Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (11)

Seneca päev

2016 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Kristijonas Vildžiūnas

On 1989. aasta, nõukogude aja viimane aasta Baltimaades. Leedus asutavad kolm 18-aastast sõpra Seneca vennaskonna. Nende motoks saavad sõnad, mille nad omistavad filosoof Senecale: „Ela iga päeva nii, nagu oleks see viimane.”

On 1989. aasta, nõukogude aja viimane aasta Baltimaades. Leedus asutavad kolm 18-aastast sõpra Seneca vennaskonna. Nende motoks saavad sõnad, mille nad omistavad filosoof Senecale: „Ela iga päeva nii, nagu oleks see viimane.” Kuid just sel ajal, mil kogu baltimaade rahvas üheskoos ja käsikäes Balti ketis osaleb, lõhub sõprade vahele tekkinud ebasiirus vennaskonna. 25 aastat hiljem: kõigis Balti riikides on kriisijärgne võõrandumise ja pettumise aeg. Esmapilgul elab Simonasedukat elu, kuid ta mõistab, et on reetnud oma nooruse ideaalid ja muutunud kalgiks kõrvaltvaatajaks. Elu sunnib Simonast avama oma mineviku Pandora laeka.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Need, kes julgevad

Filmi originaalpealkiri islandi keeles: Deir Sem Dora

2015 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ólafur Rögnvaldsson

Ajaloodokumentaal vaatleb Balti riikide iseseisvuspüüdeid ja lääneriikide reaktsiooni nendele aastail 1989 – 1991.

Jón Baldvin Hannibalsson, endine Islandi välisminister sattus 1991. aastal mõneti enesegi jaoks ootamatult ajaloosündmuste näitelavale ja sai hiljem omamoodi Baltimaade hääleks rahvusvahelisel areenil. Augustiputši järel astus väike Island esimesena suure sammu, taastunnustades Eesti Vabariiki juba kaks päeva pärast iseseisvuse väljakuulutamist. Hannibalsson kutsus kolme Balti riigi välisministrid kohe Islandile ja 26. augustil kirjutasid nad Reykjavíkis alla ühisdeklaratsioonile diplomaatiliste suhete kehtestamisest. Lugu kõigist neist, kes julgesid siis, kui teised olid vait, midagi ära teha. Linateos on valminud Islandi, Eesti, Läti ja Leedu ühistööna.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Heinz Valk

2014 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Kristjan Svirgsden

Kristjan Svirgsdeni portreefilm kunstnikust ja ühiskonnategelasest Heinz Valgust.

Heinz Valk on laulva revolutsiooni trubaduur, kunstnik ja ühiskonnategelane, kes on läinud ajalukku oma kuulsa lööklausega “Ükskord me võidame niikuinii!” Lugu Rahvarinde asutajaliikmest ja teravmeelsest portreekarikaturistist, aateid hindavast ja tarbimismentaliteeti põlgavast iseseisvast mõtlejast, kelle puhul kehtib ajaloost tuntud klišee „iga revolutsioon sööb kord oma lapsed". Peategelase sõnul on see ühe vanema mehe argise elu ja mõtete jäädvustus, samas kasvab filmist välja üldistus loomeinimestest, kes pärast poliitikasse minekut ja sealt taandumist ei ole enam kunstnike jaoks kunstnikud ja poliitikute jaoks poliitikud.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eestlased Kremlis

2006 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Toomas Lepp

Eestist valitud saadikute tegevus kommunistliku impeeriumi esimeses ja viimases rahvaesinduses Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressil viis hiidriigi rahumeelse likvideerimiseni.

NSV Liidu rahvasaadikute kongress võttis just aastatel 1989-91 vastu otsused, mis võimaldasid Balti riikidel eralduda neid okupeerinud Nõukogude Liidust. Eesti poliitikute tippsaavutuseks Kremlis oli Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamine ja õigustühiseks kuulutamine. Eesti saadikute ideede levitamine Moskva rahvaesindajate seas, tihe koostöö Boriss Jeltsini ja Venemaa demokraatidega muutsidki võimalikuks kommunistliku impeeriumi rahumeelse lagunemise. Film püüab korrigeerida rahvusvaheliselt üsna laialt levinud väärkujutlust, et Balti riikide taasiseseisvumine oli mingi ime või lihtsalt õnnelike asjaolude kokkulangemise tulemus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Laulev revolutsioon

2006 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Maureen Castle Tusty, James Tusty

Ameerika režissöörid James Tusty ja Maureen Castle Tusty näevad Eesti laulvas revolutsioonis Euroopa ajaloo pöördepunkti.

Ülevaatlik käsitlus Eesti lähiajaloost ja laulvast revolutsioonist. Kuigi filmis keskendutakse Eesti taasiseseisvumise protsessile aastatel 1987–91, vaadatakse tagasi ka Eesti okupeerimisele ja järgnenud aastakümnetele. Rohkelt on kasutatud arhiivikaadreid. Sõna saavad inimesed, kes ise sündmustes osalesid ja nende kulgu määrasid –poliitikud, laulupidude dirigendid, dissidendid ja tavalised kodanikud. Esile tõstetakse eestlaste laulupidude traditsiooni ja unikaalset kogemust end veretult vabaks laulda. Film on ingliskeelne ja toodetud rahvusvahelisele publikule.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kasvamise aeg

2004 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Arvo Iho

ETV laulustuudio tütarlastekoor kasvab suureks koos Eesti Vabariigiga.

Nii noorte inimeste kui riigi küpsemisel on tuntavaid sarnasusi, mida filmi tegijad otsivadki. Peategelasteks on ETV tütarlastekoori koorilauljad, kes alustasid mudilastena kooslaulmist riigis, mis oli laulu toel saavutamas iseseisvust. Film dokumenteerib ajavahemikku 1990—2004, alates laulvast revolutsioonist ja Eesti taasiseseisvumisest kuni astumiseni Euroopa Liitu. Jälgitakse tüdrukute kasvamist läbi muutusterohke aja. Filmi lõpuks on tüdrukud täiskasvanud ja Eesti riik võrdne võrdsete seas. Võtted toimusid 2002. aasta veebruarist 2003. aasta veebruarini. Kasutatud on Eesti Televisiooni arhiivimaterjale.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Balti küsimus

1990 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Valentin Kuik, Rein Karemäe

Baltimaade välisministrid Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise plenaaristungil Pariisis, kus kirjutati alla Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingule.

November 1990. Balti riikide välisministrid jälgisid Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingule allakirjutamist erikülalistena, kelle rinnamärgil oli maa nime asemel kolm punkti. Kuid enne Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise (CSCE) plenaaristungi algust olid Eesti, Läti ja Leedu välisministrid sunnitud lahkuma ruumist nr 2, kuhu nad pääsesid vastavalt erikülalise staatusele. Protesti selle staatuse vastu esitas Nõukogude välisminister Eduard Ševardnadze. Protesti alusel selgitas Prantsuse välisminister Roland Dumas, et on sunnitud tagasi võtma oma kutse Balti välisministritele osaleda CSCE nõupidamisel erikülalistena.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Balti tee

1989 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peeter Simm

23. augustil 1989 moodustati Balti kett - 600 km pikkune inimkett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni.

Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, 23. augustil 1989 organiseeriti rahumeelne protestiaktsioon Balti kett, millega juhiti maailma tähelepanu Balti riikide vabaduspüüdlustele. Ligikaudu kaks miljonit inimest ulatasid üksteisele käed 600 kilomeetr pikkuses ketis läbi Baltimaade, näidates üles oma ühtsust püüdlustes vabaduse poole. Reportaažlik ülevaade tollastest sündmustest Eestis, Lätis ja Leedus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Balti tee

Eesti Kroonika nr 18 (1438), september 1989

1989 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Ants Vill

Temaatiline ringvaade Balti ketist 23. augustil 1989 Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval.
- Voogedastus
- Voogedastus
Minu Virumaa

1989 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Jaan Pihlak

Filosoofiline rännak Virumaal

Kultuuriajalooline film võtab vaatluse alla Virumaa aegruumi. See on psühholoogiline mõtisklus rahva kestmisest ajatormides. Stsenarist Kalju Saaber, muusika Alo Mattiisen, režissöör Jaan Pihlak. Film valmis Virumaa Fondi tellimusel.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»