Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (46)

Nutt minu pärast

Filmi originaalpealkiri inglise keeles: A cry for me

2024 | Tudengifilmid, Dokumentaalfilm | Režissöör: Annina Juuso

Dokumentaalfilm jälgib Helsingist pärit noore Karjala juurtega stsenaristi Sanni teekonda, kes soovib esitada avalikult traditsioonilist itkulaulu ("itkuvirsi"), püüdes ennast proovile panna ja tervendada.

Pirkko Fihlman oli alles laps, kui pidi oma kodust Karjalas põgenema. Hiljem hakkas ta uurima oma perekonna vana itkulaulude valmistamise traditsiooni, karjudes erinevates olukordades inimestele. Mõne aastakümne pärast hakkas Fihlman korraldama selleteemalisi kursusi, mida paljud on leidnud tervendavat ning aidates mõnel luua sidet oma vanade karjala juurtega. Sõbrad Sanni ja Senni osalevad kursusel, lootes selle praktika kaudu oma sisemised konfliktid lahendada.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Pärand. Anu Raud

2021 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Erle Veber

Kunstnik Anu Raud mõtisklemas inimese juurtest ja latvadest, unistustest ja vajadusest midagi endast maha jätta, hävimatutest väärtustest ja väikeste asjade võlust.

Tekstiilikunstnik Anu Raud naudib väga elu vanaisa talus Käärikul. Ta pole kunagi mõelnud seal millegi lammutamisest lihtsalt sellepärast, et see on vana. Või muutmisest muutmise pärast. Talle meeldib, kui teda ümbritsev on täis tipitud elu. Anule meeldivad ka väikesed asjad - need lihtsalt sobivad maale. Ta ihkab näha väikseid teid ja väikseid külasid. Ta leiab, et väikestes kohtades võivad inimesed kasvada palju suuremaks kui suurtes. Ja suuremates kohtades jäävad tema arvates inimesed lihtsalt väikeseks. Mõtlemiselt. Film inimese juurtest ja latvadest, unistusest ja vajadusest midagi endast maha jätta, hävimatutest väärtustest ja väikeste asjade võlust.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Seto saadik

2012 | Dokumentaalfilmid, Tudengifilmid | Režissöör: Mirjam Matiisen

Tallinnas elav viiendat põlve seto laulik muretseb setode rahvuslikku identiteedi pärast.

Viiendat põlve seto laulik Valli on elanud juba üle 40 aasta Tallinnas. Oma igapäevase kontoritöö kõrvalt jätkab naine esivanemate traditsiooni - ta laulab ja mängib pilli edasi. Valli tajub teatavat identiteedikriisi, sest pealinnas on setu kultuuriga tegelemine suuresti kunstlik ja forsseeritud. Naise unistuseks on kutsuda Petserimaal asuvasse lapsepõlvekoju oma vanavanaema, tuntud setu lauliku Martina Iro kogu suguvõsa. Ta tahab korraldada ühe õige mälestusürituse, kus vanad setu kombed taas kord ausse tõsta.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kodu-käija

2010 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Filmimees Andres Sööt portreteerib luuletaja Hando Runnelit, tema olemust, vaimsust, inimesi tema ümber ja neid eesti vaimusuurusi, kes on kirjanikule hingelt lähedased.

Luuletaja Hando Runneli 2009. aasta suve hetked ja matkad Eestis. Enamasti on need Eesti ajaloo või kultuurilooga seotud kohad: alates Villem Reimani elukohast Kolga-Jaanis kuni Tartu ülikooli kohvikuni. Runnel võtab oma retkedele kas vaimus või ilmsi kaasa talle olulisi inimesi: Uku Masing, Hendrik Adamson, Jüri Matjus, Hannes Varblane, Vello Salum, Peeter Olesk jt. Filmis nähtava ja kuuldava mosaiikseist katkeist kujuneb Runneli vaimsuse üldilme, avaneb selle põhigi. See muide oligi Andres Söödi salaeesmärk ja -huvi, kui ta kaamera haaras ja ühes Hando Runneliga ühel ilusal suvel hulkuma läks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kui mina hakkan...I

2007 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Mati Viiul

Portreefilm Eesti folklooriliikumise eestvedajast Igor Tõnuristist.

Rahvamuusika uurija ja folklorist Igor Tõnurist räägib oma uurimistegevusest. Teda iseloomustavad Ingrid Rüütel, Anne Ojalo, Aivar Jürgenson jt. Igor Tõnuristi laialdased teadmised rahvapillimuusika, rahvalaulu ja rahvatantsu alal on aukartustäratavad. Erilisel kohal tema uurimuste juures on rahvarõivad ja nende kandmistraditsioonid. Eesti pärimuse uurimine, säilitamine ja tulevastele põlvedele edasiandmine on tema elutöö.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Malev

2005 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Kaaren Kaer

Kaaren Kaera ja Õ-Fraktsiooni komöödia Eesti ja eestlaste rollist 13. sajandi Euroopa poliitikas parodeerib vaimukalt ajaloofilmide klišeesid ja muistse vabadusvõitluse müüte.

13. sajandi alguse Eesti- ja Liivimaa. Saksa ordu on tulnud allutama ja ristima siinseid loodusrahvaid. Eesti soost noormees Uru, kes on vangina viidud Euroopasse ja seal hariduse saanud, otsib endas tasakaalu eestlaseks jäämise ja eurooplaseks saamise vahel. Tema sisevõitluse taustaks on keerulised rahvusvahelised intriigid ja pöörased seiklused, kus temast sõltub sünnimaa tulevik. Uru koos sõber Tugisega võitleb julma Jurmala foogti Hippolyti vastu ning oma armastatu Ilge südame eest. Kas aga ka suguvennad eestlased on vabaduseks valmis?
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 10. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Rahvuskultuuri säilitamise püüded - XVI Eesti Päevad Melbourne'is, eestikeelne ajakirjandus ja raadiosaated.

XVI Eesti Päevade avamise jumalateenistus Melbourne'i St. John'si kirikus, teenib õpetaja Hans Henning Lüdig. Austraalia Eesti Seltside Liidu asutajaliige Arnold Perendi meenutab esimeste Eesti päevade korraldamist 1954. aastal. Korraldajad olid Leonid Kallas, Erik Maasepp ja Juhan Viidang. AES Liidu asutajaliige Ilmar Mägraken tänab pidulikul koosolekul Eesti päevade üldkorraldajaid Bruno Metsarit ja Evald Mõisat, kes on seda kultuurilist suurüritust kahel korral juhtinud, Evald Mõisa on olnud ka ESTO '88 peakorraldaja. Kuigi vabaduse nõudmine kodumaale ja Eesti rahvale ei ole enam päevakorras, siis rahvuskultuuri säilitamine on endiselt päevade ülesanne. Ilmar Mägraken kuulutab Eesti päevad avatuks, liputseremoonia, lauldakse hümni. Segakoor laulab "Koitu", dirigeerib ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
XVI Eesti Päevad Austraalias Melbourne 95, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kaheteistkümnes film (teine pool): Kuueteistkümnendad Austraalia eestlaste päevad Melbourne'is

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

XVI Eesti Päevad Austraalias, rahvatantsuõhtu ja kooride kontsert Melbourne'i Eesti Majas.

29. detsembril jätkuvad XVI Eesti Päevad Austraalias rahvatantsupeoga "Kui Kungla rahvas..." Melbourne'i Eesti Majas. Esineb Sydney rahvatantsurühm Virmalised ja Adelaide rühm Vikerkaar. Peale kava lõppu saavad Bruno Metsarilt lillekimbu tantsujuhid Aaron Tamme, Madis Alvre, korraldaja Lembit Willems. Vilma Kiviväli tänab osalejaid. 30. detsembril toimub Eesti Majas kooride kontsert. Naiskoorid avavad õhtu. Melbourne'i naiskoor Kodu ja Sydney segakoori Vanemuise naislauljad esitavad Mart Saare ja Eduard Oja laule, juhatavad Eili Annuk ja Karin Adamson. Meeskooride avalaul on "Eesti vennad, laulgem rõõmsalt", juhatab Ausma Taves. Järgnevad Juhan Aaviku ja Veljo Tormise koorilaulud, juhatavad Laine Helm ja Kalev Mitt. Linda Holzheimer esitab vahepalana klaveril ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Liivlaste lood

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Enn Säde

Enn Säde dokumentaalfilm ühe soome-ugri rahvakillu, liivlaste hääbumisest.

Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvastest. Nad on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on eesti keelega sarnasemaid keeli. Praegu on liivi keele oskajaid vaid mõnikümmend ja nendegi jaoks pole liivi keel emakeel. Siiski peab end liivlaseks umbes 200 inimest, kellest enamik elab Riias, Ventspilsis ja Kūolkas. Liivi randa – vanasti liivlastega asustatud 12 rannakülla Kuramaal – pole jäänud ühtki vabalt liivi keele valdajat. Oma rahva lugu räägivad liivi keeles veel vähesed seda keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Film on üles võetud aastatel 1988 ja 1990 Läti Vabariigis, Kura poolsaare liivi külades ning Riias, kasutatud on arhiivmaterjali 1940. ...
- Voogedastus
- Osta
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Seal Siberis Baikali taga

1991 | Populaarteaduslikud filmid | Režissöör: Dietmar Buchmann

Film 1990. suviselt matkalt Siberisse, Burjaatiasse. Kuigi nõukogude elukorraldus on räsinud seda regiooni ja rahvast, on burjaadid tõstmas pead rahvusliku ja igipõlise kaitseks.

Filmimatk Siberisse, Burjaat-Mongooliasse. Tsaariaegsest vaimselt ja majanduslikult rikkast impeeriumi ääremaast on tänaseks saanud üleindustrialiseeritud, hambuni sõjaväestatud ja ökoloogiliselt laastatud regioon. Rahvuslikud tootmisharud on välja surnud, tüüpplaneerimine hävitanud omanäolise külakultuuri. Mongolipärase tähestiku asendamine kirillitsaga on burjaadid ilma jätnud rahvuslikust kultuuripärandist. Emakeelne kooliharidus on välja suretatud. Kõige kiuste on Burjaatias tõusmas uus laine rahvusliku ja igipõlise kaitseks ja taastamiseks.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
Järgmine
»