Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (5)

Põrgu Jaan

EV 100 filmid

2018 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Kaur Kokk

Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest inspireeritud saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan, kes leitakse teadvusetult mererannalt. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?

Filmi tegevus on inspireeritud Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest. Rahvast on aastaid rõhunud sõda, nälg ja katk. Saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan (Meelis Rämmeld), kes leitakse teadvusetult mererannalt. Jaan ei mäleta oma minevikku. Ta on võõras niihästi iseendale kui inimestele enda ümber. Juhuse tahtel asub Jaan elama paruni (Andres Lepik) juurde kohalikku mõisahoonesse, kus mõni aeg tagasi on aset leidnud õõvastav kuritöö. Ajapikku hakkavad ilmnema vihjed salapärase võõra tausta ja varasemate tegude kohta. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Üks aasta kolmesaja viiekümnest

1982 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Leo Ilves

Ülevaatefilm juubelieelsest Tartu Riiklikust Ülikoolist.

Filmis antakse ülevaade Tartu Riiklikust Ülikoolist juubelieelsel tööaastal. Tehakse põgus ekskursioon ülikooli kolmesaja viiekümne aastasesse ajalukku, fikseeritakse uusehituste seis, antakse mitmekülgne ülevaade ülikooli teaduskondade ja laboratooriumide tööst. Ülikooli mailmamainega teadlased räägivad oma tööst ja suhetest ülikooliga.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Varastati Vana Toomas

1970 | Täispikk mängufilm, Muusikafilmid, Mängufilmid | Režissöör: Semjon Školnikov

Staažika dokumentalisti, kunagise rindeoperaatori Semjon Školnikovi vändatud muusikaline komöödia keskaegse linnasümboli Vana Tooma seiklustest tänapäevases Tallinnas.

Ustav linnavaht Vana Toomas, kes sajandeid on seisnud Tallinna raekoja torni tipus, on kadunud. Ta on jätnud maha oma valveposti, et minna kaitsma armunuid. Vana Tooma ja teda jälitavate ajaloolaste seiklused kulgevad läbi romantilise vanalinna ja laulupeomeeleolus uuslinna ning kõikjal saadab neid laul ja tants.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Inimesed sõdurisinelis

1968 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Jüri Müür

Jüri Müüri sõjadraama, lavastatud Paul Kuusbergi romaani "Enn Kalmu kaks mina" ainetel, on esimene ja seni ainus eesti mängufilm, mis kujutab Eesti Laskurkorpuse võitlusteed Teises maailmasõjas alates formeerimisest Uuralites ja lahingutest Velikije Luki all kuni heitlusteni Emajõel ja Tehumardi öölahingus. Oma aja kohta julges linateoses, mis pole siiski vaba propagandistlikkusest, jõudsid esmakordselt Eesti filmi mahukad lahingustseenid kõrvuti sõjaaegse filmikroonikaga. Eino Tambergi “Laul kaugest kodust” Ralf Parve sõnadele on sõdurilauluna populaarne tänaseni.

Kui Punaarmeesse mobiliseeritud eesti meestest pärast raskeid katsumusi tööpataljonides formeeritakse Eesti Laskurkorpus, on paljudel neist raske leida õiget võitlusvaimu - nii ka Enn Kalmul. Alles pikal teel Eestimaa poole ja ränkades lahingutes Velikije Luki all selgineb sõdimise mõte ja siht. Kodusel pinnal, Emajõe kallastel aga tuleb temal ja ta relvavendadel minna vastamisi rahvuskaaslastega, kes kannavad vaenlase mundrit. Mida tundsid ja kuidas käitusid inimesed, keda aeg sundis sõdurisinelisse? Paatosevabas ja ilustamata sõjafilmis kujutatakse sõja argist palet, sõda kui rasket tööd, mida laskurkorpuse võitlejad eesti meestele omase visadusega päevast päeva teevad, eesmärgiga jõuda tagasi koju.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Riigivanem Konstantin Pätsi pöördumine desarmeerimise küsimustes

1933-1936 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1912-1940 I pool | Režissöör:

Eesti Vabariigi riigivanema Konstantin Pätsi ladinakeelne pöördumine desarmeerimise küsimuses.

Eesti Vabariigi riigivanem Konstantin Pätsi ladina keeles ettekantud pöördumine. Film algab ingliskeelse vahetekstiga, milles märgitakse, et Päts, olles üle vaadanud kaitseväe, tahab öelda mõned mõtted desarmeerimisest. Järgneb [Tallinna garnisoni vahipataljoni] rivistus Kadrioru lossi ees, sõdurid talvemundris. Eesti Vabariigi hümni saatel teeb riigivanem Päts kolme kõrgema ohvitseri saatel riviülevaatuse. Riigivanema taga sammub tõenäoliselt kindralmajor Gustav Jonson, kes oli 1930. aastast alates 3. diviisi ja Tallinna garnisoni ülem ja alates 6. septembrist 1934 kuni 1939 riigivanem Pätsi käsunduskindral. Presidendi pöördumine on filmitud tema töökabinetis. Sünkroontekst ladina keeles.
Peida sünopsis Ava sünopsis

Otsingutulemused

Põrgu Jaan

Üks aasta kolmesaja viiekümnest

Varastati Vana Toomas

Inimesed sõdurisinelis

Riigivanem Konstantin Pätsi pöördumine desarmeerimise küsimustes