus tehtud vigadega. Enesekindel poliitik aga ei pöördu kummalisel kombel politsei poole, vaid asub oma õigust nõudma jõuga.

Surnuaiavahi tütar (2011)

Lucia elu ühes Eesti alevikus on lõbus ja vaba, kuid koolis on õpetajad mures, sest hinded on tal halvad. Tema isa, surnuaiavaht Kaido putitab autosid ja teeb muid juhutöid, ema Maria peab töö kaotamisest saadik teiste omasugustega pidu. Lucia kooliasjade jaoks pole kummalgi aega. Juba on asi lastekaitseinspektori laual, kui pere ootamatult kutsutakse Soome külla. Nädal aega elavad nad kirikuõpetaja Sirpa juures, ja Lucia ettekujutus kodust muutub põhjalikult. Tagasi Eestisse jõudes võtavad sündmused sellise pöörde, et tüdruk peab valima, millises kodus elada.

Täitsa lõpp (2011)

Käes on detsember ja jõulud, aga väljas lõõmab päike. Miski on mäda! Maiade kalender ennustab lähenevat maailmalõppu. Nüüd peab igaüks otsustama, kuidas veeta need viimased päevad. Rait tahab jõuda oma elu armastuse, Lenna Kuurmaa juurde, sõber Mihkel peab aga päästma maailma, ohverdades Lenna päikesejumalale. Brenda tahab põgeneda oma diktaatorliku ema eest, kuid teda ajavad taga hullumaja sanitarid. Ervin võidab hunniku raha, aga mõistes, et raha kulutamiseks ei ole enam aega, soovib ta suurest ahastusest surra. Kõikjal üle Eesti valitseb segadus. Aga lootus sureb viimasena ja õnneks saabub ka lõpp.

Üks mu sõber (2011)

Pärast naise surma ei taha Mati enam elada. Töökaaslase Ruthi ja tütre Mari ettevaatlikud toetuskatsed tema kaotusvalu ei leevenda. See viib ta lõpuks haiglasse ja nüüd sööstab Matile appi sanitar Sass, kes on sõber kõigiga, eriti aga hädasolijatega. Mati ei hooli õieti kellegi sõprusest, kuid Sassi tema siiras elujaatavuses on tal võimatu tõrjuda. Kuid teadmiseni, et armastus pole maailmast kadunud, on pikk ja ettearvamatute käänakutega tee, millelt oleks ehk lihtsam kõrvale astuda kui seda lõpuni käia.

Deemonid (2012)

Joko on 30-ndates ideekirjutaja reklaamibüroos, Reeda – eluaegne pedagoog, matemaatikaõpetaja, Ants – santehnikalao juhataja. Kõik nad mängivad kasiinos. Kolm „täiesti normaalset” inimest ehitavad endale ja oma lähedastele hingelise põrgu, lükates veerema lõputute valede lumepalli, mis matab enda alla parimad kavatsused.

Eestlanna Pariisis (2012)

Eesti väikelinnas elav üksikuks jäänud Anne saab tööpakkumise Pariisi - hooldajaks väliseestlannale Fridale. Tagasihoidlik provintslanna leiab eest rikka, tujuka ja vabameelse suurilmadaami, kes on veetnud Pariisis peaaegu kogu elu. Frida ei soovi, et teda hooldataks. Veel enam – ta ei salli eestlasi, ta teeskleb, et ei saa eesti keelest arugi. Näib, nagu poleks neil kahel midagi ühist. Kuid ilmselt on nad kohtunud selleks, et mõlema elu muutuks.

Kõik muusikud on kaabakad (2012)

Leila on põneva tämbriga lauljatar ja multiinstrumentalist, keda konventsionaalse džässi asemel kisub hoopis elektroonilise helisürrealismi poole. Avantgarde aga üüri ei maksa ja sestap tegeleb Leila ostmise, müümise ja teenuste osutamisega kõige erinevamal moel, ootamatutes kohtades ning kummalistes situatsioonides. Ennasthävitav elustiil ja omavaheline konkurents muusikutena äris, kus võidab see, kes kõnnib kiiremini üle laipade, sunnivad aga Leilat mõtlema selle üle, kust jookseb piir vaimu sünnitatud kummitustemaailma ja pärismaailma vahel, kus inimsuhted ei ole kõrgeim eesmärk, vaid pelgalt pääs asjade, prestiiži ja enesenäitamise üksildasse kõledasse maailma. Kas pühapäevaekskursioonid õhulossidesse ja lootusetud lootused on ikka see, millele oma tulevik rajada?

Puhastus (2012)

Noorel prostituudil Zaral õnnestub põgeneda teda orjastanud vene maffia käest. Jälitajad tihedalt kannul, peidab ta end üksikusse talumajja oma ainsa eesti sugulase Aliide juurde. Kahe naise lugu ulatub aastakümnete taha ja hõlmab saatuslikku armastust ja armukadedust, viha ja vägivalda, sõda ja küüditamist, reetmist ja surma. Ebainimlikud olud võimendavad ebainimlikku käitumist, kinnisideid ja vihkamist. Kuigi aeg on nüüd teine, ei ole vägivald kadunud, see on ainult muutnud oma nägu.

Rat King (2012)

Oma kauaaegse virtuaalsõbra Niki abiga avastab 18-aastane Juri veebilehe, kuhu sisenedes algab mäng, mille eesmärk on täita missioone päriselus. Esmapilgul süütu mäng viib poisid ootamatult eluohtlike sündmuste keerisesse. Piirid virtuaalse ja reaalse maailma vahel kaovad ning mõistatuseks jääb, kas see ongi üldse enam mäng.

Seenelkäik (2012)

Poliitik Aadu Kägu sõidab koos abikaasa Viiviga metsa seenele, et puhata närve mainekampaaniast. Nendega liitub hääletaja, rahatu rokitäht Zäk. Vältimaks üldkäidavaid seenemetsi, sõidetakse umbropsu kuhugi laande, mis paistab tõeliselt ürgne ja inimtühi. Peatselt avastab kolmik end eksinuna ja samal ajal lahvatab meediaskandaal - uuriv ajakirjandus kahtlustab, et Kägu on kuritarvitanud riigi raha. Algab võitlus au, elu ja surma peale nii metsas kui linnas.

Vasaku jala reede (2012)

Õlu ja ilusad tüdrukud on mõttes kolmel sõbral, kes täiesti tavalise reede hommikul bussijaamas kohtuvad. Vaevalt võivad noormehed aimata, et 25 tundi hiljem on nad keset vägivaldseid sündmusi, kus laipade hulk iga hetkega aina kasvab. Ühe spordikoti ja 70 aastat vana püstoli toel põimub filmis 8 lugu, millest liigub läbi suur hulk värvikaid tegelasi: kurjategijad, kellest üks tsiteerib Nietzschet; II maailmasõja veteran, kes Clint Eastwoodi stiilis püüab maailma parandada; punt reaalsusele vee peale tõmmanud narkareid; rikkurivõsu, kel väga keeruline suhe oma isa ja noore ahvatleva võõrasemaga; viis noort naist, kes kõik üritavad leida kohta elus. 24 tunni jooksul läheb ...

Üksik saar (2012)

Vana mustlase surm, tütarlaps raudteerööbastel, poja vaen isa vastu ja ratastooli jäänud tüdruk – neist kildudest kasvab vähehaaval tervik. Raudtee, rong ja Lev Tolstoi romaan “Anna Karenina” seovad ühte kolme perekonna ja mitme üksiku inimese, vanade sõprade ja võhivõõraste saatused. Mittemõistmise ja ütlematajätmiste tõttu vääralt tõlgendatud probleemidega silmitsi seisvatel inimestel tuleb läbida teekond, mis muudab neid sallivamaks ja mõistvamaks.

Elavad pildid (2013)

Baltisaksa paruni kirgliku loomuga tütre Helmi ja teda vaikselt, kuid ustavalt armastava kinomehaaniku Juliuse saatus kulgeb läbi 20. sajandi ühes Tallinna vanalinna majas, mis muutub ja kohaneb vastavalt sellele, mida vahel rahutu, vahel õnnelik aeg endaga kaasa toob.

Free Range (2013)

Noor algaja kirjanik Fred unistab, fantaseerib ja elab argise nürimeelsuse asemel unelmates. Ta usub, et romantiline vabadus on võimalik ja kirjanikustaatus annab elus suuremaid vabadusi. Äkitsi ei ole Fred enam sugugi vaba. Tema tüdruk on rase, Fred peab oma tegude eest vastutama, ühiskonda paigutuma ja romantilise vabaduse ideest loobuma. Fred on vabapidamisel, tema vabadust piirab ühiskond. Fred küsib endalt: kuidas elada nii, et hiljem poleks valus raisatud elu pärast? Millised üleüldse on inimese moraalsed kohustused? Võib-olla tuleks elada oma elu vähenõudlikult, märgates argises salapära ja selline maailm heaks kiita? Me näeme noort meest üritamas, vähem üritamas ja üldse mitte üritamas, aga täielikult loobumas me teda ei näe.

Kertu (2013)

Väikeses külaühiskonnas aset leidev ebatavaline armastuslugu portreteerib ühe pere ja kogukonna varjatud suhteid. Peale jaaniõhtut kaob Kertu jäljetult. Naise perekond satub paanikasse, sest Kertut peetakse tagasihoidliku ja kinnise loomuse tõttu ullikeseks. Pärast otsinguid leitakse ta alkoholilembese naistemehe Villu kodust voodi all hirmunult värisemas. Eelarvamuste küüsis külarahvas tõukab Villu enda seast välja, süüdistades teda naise ärakasutamises. Mis toimus sel öösel aga tegelikult? Tasapisi lahtirulluv tõde on jahmatavam, kui keegi arvata oskab. Film tõstatab küsimuse inimese õigusest õnnele ja armastusele ka siis, kui temalt on võetud võimalus ise otsuseid langetada.

Kohtumõistja (2013)

Kui Cambridge’i ülikooli geeniteadlase Johni kihlatu ta hülgab, jätab mees akadeemilise karjääri pooleli ja asub ellu viima oma radikaalseid ideid. Teekonnal läbi Inglismaa saadab teda 14-aastane doonorlaps Ronja, keda mees püüab veenda, et maailma paremaks muutmiseks kõlbavad kõik abinõud.

Mandariinid (2013)

1992. aasta sügisel, Gruusia ja Abhaasia vahel puhkenud sõja hammasrataste vahele sattusid ka rohkem kui saja-aastase ajalooga eesti külad. Sõja eest pagenud inimestest tühjaks jäänud külas võtab Abhaasia eestlane Ivo oma majja ja tohterdab terveks kaks raskelt haavatud vaenlasest sõdurit, grusiini ja abhaaslaste poolel võitleva tšetšeeni. Vana elutark mees püüab sõja keskel inimeseks jääda ja kahte verejanulist sõdalast lepitada. Lugu vihkamisest ja armastusest, kättemaksust ja andestamisest, kurjusest ja väärikusest.

Ma ei tule tagasi (2014)

Noor naine, kes kasvas üles lastekodus, igatseb, et teda armastataks, kuid ei leia endas võimet armastada teisi. Tema lapselik välimus aitab tal valesüüdistuse eest ilma kahtlust äratamata tagasi lastekodusse põgeneda. Seal kohtub ta 13-aastase Kristiinaga, kes on kodutu nagu temagi, ning koos asuvad nad pikale reisile kaugesse Kirgiisiasse, kus elab Kristina vanaema…

Risttuules (2014)

14. juuni 1941 öösel küüditatakse üle 40000 eestlase, lätlase ja leedulase Nõukogude Venemaa salaoperatsiooni käigus Siberisse. Nende hulgas on ka õnnelikus abielus väikese tütre ema Erna, kelle jaoks aeg peatub sel hetkel. Tema abikaasa saadetakse vangilaagrisse, Erna koos tütre ja teiste süütute naiste-lastega jäävad viieteistkümneks aastaks Siberisse. Vaatamata näljale, raskele sunnitööle kolhoosis, haigustele ja alandustele ei kaota Erna hetkekski lootust pääseda tagasi kodumaale. Ajalooline film põhineb tõsielusündmustel, Erna päevikumärkmetel ja küüditatute kirjadel ning jutustab uudses filmikeeles, nn tableau vivant-stiilis tuhandete eestlaste saatusest.

Kirsitubakas (2014)

17-aastane väikelinna tüdruk Laura ei leia elus asu: ema käib närvidele, omavanused kutid on nõmedad ja kõik meelelahutused tunduvad lapsikud. Ühel päeval tirib sõbranna Laura kaasa rabamatkale, mida korraldab keskealine loodusehunt Joosep. Algus pole paljutõotav: kinnise loomuga tüdrukule ei meeldi kompleksivabalt käituv Joosep, tema maalähedane stiil ja kentsakad rituaalid. Matka edenedes avastab Laura, et Joosepi karune sarm on tema meeled vallutanud. Rännak tüürib aga vääramatult lõpu poole ja Laural tuleb otsustada, kas suhe endast vanema mehega on vaid vahepala naiseks kujunemise kurvilisel teel või on tegemist elu esimese päris armastusega.

Nullpunkt (2014)

Tundliku ja püsimatu loomuga Johannes saab sisse Tallinna eliitkooli ning võiks eeldada, et tema elu hakkab ülesmäge minema. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kodus peab Johannes toime tulema ema süveneva vaimuhaigusega. Kui noormehe elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, jõuab ta nullpunkti. Johannes mõistab, et elu paremaks muutumist tuleb alustada iseendast ja nii töötab ta välja plaani, kuidas saavutada populaarsus ja aktsepteerimine, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama.

Maastik mitme kuuga (2014)

Jaan Toomik tegeleb oma esimeses täispikas mängufilmis samade küsimustega, mis on teda ka huvitanud kogu tema kunstnikukarjääri vältel: surma ja seksuaalsuse teemad, kehalised moondumised, reaalse ja unenäolise vahekorrad, inimese põhihirmud, võõrandumine maailmast ja iseendast. Keskealise mehe korralik abielu on jõudnud tupikusse, ta heitleb endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi üle koormama, reaalsus ja unenäoline sulavad kokku, üha raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul. Toomik portreteerib hullumise-eelset plahvatuslikku seisundit, kus inimene ei leia enam vahendeid eluga kontakti saamiseks.