Avaleht

1892–1918

Fotokunstnik, filmioperaator ja -lavastaja Johannes Pääsuke sündis 30. märtsil 1892  poepidaja Jaani ja Elli kuuelapselise pere neljanda lapsena. Andmed tema koolituse kohta on puudulikud, kuid ärimeelega isa väärtustas haridust ning pere varanduslik olukord seda ka kindlasti võimaldas. Fotokunsti saladusi õppis Pääsuke ühe seni täpsemalt tuvastamata Tartu fotograafi juhendamisel. Juba 16aastasena (1908) algas tema tegevus professionaalse päevapiltnikuna. Fotograafina töötas Pääsuke peamiselt Eesti Rahva Muuseumi kaastöölisena ja peaaegu kogu tema fotopärand on hoiul ERMis (1134 fotot ja veidi vähem klaasnegatiive). 1913. aastast oli Pääsuke Eesti Rahva Muuseumi liige, muuseumi koostöös olid kõige olulisemad aastad 1912–1914. Samal ajavahemikul tegutses ta väga aktiivselt ka kinokunstiga. Tartus Sergei Utotškini demonstratsioonlennust tehtud filmivõtteid (1912) loetakse Eesti filmi alguseks ja tema "Karujaht Pärnumaal" (1914) kannab esimese Eesti mängufilmi auväärset tiitlit. Juunis 1913  alustas Johannes Pääsuke Eesti Rahva Muuseumi lähetusel oma ligi kahekuist rännakut, mis algas Narvast ja viis mööda Põhja-Eesti rannikut läbi Keila, Haapsalu ning Lihula Muhu- ja Saaremaale. Fotod olid kvaliteetsed ja sisutihedad, kajastasid Eesti olustikku. 1914 fotografeeris Pääsuke koos kunstiajaloolase F. von Stryckiga Tartu vanemaid ehitisi, ilmselt isiklikul initsiatiivil ka agulimaju ja nende elanikke. Septembris 1915 mobiliseeriti Pääsuke Esimesse maailmasõtta, kus ta hukkus rongiõnnetuses 8. jaanuaril 1918 Valgevenes rongiõnnetuses, olles vaid 25aastane.

Eesti esimene elukutselise filmimees jõudis oma fotoaparaadist ehitatud algelise filmikaameraga teha ligi 40 filmi, millest 10 on hoiul Eesti Filmiarhiivis. Johannes Pääsukese lühifilmidest on osa kas tervikuna või osaliselt säilinud: "Tartu linn ja ümbrus", "Ajaloolised mälestused Eestimaa minevikust", "Retk läbi Setumaa",  "Suur lumetuisk Baltimaal jõulukuul 1913", "Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50 aasta. juubelipidustused", kroonikapalad "Vaatepilte Võrumaalt", "Estonia teater", "Suur Eesti laulupidu Pärnu noorte osavõtul" ja "Valgelille päev Tartus". Pääsuke tegi koostööd filmikompaniidega Pathé, Gaumont ja Eclair ja oli üks Estonia Filmi asutajaid. Tema dokumentaalfilmide iseloomustavaks märksõnaks on loomingulisus ja tugev kunstiline alatoon.

(Lühi)mängufilmi vallas sai ta "käe valgeks" tõsielul põhineva poliitilise satiiriga "Karujaht Pärnumaal" (1914), mis käsitleb allegoorilis-satiiriliselt eestlaste ja sakslaste kokkupõrget Pärnu linnakogu valimistel. Päevapiltnikuna leiba teenival Pääsukesel jäi see katsetus viimaseks, sest tema aeg kulus suuresti kohalike suursündmuste, riiklike tähtpäevade, kultuurielu ja spordivõistluste filmilindile ülesvõtmiseks. Tänaseni kuuluvad eesti dokumentalistika kullafondi Johannes Pääsukese Eesti Rahva Muuseumi ülesandel valminud etnograafilised filmid ja kümned tuhanded klaasplaatidele jäädvustatud fotonegatiivid Eesti erinevaist paigust.

Johannes Pääsukese looming on huvi pakkunud erinevatele Eesti filmi- ja fotoajaloo uurijatele (Veste Paas, Peeter Tooming, Jaak Lõhmus, Peeter Linnap jt). ERMi fotokonservaator Jüri Karm koostas 1990. aastate keskel fotorändnäitused "Johannes Pääsuke – 100 fotot" (1992), "1913. J. Pääsuke saartel" (1993) ja "Meediate piirilt" (1995). 2003. aastal demonstreeriti Eesti Rahva Muuseumis umbes 90 fotost koostatud esinduslikku väljapanekut "Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga", mida on hiljem eksponeeritud rändnäitusena nii Eestis kui välismaal. 2012. aastal andis Eesti Filmiarhiiv Eesti filmi 100. aasta juubeli puhul välja Pääsukese loomingule pühendatud kogumikplaani "Esimene... Pääsuke", millel on 9 digitaalselt taastatud filmi.

Pääsukesele järgnesid vennad Johannes ja Peeter Parikas, kes koostöös vendade Theodor ja Konstantin Märskaga asutasid Tartus filmiettevõtte Estonia Film (1919–1932), ning üksikettevõtja Theodor Luts. Kõik nimetatud filmientusiastid töötasid algul "oma kulu ja kirjadega" ehk tegelesid filmi loomise spetsiifiliste küsimuste kõrval ühtlasi nende tootmise ja levitamisega. Orienteerudes oma töös paljuski riigi (st erinevate ministeeriumide) tellimustele, kajastasid nad omaaegseid tähtsamaid poliitilisi ja päevasündmusi ning asendasid sellega olematut riiklikku filmikroonikat.

Filmograafia (mittetäielik)

1914 Karujaht Pärnumaal (lühimängufilm), Estonia Film Tartus, operaator; režissöör Tõnis Nõmmits

1914 Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. aasta juubeli pidu (dokumentaalfilm), Estonia Film Tartus, dokumentaalfilm, operaator

1913 Estonia teater/ Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas (kroonika), Estonia Film Tartus, operaator

1913 Valgelille päev Tartus/ Valgelillepäev Tartus (kroonika), operaator

1913 Suur lumetuisk Baltimaal jõulukuul 1913/ Suur lumetuisk Baltimail Jõulukuul (kroonika), Estonia Film Tartus, operaator  /esmakordselt näidati 26.03.1914/

1913 Suur Eesti laulupidu Pärnu noorte osavõtul (kroonika), Filmistuudio Kinoteater Ideal, operaator

1913 Ajaloolised mälestused Eestimaa minevikust (dokumentaalfilm, vaatefilm), Estonia Film Tartus, operaator

1912 Retk läbi Setumaa (dokumentaalfilm, antropoloogiafilm), Estonia Film Tartus, operaator

1912 Vaatepilte Võrumaalt (kroonika), Estonia Film Tartus, operaator

1912 Tartu linn ja ümbrus (dokumentaalfilm, vaatefilm), Estonia Film Tartus, operaator

1912 Sergei Utotškini lendamine (Tartu kohal)/ Utotškini lendamised Tartu kohal 14. ja 15. aprillil 1912 (kroonika), operaator

Valikbibliograafia

Raamatud, monograafiad

Johannes Pääsuke – mees kahe kaameraga (2008). Tartu: Eesti Rahva Muuseum.

Reidla, J. (koost.) (2003). Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga. Man with Two Cameras [Eesti Rahva Muuseumis toimunud näituse kataloog]. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.

Paas, V. (1980). Olnud ajad, lk 74-90. Tallinn: Eesti Raamat.

Kosenkranius, I. (1964). Eesti kino minevikuradadelt, lk 13-15. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Artiklid

2014

Hanson, R. (2014). Kaamera filmis Tartus sajand tagasi püssimehi ["Karujaht Pärnumaal"]. Postimees: Tartu Postimees, 26. veebr, lk 6.

Hanson, R. (2014). Esimene mängufilm linastus Karlovas [filmi "Karujaht Pärnumaal" esilinastusest möödus 100 aastat]. Postimees: Tartu Postimees, 13. veebr, lk 1, ill.

2013

Schwede, K. (2013). Argielu jäädvustaja Johannes Pääsuke. Positiiv: Eesti fotograafia ajakiri, nr 13, lk 48-53, ill.

2012

Tomingas, I. (2012). Eesti film 100 – Pääsukesest Söödini [Eesti filmi sünnipäevaks loetakse aastat 1912, mil eesti soost Johannes Pääsuke filmis vigurlendur Utotškini lennu Raadi kohal. Mosaiik fotosid eesti dokumentaalfilmidest]. Tuna: ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 80-87.

Linnap, P. (2012). Johannes Pääsukese aeg ja ruum: kronotoopidest Eesti sajandialguse fotograafias [Johannes Pääsukese kino- ja fotoalasest tegevusest]. Kogumik: Silmakirjad. 6: intellektuaalne kunst: kirjutisi fotograafidest, Tartu (Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetised 17), llk 93-102, ill.

Linnap, P. (2012). Elurežissöör Pääsuke ja positivistlik etnograafia [Johannes Pääsukese fotodest]. Kogumik: Silmakirjad. 6: intellektuaalne kunst: kirjutisi fotograafidest, Tartu (Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetised 17), lk 103-110, ill.

Tomingas, I. (2012). Esimene... pääsuke [DVD filmikogumik Johannes Pääsukese digitaalselt taastatud filmidega "Esimene... Pääsuke"]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 120-121, ill.

Pääsuke esimest korda teatrilaval (2012). [Raadi vanal lennuväljal "Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum"]. Eesti Ekspress, 21. juuni.

Tuumalu, T. (2012). Meie esimene Pääsuke. Postimees, 28. apr.

Hansen, V. (2012). Esimene pääsuke ja kevad eesti filmikunstis. Sirp, 27. apr, lk 22-23.

Kärk, L. (2012). Kuu tõuseb Emajõelta. Sirp, 27. apr.

Teder, T. (2012). Juubeli puhul. Sirp, 27. apr.

Volmer, H. (2012). Kolmekesi Pääsukese kallal [Hardi Volmeri, Olavi Ruitlase ja Peeter Brambati ideest teha Johannes Pääsukesest mängufilm]. Sirp, 27. apr.

Erelt, P. (2012). Odessa kotkas lendas, Eesti Pääsuke filmis. Eesti Ekspress, 26. apr, lk 32-33.

Purje, E. (2012). Tartu College'is avati ERM-i rändnäitus [näituse "Mees kahe kaameraga" avamisest 31. märtsil 2012]. Eesti Elu = Estonian Life: Estonian weekly, 5. apr

Laasik, A. (2012). Filmiaasta toob klassika DVD-del kätte ja tutvustab Pääsukese tööd [Johannes Pääsukesele pühendatud konverentsist]. Eesti Päevaleht, 4. apr.

Johannes Pääsuke 120 (2012). Värat: Eesti Rahva Muuseumi ajaleht, nr. 1(11), 15. märts, lk 2.

Hanson, R. (2012). Kodumaine filmindus algas lennukalt: Eesti filmi 100. aastapäeva tähistamise kava seab aukohale Johannes Pääsukese tegevuse. Postimees: Tartu Postimees, 4.jaan, lk 8.

2010

Linnap, P. (2010). Eesti fotograafiast 1900-1940 [Allikatest ja hitoriograafiast. Eesti fotoajaloo historiograafilised lätted. Fotokunstnike sõnastatud taotlustest 1920.-1930. aastatel. Fotokunsti staatusest de facto – kunstikriitika seisukohti. "Uue" kunstiliigi evolutsioonimehhaanikast. Isiksusi Eesti fotograafias 20. sajandi 1. poolel. Fotograafide organisatsioonid. Fotode pildiline keskkond. Ajakirjandusfotost enne II maailmasõda. Montaaž]. Kogumik: Eesti kunsti ajalugu 5, 1900-1940 = History of Estonian art 5, 1900-1940, Tallinn, lk 525-553, 692-696, ill.

Linnap, P. (2010). Saladusi mäletavad pildid: järelvaade Eric Soovere fotograafilisele dokumentalistikale [Eric Sooverest ja tema fotoloomingust. Eric Soovere ja Johannes Pääsukese loomingu võrdlus. Katkendeid Eric Soovere raamatust "Käru ja kaameraga: pilte ja päevikulehti põgenemisteelt 1944-1949". Pikemalt emigreerumisest Ameerikasse]. Cheese, nr 37, lk 39-47, ill.

2009

Lõhmus, J. (2009). Ikka sellest Utotškini lennu filmist. Sirp, 24. apr.

2008

Liibek, T. (2008). Eesti talurahvas fotoaparaadi ees XIX sajandil [näitus "Ris maale. Etnograafilised tüübid fotos" Kumu Kunstimuuseumis]. Sirp, 16. mai.

Siib, L. (2008). Reis maaale. Etnograafilised tüübid ja foto [etnograafilise mineviku esitamisest fotol; 1913. aastal pildistatud fotodest "Muhu Painaste küla pere lõunal" ja "Muhulased sõidavad aurulaeval "Neeva" mandrile tööle"]. Agent, nr 14 (märts), lk. 14.

2007

Ansip, K. (2007). Sissevaateid eesti dokumentaalfilmi I. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk. 111-117, ill.

Lõhmus, J. (2007). Esivanemate unustatud varjud. Tartu ülikool (filmi)lindil ja (kino)ekraanil. Sirp, 8. juuni.

Järv, E. (2007). Eesti rohelised juured: Johannes Pääsuke [Eesti Rahva Muuseumi albumites leidub üle 1300 Johannes Pääsukese tehtud foto. 1913. a pildistamismatkal J. Pääsukese tehtud fotodest, millest igal fotol on seda, mida nüüd nimetatakse roheliseks vaateks.] Roheline Värav, 11. mai.

Lõhmus, J. (2007). 95 aastat Johannes Pääsukese esimsest filmivõttest Tartus. Sirp, 27. apr.

Lõhmus, J. (2007). Paar sammukest Eesti filmiekspordi hakatuse rajal. Sirp, 9. märts.

2006

Välja, M. (2006). Okase majas näeb Eestimaa fotoajalugu. Lääne Elu, 11. juuli.

2005

Ruus, J. (2005). Lennuk Tartu kohal pani aluse esimesele Eesti filmistuudiole. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 22, 2. juuni.

2004

Tuumalu, T. (2004). Filmiarhiiv äratas ellu 90-aastase Eesti esimese mängufilmi ["Karujahist Pärnumaal"]. Postimees, 6. sept.

Lõhmus, J. (2004). Vananematu üheksakümnene eesti mängufilm ["Kaujahist Pärnumaal"]. Sirp, 26. veebr.

2003

Artel, R. (2003). Johannes Pääsuke – mees kahe kaane vahel. Sirp, 12. sept.

Artel, R. (2003). Mees kahe kaameraga. Sirp, 15. aug.

Laasik, A. (2003). Pioneer Johannes Pääsuke [fotoalbumist "Mees kahe kaameraga"]. Eesti Päevaleht, 30. mai.

Epner, E. (2003). "Tegime kino kui ka teisi pilta". Eesti Ekspress: Areen, 29. mai.

Epner, E. (2003). "Päevapiltnik" Pääsuke, Wunderkind. Postimees, 22. mai.

Linnap, P. (2003). Johannes Pääsukese aeg ja ruum. Cheese, nr 4, lk 2-13, ill.

2002

Lillak, Ü. (2002). Pääsukese lühikeseks jäänud lend. Sirp, 9. aug.

Nuust, V. (2002). Johannes Pääsuke filmis end Tartus kinoajalukku. Postimees, 30. apr.

Lõhmus, J. (2002). Tuttav tundmatu – Johannes Pääsuke. Nädal, nr 17, 29. apr.

Tuumalu, T. (2002). Utotškin lendas hoopis Tallinnas. Postimees, 27. apr.

Lõhmus, J. (2002). Normaalne! 90 aastat Johannes Pääsukese esimesest filmivõttest Tartus. Sirp, 26. apr.

Lõhmus, J. (2002) Johannes [esimese eestlasest filmimehe 110. sünniaastapäeva puhul]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 110-114, ill.

Lõhmus, J. (2002). Pääsuke ei mahu mitte kuidagi karpi. Postimees, 1. apr.

2001

Kärk, L. (2001). Sõja lokomotiiv. Filmiajaloo kümnendid: 1910-1920 [maailma filmiajaloost ja selle foonil ka Eesti esimesest mängufilmist – Johannes Pääsukese "Karujaht Pärnumaal"]. KesKus: Aktivist, veebr, lk 30.

1998

Komissarov, E. (1998). Unustatud fotod soolalaos [Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Rotermanni soolalaos avatud näitusest "Unustatud eesti foto. 1900-1940". Näituse telg – fotoklassikute Johannes Pääsukese, Jaan Rieti, Georg ja Peeter Parikase ulatuslikumad ekspositsioonid.] Sirp, 24. apr.

1995

Tooming, P. (1995). Karm mäng Pääsukesega [Johannes Pääsuke fotograafina]. Eesti Ekspress: Areen, nr 50, 22. dets.

1986

Pääsuke, J. (1986). Johannes Pääsukese märkmed 1913. aasta suviselt matkalt I–II. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 52-61, nr 11, lk 66-74, ill.

1982

Pesti, O. (1982). Veidi fotost ühe sünniaastapäeva puhul. Kommunismiehitaja, 10. apr.

Paas, V. (1982). Veel lõpuni avastamata looming. Sirp ja Vasar, 2. apr.

Ruus, J. (1982). Johannes Pääsuke ja film. Sirp ja Vasar, 2. apr.

Tooming, P. (1982). Johannes Pääsukese fotod. Sirp ja Vasar, 2. apr.

Paas, V. (1982). Johannes Pääsuke ja tema filmid. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 61-62, ill.

1974

Kollom, M. (1974). Johannes Pääsuke ja "Karu jaht Pärnumaal". Kultuur ja Elu, nr 6, lk 50-52, ill.