Avaleht

vaata ka Irene Haak ja Irene Haak-Lään

1940

Telerežissöör ja filmilavastaja Irene Lään (1973. aastani Haak) on sündinud 17. oktoobril 1940 Moskvas. Pärast keskkooli töötas telefonistina kaugejaamas, korrapidajana Tallinna lennujaamas ja töölisena parfümeeriavabrikus. Lõpetas 1966 Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi stsenaristide osakonna kiitusega. 1. juulil 1966 asus tööle Tallinna Televisioonistuudios publitsistikaosakonna toimetajana, 1967–1970 jätkas samas filmisaadete autorina. Portreteeritavateks olid režissöörid Lev Kulešov, Sergei Gerassimov, Grigori Tšuhrai, Igor Talankin, Mihhail Romm, Andrei Tarkovski, stsenarist Valentin Ježov ja näitleja Bruno Oja (O’Ya). Kahjuks hävis unikaalne filmimaterjal ETV filmilao põlengus. Säilisid vaid tekstid ja fotod.

8. septembril 1969 jõudis väikesele ekraanile Irene Haaki näidend "Armastus, armastus..." (lavastajaks Evald Hermaküla ning peaosades Ene Rämmeld, Tõnu Tepandi ja Jaan Tooming). Stuudios Eesti Telefilm alustas Irene Lään režissööri assistendina, seejärel töötas kuni 8. märtsini 1993 filmiautorina ja/või režissöörina, toimetajana ja dublaažirežissöörina. 1971–1998 tegi stsenaristina ja/või režissöörina 28 tele- ja dokumentaalfilmi, sealhulgas Georg Otsast ("Colas Breugnon", "Georg Ots ja nõukogude laul"), Anu Kaalust ("Romansside õhtu", "Vahemäng juulis", "Sügishooaeg"), Raimo Kangrost ("Missa. Raimo Kangro", 1989) ja Roman Toist ("Audirigent", 1990). 1993–1997 valmis 38 autorisaadet Eesti Televisiooni ajaloost üldpealkirjaga "Meenutavad…" (stsenarist ja režissöör Irene Lään, operaator Gunars Fride, toimetaja Voldemar Lindström). 12. veebruarist 1994 kuni 1. jaanuarini 2011 töötas Irene Lään Eesti Sõjamuuseumis – kindral Laidoneri Muuseumis museoloogi ja giidina; on Kindral Johan Laidoneri Seltsi liige. 1993–2009 jäädvustas koostöös Andres Söödiga muuseumi ajalugu (loomislugu, kohtumised, intervjuud, mälestused, üritused, Viimsi Kooliteatri etendused muuseumis jm). Irene Lään on artiklite kogumiku "Kindral Johan Laidoner – 115 aastat sünnist" üks autoreid (1999, koos Kaupo Deemanti, Priit Herodese, Tanel Lääne, Jaak Pihlaku, Peep Pillaku, Marika Reintami, Hannes Walteri ja Mati Õunaga), 2008 ilmus koos Toomas Hiioga koostatud raamat "Ühtekuuluvuse teel. Johan Laidoneri kirjad abikaasa Mariale".

2006 autasustati Irene Läänt Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

Filmograafia

1998 Eraelu (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm/ OÜ Kakskümmend neli, stsenarist (+ Dorian Supin); režissöör Dorian Supin

1992 Ma tahaksin kodus olla… (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm/ Ostankino, stsenarist, režissöör  /esmakordselt ETV ekraanil 26.11.1993/

1990 Audirigent (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör

1989 Missa. Raimo Kangro (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör  /esmakordselt ETV ekraanil 27.02.1990/

1989 Kogu võim… (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1988 Volikiri Alo Mattiisenile (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör

1987 Erialaeksamil (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör  /filmi "Prelüüd" lühem variant; Eesti Televisiooni eetris näitamata/

1987 Prelüüd (muusikafilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör

1986 Kartuliküsimus (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör  /esmakordselt ETV ekraanil 03.12.1987/

1986 Sensatsioon (muusikafilm, telemängufilm), Eesti Televisioon, režissöör

1985 Miinus 192 meetrit (dokumentaalfilm, kroonikakaadritele rajatud telefilm), Eesti Telefilm, režissöör

1983 Sügishooaeg (dokumentaalfilm, muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör  /esmakordselt ETV ekraanil 27.04.1984/

1982 Kahekümne viies suvi (dokumentaalfilm, olukirjeldusfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör

1982 Vahemäng juulis (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör

1981 Telefon (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör

1981 Doktor Seppo (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, toimetaja; režissöör Jaan Ruus  /esmakordselt ETV ekraanil 22.05.1982/

1979 Argipäev (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, toimetaja; režissöörid Illis Vets ja Heini Drui  /esmakordselt ETV ekraanil 19.04.1980/

1979 Läbimurre (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, toimetaja; režissöörid Illis Vets ja Heini Drui  /esmakordselt ETV ekraanil 19.04.1980/

1979 Legendide saar (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist (+ Ave Alavainu), režissöör

1978 Kõrvemaa sügis (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, toimetaja; režissöör Vallo Kepp  /esmakordselt ETV ekraanil 24.02.1979/

1978 Elu täis roose (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, toimetaja; režissöör Peeter Urbla

1978 Dotsent Seppo aparaadid (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, toimetaja; režissöör Andres Sööt

1977 Imelugu (muusikafilm, telemängufilm), Eesti Telefilm, režissöör; II režissöör Eero Spriit

1977 Romansside õhtu (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör  /esmakordselt ETV ekraanil 12.03.1978/

1976 Koolivennad (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör

1976 "Jäise raamatu" jälgedes (dokumentaalfilm, lühendatud versioon), Eesti Telefilm, režissöör

1975 "Jäise raamatu" jälgedes (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör

1975 Georg Ots ja nõukogude laul (muusikafilm), Eesti Telefilm, stsenarist, režissöör

1974 Colas Breugnon (muusikafilm, telemängufilm), Eesti Telefilm, stsenarist (+ Mati Põldre), režissöör (+ Mati Põldre); operaatorid Mati Põldre ja Jaan Raudsepp  /esmakordselt ETV ekraanil 02.02.1975/

1973 Eesti kalendrilaulud (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissööri assistent; režissöör-operaator Mati Põldre

1972 Kalmeri laulud (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör  /esmakordselt ETV ekraanil 08.04.1973/

1972 Kontsertprogramm "Colas Breugnon" (muusikafilm), Eesti Telefilm, režissöör (Ireene Haak+ Udo Väljaots)

1971 Kaks kontserti (muusikafilm), Eesti Telefilm, stsenarist [Irene Haak-Lään] (+ Lidia Stepanova), režissöör [Irene Haak-Lään] (+ Lidia Stepanova)

1970 Reportaaž Leningradist (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör [Irene Haak] (+ Mati Põldre); operaator Mati Põldre  /esmakordselt ETV ekraanil 25.05.1971/

1970 Võidu hind (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, II režissöör [Irene Haak]; režissöör-operaator Mati Põldre  /esmakordselt ETV ekraanil 07.05.1971/

ETV saatesari „Meenutavad…“ (1993–1997)

"Meenutab Eeva Potter"

"Meenutavad Veste Paas, Õie Orav ja Vello Reili"

"Meenutab Endel Haasma"

"Meenutab Hagi Šein"

"Meenutab Mati Talvik"

"Meenutavad Toomas Uba ja Tiit Rääk"

"Meenutab Ülle Puusep"

"Meenutab Peeter Vets"

"Meenutab Helgi Tomson"

"Meenutab Hans Sooba"

"Meenutab Ain Arens"

"Meenutab Leiger Põldma" (06.11.1994)

"Meenutab Elvi Koppel"

"Meenutavad Richard Läkk ja Votele Tõsine" (01.07.1995)

"Meenutavad ETV helirežissöörid Peeter Rekkaro, Britta Jaanimägi, Heli Paun ja Gunnar Pedraudse" (09.09.1995)

"Meenutab Mati Narusk"

"Meenutavad Norma ja Kalju Jõekalda"

"Meenutavad ETV valgustajad" [Ürgo Mürk, Vello Vilms ja Lembit Pärn]

"Meenutab Moidela Tõnisson" (23.09.1995)

"Meenutavad ETV grimeerijad Heli Prinzthal ja Ly Kärner" (25.11.1995)

"Meenutavad Jüri Pääro, Skone Pallo, Einar Hiiemäe ja Guido Eessaar" (15.07.1995)

"Meenutavad Ruth ja Rein Karemäe" (07.10.1995)

"Meenutab Astrid Lepa"

"Meenutab Virve Aruoja" (16.09.1995)

"Meenutavad Lembit Heinmaa, Vello Mänd ja Lennart Klink"

"Meenutab Veera Kononova"

"Meenutavad Endel Sõerde ja Zinaida Madissova" (29.07.1995)

"Meenutab Virve Koppel" (30.09.1995)

"Meenutavad Tiiu Vahi ja Mai Uus" (02.09.1995)

"Meenutab Vello Rummo" (22.07.1995)

"Meenutab Tõnis Kask" (1993)

"Meenutab Mati Põldre"

"Meenutavad ETV kunstnikud" [Linda Andreste, Imbi Lind, Elmar Kell, Guido Pant] (26.08.1995)

"Külas Ülo Vinteri juures" (03.01.1994)

"ETV operaatorid Inno Varandi ja Ants Uus"

"Jutustab Leida Levald" (25.08.1994)

"Meenutab Ülo Raudmägi" (19.07.1994)

"Külas Anton Muti juures" (01.06.1993)

Dublaažist Eesti Telefilmis

Eesti Telefilmi dubleeritud filme võttis vastu Kesktelevisiooni Peavalitsus Moskvas. Kõigepealt näidati sealsele komisjonile eestikeelne film venekeelse teksti pealelugemisega. Siis otsustati, kas film võetakse parandustega või ilma tiraaži (NL telestuudiotele) või fondi. Viimane tähendas, et seda filmi ei näidata lähiajal või hoopiski mitte kunagi teiste vabariikide teleekraanil. Tihti nõuti filmis paranduste tegemist ning uuesti näitamist. Kui autor oli parandustega nõus, siis tehti need ära, kui ei, siis filmigrupp töö eest raha ei saanud või sai õige vähe. Paranduste nõudmised olid vahel absurdsed. Näiteks ühest Mati Põldre filmist nõuti välja lõigata kaader, kus maal elav mees sööb vorstiga võileiba. Miks? Aga seepärast, et vorstitükk oli liiga suur...

Minu tehtud filmi ""Jäise raamatu" jälgedes" puhul (see film sai muide žürii auhinna rahvusvahelisel filmifestivalil "Inimene ja meri" 1976. a.) pidas vastuvõtukomisjon lubamatuks, et filmi tegelased räägivad liiga avameelselt esimestest ekspeditsioonidest Antarktisele.

Lennart Meri filmis "Toorumi pojad" (1989) nõuti 23 parandust. Teatasin sellest autorile, L. Meri vastas lühidalt: "Saatke nad Kuu peale! Nagunii varsti kõik muutub..."

Naasnud Moskvast, pidin tegijatele ning peatoimetajale Endel Haasmale ette kandma nõutud parandustest filmi(de) kohta. Lõpuks ütlesin aga ise KÕIKIDE filmide puhul: "Eestikeelne koopia võib jääda parandusteta" ning kinnitasin öeldut oma allkirjaga. Küllap Endel Haasma taipas, et valetan, kuid vaikis. Peavalituse komisjon ei tulnudki selle peale, et ETV-s jätsime endile õiguse jääda oma arvamuse juurde. Nii õnnestus aga säilitada filmide algkoopiad, ka "riiulifilmid" jäid alles. Ja seda ma tegin ligi 20 aastat...

[Irene Lään, 14.09.2010)]

Auhinnad

2006 Valgetähe V klassi teenetemärk

1977 II auhind (muusikafilmid), VII üleliiduline telefilmide festival Leningradis – filmi "Georg Ots ja nõukogude laul" eest

1976 diplom ja NSV Liidu Kinematografistide Liidu auhind – VIII Intervisiooni festival "Inimene ja meri" Riias – filmi ""Jäise raamatu" jälgedes" eest

1975 II auhind ja rahaline preemia, IV üleliiduline telefilmide festival Tbilisis – filmi "Colas Breugnon" eest

 

Valikbibliograafia

Raamatud, monograafiad

Lään, I., Hiio, T. (koost.) (2008). Ühtekuuluvuse teel. Johan Laidoneri kirjad abikaasa Mariale. Tallinn: Varrak.

Õun, M. (koost.) (1999). Kindral Johan Laidoner – 115 aastat sünnist [artiklite kogumik]. Tallinn: Kindral Johan Laidoneri Selts/ Tammiskilp.

Artiklid

Viivik, A. (2004). Kindral Johan Laidoner suri Moskvas Vorošilovi kabinetis? Õhtuleht, 13. veebr.

Õun, M. (1998). Üks eesti armastuslugu lõppevast sajandist [filmist "Eraelu"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 67-71, ill.

"Eesti Telefilmi" esilinastus. "Ma tahaksin kodus olla…" (1993). Televisioon, 23.-19. nov.

"Eesti Telefilmi" esilinastus. "Audirigent" (1990). Televisioon, 28. okt–4. nov 1990.

"Eesti Telefilmi" esilinastus. "Missa" (1990). Televisioon, 26. veebr–4. märts.

"Eesti Telefilmi" esilinastus. "Kogu võim…" (1989). Televisioon, 22.-28. mai.

"Eesti Telefilmi" esilinastus. "Volikiri Alo Mattiisenile". Televisioon, 19.-25. sept.

Garšnek, I. (1987). Sensatsioonideta arvutus [telefilmist "Sensatsioon"]. Sirp ja Vasar, 11. sept.

"Eesti Telefilm" ekraanil. "Miinus 192 meetrit" (1985). Televisioon, 25.-21. juuli.

Rannap, I. (1984). Viis aastat televisiooni muusikafilme. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 48-56, ill.

Ляэн, И. (1983). Ракурс поиска [Rein Marani filmid]. Таллин, nr 5, lk 106-112.

Põldmäe, A. (1983). "Eesti Telefilmi" "Vahemäng juulis". Sirp ja Vasar, 6. mai.

Smuul ja film (1982). Sirp ja Vasar, 26. dets.

Vaitmaa, M. (1978). "Imelugu". Eesti teine ooperifilm. Sirp ja Vasar, 14. apr.

Скульский, Г. (1976). По следам "Ледовой книги". Советская Эстония, 22. juuli.

Laubre, M. (1976). "Jäise raamatu" jälgedel läinud kitsastest Kara väravatest. Noorte Hääl, 21. jaan.

"Eesti Telefilm" ekraanil. "Jäise raamatu" jälgedes (1976). Televisioon, 5.-11. jaan.

"Eesti Telefilm" ekraanil vene keeles. "Colas Breugnon" (1975). Televisioon, 27. jaan–2. veebr.

"Eesti Telefilm" ekraanil. "Kalmeri laulud" (1973). Televisioon, 2.-8. apr.

"Eesti Telefilm" ekraanil. Dokumentaalfilm "Reportaaž Leningradist" (1971). Televisioon, 17.-25. mai.

"Eesti Telefilm" ekraanil. "Kaks kontserti" (1971). Televisioon, 3.-9. mai.