Otsingutulemused

Looduse lõputus ringkäigus on kõigil oma ülesanne - taimedel, seentel, putukatel ja loomadel... Nad leiavad alati oma tasakaalu, rütmi ja kooskõla. Seitsme aasta jooksul filmilindile üles võetud film viib meid Eesti kodudesse, kus elatakse eemal maailma kaosest, looduse poolt etteantud rütmis. Aga inimliku loovuse südames on alati peidus üks pisike vastuhakk, mis ei taha järgida seda, mis on meile ette kirjutatud. DokumentaalfIlm loob vaatajale ruumi, kus on hea mõelda ja tunda, mida annab inimesele kontakt loodusega ja mis võiks juhtuda, kui see kaob.

Lugu ajast ja muusikast, sõprusest ning armastusest ja surmast, elust tänapäeval ja 70ndate lapsepõlves saab alguse, kui oma viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber filmi peategelasele Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib. Minevikus on mõnus, igavene suvi, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Tema päriselus on sügis, sõbrad on kibestunud, tüdrukud abielus ja isa raskelt haige. Kõige lõpuks peab Uu siiski otsustama, millises ajas oma elu edasi elada – mineviku suves või oleviku sügises. Ajarändajast Uud kehastab täiskasvanuna Mait Malmsten ning noorena Timotheus Sammul. Teistes rollides teevad kaasa Raivo Trass (sõber Georg), Ivo ...

Endel Saarepuu on kunstnikuks sündinud. Ükski teine roll, mis elul on Endlile varuks olnud, pole lõplikult pidama jäänud. Maja, kuhu kunagi pidi elama tulema tema perekond, on nüüd koduks sadadele puuskulptuuridele, vitraažidele ja joonistustele. Mida vanemaks kunstnik saab, seda vabamaks ta muutub, seda lihtsamaks muutub ta elu ja kõnekamaks tema looming. Paberile visandatud kavand või tellija soov on vaid impulss, lõpliku tulemuse dikteerib materjal ja tööprotsess. Loodusnähtused räsivad puuskulptuure ja inimeste mõtted muudavad loodud vormide tähendust. Kõik, mis tekib, on mõne aja pärast juba midagi muud.

Tekstiilikunstnik Anu Raud naudib väga elu vanaisa talus Käärikul. Ta pole kunagi mõelnud seal millegi lammutamisest lihtsalt sellepärast, et see on vana. Või muutmisest muutmise pärast. Talle meeldib, kui teda ümbritsev on täis tipitud elu. Anule meeldivad ka väikesed asjad - need lihtsalt sobivad maale. Ta ihkab näha väikseid teid ja väikseid külasid. Ta leiab, et väikestes kohtades võivad inimesed kasvada palju suuremaks kui suurtes. Ja suuremates kohtades jäävad tema arvates inimesed lihtsalt väikeseks. Mõtlemiselt. Film inimese juurtest ja latvadest, unistusest ja vajadusest midagi endast maha jätta, hävimatutest väärtustest ja väikeste asjade võlust.

Portreelugu Eesti tippskulptorist. Edith elab suviti Hiiumaal, sealt alustamegi temaga tutvumist. Ta töötab väga palju ja selle tõttu ka jõuab palju. Filmis näeme kaht erinevat maailma, kunstniku kinnist ja isegi üksildast elu, kunsti loomise protsessi, ja siis selle kunsti publikule tutvustamist maailma kunstipealinnas (Art Baselil Šveitsis), suuri näitusi, nende festivalide avamisi, kuhu skulptori teosed jõuavad. Edith on väikse poisi ema, indie-muusika skeenes legendaarse Raul Saaremetsa elukaaslane. Edith on Eesti publikule juba päris tuntud ja praegu on käes hetk, mil ta teeb esimesed iseseisvad sammud rahvusvahelisel areenil, seda strateegiliselt parimates kohtades. Mis on kunstniku vastutus? Kas kunst saab elu muuta?

Film esitab tervikloo Leonhard Lapinist kui loojast, kuid fookuses on Lapin just arhitektina, kelle kunsti- ja arhitektuurilooming on liikunud tuntavalt paralleelradadel. Avanevad ka peategelase maailmavaade, tõekspidamised ja mässumeelne olemus. Leonhard Lapini lapsepõlv möödub 1950ndate aastate Räpinas. 1960ndate teisel poolel, kesk sügavat nõukogude aega, läheb ta aga pealinna, et kunstiinstituudis arhitektuuri õppida. Mässumeelsest tudengist kujuneb Nõukogude Eesti esiavangardist, kes maalib, teeb graafikat ja arhitektuurijoonistusi, arhitektoone ja arhitektuuriprojekte, korraldab performance’eid ja happening’e, aga ka kirjutab ja luuletab ning loob oma arhitektuuri- ja värviteooria. Keevalise natuuriga käivad kaasas konfliktid võimudega, samuti kirglikud inimsuhted. Lapini lähiringist kujuneb välja legendaarne arhitektide sõpruskond, kellest on räägitud kui ...

Leonhard Lapin on Eesti moodsa kunsti klassik, kuid samas ka enfant terrible, keda saadavad pidevalt skandaalid, pikantsed legendid ja kadedate nurin. Lapin astub eneskindlalt keskpärasuse konnasilmale, ise olukorda täiel rinnal nautides. Muusade poolt armastatud kunstnik ei häbene oma salasuhteid. Neid jätkub Lapinil ka nüüd, mil 70 juubel seljataga. Uus eesti film avab uksed kaduva boheemluse maailma, kus poliitkorrektsuse asemel vohab mahlakas sõnavara.

Meie Küla Eitede pildisari on Ave Nahkurist teinud kindlasti ühe tuntuma naivistliku kunstniku kodumaal. Ta on aastaid pidanud koos elukaaslase Imrega kunstikohvikut Raudoja kõrtis, tegelenud seal turismi ja loominguga. Elava ja otsekohese ütlemisega Ave ei salli aga külma ja pimedat talve ning sellega kaasnevat masendust. Ühel hetkel läks olukord aga nii kaugele, et ta otsustas elus kannapöörde teha ning koos perega Kanaaridel paiknevasse La Gomera mägikülla elama kolida. Uue kodu rajamine on pannud Ave silmad särama ja tegutsema tõeliselt uues elujõus. Film uurib, kuidas tema tegemised kulgevad, kas uued argimured troopilisel saarel seda suurt indu kärbivad ja kas kolimine on ...

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse algatusel loodud eksperimentaalne dokumentaalfilm pakub haruldase lähivaate rahvusvaheliselt tuntud kunstniku Katja Novitskova loomingule. Filmi kaheaastane võtteperiood langes aega, mil ta valmistas ette ja esitles oma senise karjääri mahukamaid projekte, teiste hulgas esimesi soolonäituseid Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias: “Koidiku missioon” Hamburgi Kunstihoones, “Maa potentsiaal” New Yorgi Linnavalitsuse pargis ning “Loki kindlus” Cc Fondis Shanghais.