Otsingutulemused

Stand-up'i tegemine on pealtnäha kerge – tuleb lavale ronida, tund aega mikrofonisse naljakaid lugusid rääkida ja vahele veidi ropendada. Sander Õigus on standupiga tegelenud üle kümne aasta. Vaatame läbi selle ala kõige töökama mehe pilgu, kuidas saab tegelikult tõsi tõeks ja nali naljaks.

Raulil ei ole siiani mobiiltelefoni, ta ei juhi autot ja ta keeldub igasugusest kiirustamisest. Ometi jõuab tunnustatud arhitekt Raul Vaiksoo alati minuti pealt nii tellijatega kohtuma, loenguid andma kui ka pöörastele väljasõitudele koos sõpradega. Raul usub, et jumaliku puudutuse osaliseks saab vaid tööd tehes ja kui inspiratsioon peale tuleb, töötab ta mitu ööpäeva järjest. Tema projekteeritud ehitisi leiab üle Eesti ja teda on tööde eest pärjatud nii Kultuurkapitali aastapreemia kui Eesti Vabariigi teenetemärgiga. Piip ühes, lemmikõlu teises käes, ei seisa karismaatiline mees aga alati taevasel pjedestaalil, vaid kõnnib sageli sõgeduse ja geniaalsuse piiril. Ta on kirglik ja pühendunud, samal ajal ...

See juhtus mõned aastad tagasi Santiago de Compostelas, maalima vanimas hotellis. Olin teelauas Linnar Priimäele üht enda arust geniaalset mõttekäiku presenteerinud, kui lugupeetud professor ärritus ja lasi Mephistophelesel enda sisemusest vallanduda. Oli see vast tulevärk. Järgmise veerandtunni jooksul sain teada kogu tõe enda kohta. Priimägi imestas kuidas maakoor üldse suudab nii rumalat inimest kanda. Olles oma valgustava sõimu minu aadressil lõpetanud, leebus ta ja ütles, “Manfred sa pead minust filmi tegema.” Keeldusin sedamaid. Ma võin ju rumal olla, aga ometi mitte nii rumal, et Priimäest filmi teha. Paraku läks teisiti ja Mephistopheles saavutas oma tahtmise. Ma ei hakka siinkohal ümber ...

Dokumentaalfilm Toomas Edurist jutustab üldinimliku loo ühe eesti väljapaistvaima tantsija otsingutest, elumuutustest ja nendega kohanemisest. Muutuvad koreograafia ja tantsupartnerid, jäävad lihtsus, kirg ja usk muinasjuttudesse.

 Maise matka poolel teel vaatab Toomas Edur tagasi oma väljapaistvale tantsijakarjäärile. Kõrged hüpped maailmalavadel tegid ta suureks ka oma rahva silmis, kuigi haaravaimad tantsukaadrid jõuavad kodupubliku ette alles nüüd. Kuhu ja kellega edasi minna, kui tuleb aeg lavalt maha astuda? Kus on kodu, kuhu naaseb muinasjutumees, kes laias ilmas õnne otsis.

Tantsuline dokumentaalfilm rändab kahe aasta vältel rahvusvaheliselt tunnustatud koreograafi Mai Murdmaa loomingulises maailmas. Murdmaa on teejuht käsitlemaks tantsu kui meediumit, mille kaudu luua kunsti. Film visualiseerib koreograafiat, kuid eelkõige mõtestab seda. Murdmaa looming ja eraelu on lahutamatu tervik. Üks ballettmeister, kaks erinevat ühiskonnakorda. Üks looming – sakraalne, müstiline, erootiline, esteetiline, kuid palju keerukaid aspekte teose viimisel publikuni. Eesti balleti grand old lady värskeim lavastus, Carl Orffi kuulus triloogia “Trionfi” valmib Joškar-Olas Mari ooperi- ja balletiteatris.

Balletitantsija Kaie Kõrb on olnud alates oma esimestest etteastetest meedia huviorbiidis. Kuid tantsija sulni imago taga peituvad senirääkimata lood. Milliseid kompromisse nõuab priimabaleriiniks saamine ja millega toidab tänases päevas oma ihu ja hinge legend, kelle kuvand kuulub juba möödunud sajandisse? 2011. aasta juubeligala ettevalmistused on kõrvutatud haruldaste arhiivikaadritega ja priimabaleriini avameelsete pihtimustega. Sõna saavad Kaie kunagised töö- ja lavakaaslased Tiiu Randviir ning Helmi Puur, aga ka Vladimir Vassiljev, Vjatšeslav Gordejev, Viktor Barõkin ja Maia Plissetskaja.

Estraadiartist, kloun ja akrobaat Sergei Fatkin meenutab oma elatud elu ja tehtud tööd. Vaheldumisi jagavad oma mälestusi Eino Baskin, keda omal ajal välismaale ei lastud ja Fatkin ise, kes varalahkunud partneri Jüri Druusiga 10 aasta jooksul 38 riiki läbi sõitis, tehes jõu- ja ilunumbreid omal ajal kuulsas Moskva Music Halli programmis. Fatkin jalutab klounina ringi Pariisi tänavatel ja lõbustab oma viguritega möödakäijaid. Kodus meenutab artistinimega Sem kunagisi esinemisi kaugetes riikides, aga ka elu kurvemat külge, kui ta põrandaaluse kirjanduse levitamise eest viieks aastaks vangi mõisteti. Oma ametile on vana kloun truuks jäänud tänini.

Film esitlebToomas Reinu kui isikupärast ja loominguliselt kompromissitut ehituskunstnikku. Ta on aastakümneid olnud Eesti arhitektuuri mõjukamaid isikuid, üks Eesti tipparhitekte. Mahukast loomingust (umbes 120 ehitist ja projekti) kerkivad esile EKE Projektis projekteeritud objektid aastatel 1967-1986, mil mitmed uuendusmeelsed kolhoosiesimehed tellisid arhitektilt moodsaid keskusehooneid. Toomas Rein on olnud tegev ka XXI sajandi algul. Jälgitakse suurprojekti Laulasmaa lasteaed-põhikooli (koos Toivo Tammikuga) valmimist (2005-2007) läbi arhitekti professionaalse ja inimliku vaatenurga.

Kui sa oled 80-aastane, sellest tubli 50 aastat võtnud fotoaparaadiga üles katmata daame ja tahad ikka elus olla, mis siis muud, kui kasvõi kepi najal edasi pildistada - vana kooli fotoaparaadiga, daamidele kombud taskus ja mõttelised valged kindad käes.

Baleriin Oksana Titovale on tema keha nii mõtlemise ja eneseväljendamise vahend kui ka tööriist. Ometi otsustab Oksana ohverdada talle elutähtsad jalad tulele. Ta tahab proovida sütelkõndimist. Miks ta seda teeb? Kas on võimalik, et tuli ei põleta?