Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (124)

Matusepäevikud

2019 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Marko Raat

Surm ja usk, elu ja eksiil. Üksinduse ja surmaga tegelemine on väikekoguduse vaimuliku igapäev. Küpses eas võõrasse kultuuri istutatud hingehoidja on ka ise sageli väga üksi.

Surm ja usk, elu ja eksiil. Üksinduse ja surmaga tegelemine on väikekoguduse vaimuliku igapäev. Küpses eas võõrasse kultuuri istutatud hingehoidja on ka ise sageli väga üksi. Vanad tahavad, et neid maetaks emakeeles ning selleks on kutsutud kodumaalt Torontosse, kus on suurim eestlaste kogukond eksiilis, kolm vaimulikku. – Endine insener Jüri Puusaag, eks-näitleja Kalle Kadakas ja kolmandat põlve vaimulik Mart Salumäe. Iga matus peegeldab võõrasse keskkonda sattunud hingekarjastele nende endi probleeme: keerulised suhted oma lähedaste ja kogudustega, identiteedi kahestumine võõrsil elades, usu marginaliseerumine, kohanematus ingliskeelses suurlinnas, surm kui ebamugav tabuteema kaasaegses “igavese nooruse” ühiskonnas.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Miks ma siis ei lähe?

2018 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Liina Särkinen

Kolm eestlannat Londonis räägivad oma elust ja mõtisklevad kodumaale naasmisest.

Kati, Triin ja Siiri kolisid Londonisse, et paar aastat keelt õppida ja kogemusi omandada. On möödunud juba üle kümne aasta, loodud pere ja sündinud lapsed ning tundub, et tulevik on nüüd seotud välismaaga. Igatsus kodumaa järele on jäänud, kuid tagasipöördumine hirmutab. Miks on kojutulek järsku nii keeruline?
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Hingemaa

2016 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Kullar Viimne, Erik Norkroos

Varisemisohus vanim eestlaste kirik Ameerikas ootab 100. aastapäeva eel päästmist.

Unustatud maanurgas, Chicagost kuue sõidutunni kaugusel on umbtänav Estonian Church Road, mille lõpus seisab väike, lagunev ja viltu vajunud torniga 100-aastane puukirik, mis ootab oma päästjaid... Kohalike eestlaste ja vabatahtlike abiga otsustatakse taastada vanim eesti kirik Ameerikas, et luua sellest mälestuspaik 19. sajandi lõpul saabunud immigrantide asundusele Gleasonis. Taastustööde põhitegijad on puhtas eesti keeles kõnelevad uue laine sisserändajad Jaan ja Peeter Karukäpp. Jaan korraldab kiriku toetuskontserdi, kuhu kutsub esinema Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni. Pühapaiga taasäratamise üritusel annetatakse 16 000 dollarit ja renoveerimistööd saavad jätkuda.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Hurda kutsikad. Eesti Üliõpilaste Selts

2009 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Jaak Lõhmus

Esimene dokumentaalfilm 1870. aastal Tartus sündinud Eesti Üliõpilaste Seltsist – Eesti vanimast, suurimast ja mõjuvõimsamast akadeemilisest üliõpilasorganisatsioonist.

Eesti Üliõpilaste Selts on andnud olulise panuse eesti rahvusliku eneseteadvuse arengusse, kultuuri- ja haridusellu ning Eesti riikluse edenemisse. Filmis tuleb põgusalt juttu EÜSi ajaloost ja 1944. aasta suurele põgenemisele järgnenud pagulusaastatest. Pikemalt peatutakse seltsi kodumaise tegevuse taastamisel 1980. aastate lõpus ja selle rollil tänases Eestis. Kõnelevad seltsi vilistlased ja tegevliikmed, oma kommentaare lisavad asjatundjad väljastpoolt seltsi.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Meie Eesti Maja

2008 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Andrus Mets

Noored mehed unistavad Iirimaal Eesti Majast ja üritavad oma ettevõtmisse kaasata kohalikke eestlasi.

Eestlastele, kes pidid kommunismi eest minema eksiili ja hoidma välismaal oma rahvuslikku identiteeti, on Eesti Maja alati olnud hea kogunemiskoht ja rahvustunde säilitamise allikas. Kas see on nii ka tänapäeval, mil eestlased on kapitalismi eest "eksiilis"? Noored ettevõtlikud eesti mehed Andrus Mets ja Sven Puks pole Iirimaal unustanud oma kodumaad, keelt ja kultuuri. Nad on seal elavate loomupäraselt kinniste eestlaste kokkuviijad ja tagant utsitajad. Neil on ühine eesmärk – luua Iirimaale Eesti Maja.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Maire Männik, 54 rue du Montparnasse

2000 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Rein Raamat

Eestis skulptuuriõpingutega alustanud, kuid sõjakeerises võõrsile elama asunud eesti skulptor Maire Männiku põhilooming sündis Pariisis.

Eestis skulptuuriõpingutega alustanud, kuid sõjakeerises võõrsile elama asunud eesti skulptor Maire Männiku (1922 - 2003) põhilooming sündis Pariisis. Rein Raamat ongi jäädvustanud teda Pariisi ateljeedes töötamas ja oma mõtteid filmiloojatega jagamas. Kommenteerivad Harri Liivrand, Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar ja prantsuse kunstiajaloolane Emmanuelle Corcellet-Prévost. Film on ühtlasi hüvastijätt 2003. aastal lahkunud Maire Männikuga.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Vaba mees Priit Vesilind

2000 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peep Puks

Film tutvustab ajakirjas National Geographic töötavat eestlasest fotograafi ja ajakirjanikku Priit Vesilindu.

Filmi peategelaseks on Pirita poiss Priit Vesilind, kes kaheaastaselt jõudis perega USAsse ning praegu elab ning töötab ajakirjanikuna üle maailma tuntud ajakirjas National Geographic. Lihtsalt ja tagasihoidlikult jutustab Priit Vesilind oma elust ja perekonnna saatusest, tööst, mida ta teeb suure kirega ning mis on andnud talle võimalusi viibida maailma harukordseis paigus ning kohtuda inimestega, olgu ookeanisügavustes või müütiliste viikingite radadel. Eriline koht Priidu südames on olnud Eesti vabaduspüüdlustel, vabadusel, mis saabus Berliini müüri langemisega.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ernst Jaakson oma kodus Bronxville'is

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Ernst Jaakson oma kodus Bronxville`is, New Yorgis, 19.10.1996

1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi peakonsul Ameerika Ühendriikides Ernst Jaakson oma kodus Bronxville'is, New Yorgis, 19. oktoobril 1996.

1991. aastal nimetati Ernst Jaakson Eesti Vabariigi esimeseks erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides ning alaliseks esindajaks ÜRO juures, saades peagi USA diplomaatilise korpuse vanemaks. 1993. aastast sai Jaaksonist taas Eesti peakonsul Ameerika Ühendriikides ning ta jätkas diplomaaditööd kuni surmani 1998. aastal. Ernst Jaakson oma kodus Bronxville'is, New Yorgi äärelinnas oktoobris 1996.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (esimene pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste organisatsioonid, poliitiline võitlus Eesti riigi olemasolu toetamise ja okupeerimise ebaseaduslikuks kuulutamise eest.

Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) asutajaliige Ilmar Mägraken juhatab koosolekut peale XVI Eesti päevade lõppemist Melbourne'is ja tänab korralduskomitee üldjuhti Bruno Metsarit. Oma kodus Sydneys meenutab Arnold Perendi keskorganisatsiooni AESL-i asutamist jaanuaris 1952. Kuna eestlased elasid Austraalias laialipillutatult, loodi AESL piirkondlike seltside baasil, kõik kohalikud seltsid said liidu liikmeiks. Kõige olulisemaks kujunes Eesti päevade korraldamine, noorsoo rahvuslik kasvatus, täienduskoolide asutamine ja õpperaamatute muretsemine, välispropaganda. Koos lätlaste ja leedulastega asutati 1953 Balti Komitee. Immigratsiooniministeeriumi juhtmõte oli eestlastest kohe austraallased kujundada, kuid seltside tegevus aitas säilitada rahvuslikkust. Fotod asutamisest ja juhatuse liikmetest. Paul Öpik räägib Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tööst - toetati ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (teine pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste ja Balti Nõukogu Austraalias selgitustöö Austraalia parlamendis poliitilisest olukorrast Balti riikides, mis päädis Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse ametliku tunnustamisega Austraalia valitsuse poolt augustis 1991.

Balti Nõukogu Austraalias selgitustööst Austraalia parlamendiliikmete hulgas 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses räägivad Arvi Vainomäe ja Maila Taimre Melbourne'ist. Tänu sellele teadsid valitsusliikmed sündmuste tagamaid 1991. aasta jaanuaris, mil toimusid ärevad sündmused Baltikumis. Kui märtsis toimus referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks, siis Austraalia senat võttis vastu resolutsiooni, nõudes Nõukogude Liidult Balti riikide õigust iseseisvusele tunnustamist. Augustis nõuti Austraalia valitsuselt Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamist, valitsus tegi seda 27. augustil 1991. Novembris korraldati Canberras Balti päev, kus osalesid ministrid, sh peaminister Robert Hawke, parteide juhid. Tiiu Kroll tänas kõiki toetuse eest, valitsusliikmete sõnavõtte läbis mõte, et eestlased pole olnud mitte ainult head ...
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»